KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- märts 2022 Kohtuasja number 1-17-5444 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Kohtuasi Marek Sinimetsa (isikukood 38011152738) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
- jaanuari 2022 määrus Määruskaebuste esitajad Marek Sinimets ja tema kaitsja vandeadvokaat Otto Preem esindaja Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, abiprokurör Kersti Liiva pooled Asja läbivaatamise viis Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Maakohtu
- jaanuari 2022 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
- Määrata osaühingule Valga Advokaadibüroo määruskaebemenetluses Marek Sinimetsale osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 103,20 eurot, sealhulgas käibemaks 17,20 eurot.
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Marek Sinimetsalt Eesti Vabariigi kasuks välja 103,20 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täielikult täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Tartu Maakohtu
- juuni 2017 otsusega tunnistati Marek Sinimets süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 121 lg 2 p 3 järgi ja teda karistati 4-aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka M. Sinimetsa eelvangistus ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 7 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust M. Sinimetsale Tartu Maakohtu
- mai 2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 7 kuud ja 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust loeti
- juunist 2017 ning karistusaeg lõppeb
- jaanuaril
- Tartu Vangla esitas
- novembril 2021 Tartu Maakohtule materjalid M. Sinimetsa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Tartu Vangla ega prokuratuur M. Sinimetsa vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
- Tartu Maakohus jättis
- jaanuari 2022 määrusega M. Sinimetsa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
- Formaalsed eeldused M. Sinimetsa vabastamiseks on täidetud. Ennetähtaegsel vabastamisel on ta nõus alluma elektroonilisele valvele ning tema vabastamisjärgne elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Siiski on M. Sinimetsa retsidiivsusoht jätkuvalt liiga kõrge ning tema vabastamist toetavad asjaolud ei kaalu üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid.
- M. Sinimetsa on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Teda on karistatud nii vara-, isiku- kui ka rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemise eest. Vangistust kannab ta kaheksandat korda, mis viitab, et vangistus kui spetsiifiline karistusliik ei ole senini talle õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Praegust vangistust kannab ta narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest isikuna, kes on ka varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, samuti lähisuhtes ja korduvalt toime pandud kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegusid on M. Sinimets pannud toime nii üksi kui grupis. Valdavalt on kuriteod olnud ette planeeritud. Tema kuritegelikku käitumist on soodustanud puudulik probleemide lahendamise oskus, kuritegelikud hoiakud, impulsiivsus, puudulik oskus mõista teiste seisukohti, grupi mõju ja sõltuvusprobleemid.
- Vangistuse ajal on M. Sinimets osalenud erinevates taasühiskonnastavates tegevustes. Ta on omandanud põhihariduse ja puidupingitöölise eriala, on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Agressiooni asendamise treening“ ning on osalenud vangla tööhõives. Sotsiaalprogrammide tagasiside on positiivne. Samas ei saa M. Sinimetsa käitumist vangistuse ajal pidada rahuldavaks, kuna teda karistati distsiplinaarkorras keelatud eseme omamise eest. Asjaolu, et M. Sinimets ei ole suutnud isegi kinnipidamisasutuses järgida kehtivaid reegleid, seab kahtluse alla tema motivatsiooni ka vabaduses õiguskuulekalt käituda ja oma eluviise muuta.
- Töötamise registri andmetel on M. Sinimetsal olnud vaid üks ametlik töösuhe ning seegi kestis vaid kolm kuud. Ülejäänud aja on ta töötanud mitteametlikult. Enda hinnangul sai M. Sinimets vabaduses majanduslikult hakkama, kuid samas hankis ta elatist ka kuritegelikul teel. Narkootikumide müügiga võis ta enda väitel teenida nädalas kuni 1500 eurot.
- oktoobri 2021 seisuga on M. Sinimetsal tasumata võlgu 18 957,81 eurot ja vabanemisfondis 291,16 eurot. Kuna varasemalt on M. Sinimets teeninud sissetulekut narkootikumide müügiga, on majandusliku kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks oluline vabaduses ametliku töökoha ja regulaarse sissetuleku omamine. Garanteeritud töökoht M. Sinimetsal vabanedes puudub. Seetõttu on tema varasemat kuritegelikku eluviisi ja võlgade suurust arvestades tõenäoline, et ta võib hakata endale taas sissetulekut teenima kriminaalsel teel.
- Selgeks probleemkohaks on olnud M. Sinimetsa joovastite tarvitamine. Kuritegusid on ta toime pannud nii alkoholi- kui ka narkojoobes. Alkoholi hakkas ta tõsisemalt tarvitama 17-aastaselt. Lisaks alkoholile tarvitas ta rahustit, mis aitas paremini magada, kuid kuritarvitamisel tegi teda agressiivseks. Narkootikume hakkas ta tarvitama
- aastal ning narkootikumide eest tasus ta diilerile uute klientide leidmisega. Tartu Vangla meditsiiniosakonna andmetel on M. Sinimetsa 2
(5)põhiuimastiks olnud alkohol ning lisauimastiks amfetamiin. M. Sinimets end ise alkoholi ega amfetamiini osas sõltlaseks ei pea. Seega ei mõista ta ise probleemi tõsidust.
- aastal läbis M. Sinimets sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mille tagasiside kohaselt võib tagasilangust põhjustada liigne vaba aeg ja tegevusetus. Kuna vabaduses puudub M. Sinimetsal ametlik töökoht, püsib suur risk, et liigse vaba aja tekkides võib ta naasta sõltuvusainete tarvitamise juurde. M. Sinimetsa uimastiprobleemi tõsidust silmas pidades ei ole alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keelamine piisav vahend tagamaks, et ta joovastitest hoidub. Kohtuistungil avaldas M. Sinimets küll nõusolekut pöörduda ravile, kuid seda eelkõige seoses vanglas viibimisest tekkinud psühholoogilise traumaga, mitte sõltuvusainete tarvitamisest loobumiseks, sest sõltuvusi tal enda väitel ei ole.
- M. Sinimetsal on vabaduses olemas toetavad lähedased. Samas olid tal toetavad suhted lähedastega ka kuritegude toimepanemise ajal. Seetõttu ei ole alust järeldada, et lähedased suudavad motiveerida M. Sinimetsa seaduskuulekalt elama. Samuti on M. Sinimetsa suhtlusringkond valdavalt kriminaalne, mis mõjub omakorda negatiivselt tema seaduskuulekusele. Kuigi M. Sinimets asub elama varasemast elukohast eemal, et vältida suhtlemist varasema suhtlusringkonnaga, ei ole elukoha näol tegemist sõltlastele mõeldud rehabilitatsioonikeskusega, mis saaks toetada ja abistada teda seaduskuulekale teele naasmisel. Kohtul ei ole ka kindlust, et käitumiskontrollile allutamine ja erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav M. Sinimetsa uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Varem on M. Sinimetsa kriminaalhooldused korduvalt ebaõnnestunud. Määruskaebused
- Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused M. Sinimets ja tema kaitsja vandeadvokaat Otto Preem.
- M. Sinimets märgib määruskaebuses, et kuivõrd maakohus pidas vabastamist reaalseks juhul, kui ta suundub rehabilitatsioonikeskusesse või ravile ning ta soovib tõsiselt vabaneda ja enda elustiili muuta, siis muretses ta endale koha Viljandi Haigla rehabilitatsioonikeskusse. Ta palub võimalust tõestamaks enda soovi muutusteks elus, käitumises ja mõtteviisides.
- Kaitsja leiab määruskaebuses, et maakohus tegi M. Sinimetsa vabastamata jättes kaalutlusvea. M. Sinimetsa hoiakud on vangistuse ajal muutunud. M. Sinimetsa käitumist vangistuses saab hinnata vaid positiivselt. Üks distsiplinaarkaristus enam kui viie aasta jooksul ei võimalda järeldada, et M. Sinimets pole suuteline reeglitest kinni pidama. Ka vangla iseloomustuses märgitakse, et M. Sinimetsa käitumine on palju muutunud. Ta on pidanud end vangistuse jooksul üleval stabiilselt, ta töötab kohusetundlikult ja läbis ka taasühiskonnastavad tegevused. Lisaks on ta vangistuse ajal omandanud põhihariduse ja puidupingitöölise eriala. Vabaduses on M. Sinimetsal olemas kindel elukoht ning toetavad lähedased. Tal puudub küll garanteeritud töökoht, kuid see ei saa välistada tema ennetähtaegset vabastamist. Vabanemisel soovib M. Sinimets asuda elama XXX, et eralduda oma varasemast tutvusringkonnast. Arusaadavalt puuduvad tal uues elukeskkonnas vajalikud sidemed ning garanteeritud töökoha leidmine on raskendatud. Samas on talle ennetähtaegsel vabastamisel võimalik panna kohustus otsida endale töökoht või registreerida end Töötukassas. M. Sinimetsal esinevad küll joovastiprobleemid, kuid neid probleeme M. Sinimets tunnistab. Kohtuistungil avaldas M. Sinimets, et soovib saada eelkõige psühholoogilist abi ning kui selgub, et ilmneb ravivajadus seoses sõltuvusega, on ta valmis läbima vastava ravi. Tal ei ole diagnoositud narko- ega alkoholisõltuvust, vangistuses on ta joovastitest võõrdunud ning soovib neist loobuda. Loobumissoov on kõige olulisem ning ravi on ainult abistav faktor. Ravivajaduse üle saab otsustada just erialaspetsialist, mitte vanglaasutus või kohus. Kuna kohus viitas võimalusele kasutada rehabilitatsioonikeskuse teenuseid, pöördus M. Sinimets SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse poole. Keskuse vastusest nähtub, et 3
(5)ennetähtaegsel vabanemisel on M. Sinimetsal võimalik teenusele saada. Seega on maakohtu poolt seatud ennetähtaegse vabastamise eeldus täidetud. Kuna võimalik rehabilitatsioonitsükkel vältab 5–9 kuud, langeb sellises olukorras ära ka vajadus garanteeritud töökoha järele, kuna mõistlik tööandja ei saa sellise ajavahemiku vältel tagada töökohta. Ringkonnakohtu seisukoht
- M. Sinimetsa ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolule. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 31-1-12-17, p 16)
- Ringkonnakohus leiab, et M. Sinimetsa vabastamata jättes ei teinud maakohus kaalutlusviga. Kuna maakohus põhjendas igati piisavalt ja asjakohaselt, miks ei saa M. Sinimetsa ennetähtaegselt vabastada ning ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, ei korda kohtukolleegium juhinduvalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 pst 1 neid põhjendusi üle. Määruskaebuste argumentidele vastab ringkonnakohus vaid järgmist.
- Kaitsjaga võib nõustuda, et M. Sinimetsa vangistusaegses käitumises on paljugi positiivset. Päris probleemideta vangistus siiski kulgenud pole, kuivõrd M. Sinimets on pannud toime distsipliinirikkumise. M. Sinimetsa vabastamist ei saa oluliselt toetada kindla elukoha ja lähedaste olemasolu. Lähedased ja elukoht olid M. Sinimetsal olemas ka varem. Et siis need tema kuritegelikku käitumist ära ei hoidnud, ei pruugi need olulist positiivset mõju omada nüüdki. Ka ei pruugi piisav olla – iseenesest positiivne – elukohavahetus.
- Eeskätt viitab uute kuritegude ohule M. Sinimetsa kriminaalne minevik. Ta on sooritanud väga palju erinevat laadi kuritegusid. Et inimesed kipuvad oma käitumist kordama, võib eeldada, et M. Sinimets hakkab jälle kuritegusid toime panema. Pole kuigivõrd alust arvata, et praegune vangistus oleks suunanud M. Sinimetsa õiguskuulekale teele: M. Sinimets on varemgi vangis olnud, ent jätkanud sellest hoolimata kuritegude sooritamist.
- Väga olulised uue kuriteo toimepanemise riskitegurid seonduvad M. Sinimetsa võimaliku sõltuvusainete tarvitamisega ning tema majandusliku olukorraga. M. Sinimets on pannud korduvalt toime narkokuritegusid ning on tarvitanud ka ise pikaajaliselt narkootikume. Samuti on ta kuritarvitanud alkoholi, mis tingis muu hulgas tema varasema katseaja nõuete rikkumise. Kuigi sõltuvust alkoholist ega narkootikumidest ei ole tal diagnoositud, võib tema varasemate tarvitamisharjumuste põhjal siiski järeldada, et tegemist oli probleemkäitumisega, mida ta ei suutnud või ei soovinud varasemalt muuta. Ei ole piisavat kindlust, et M. Sinimetsa motivatsioon sõltuvusainete tarvitamisest loobumiseks on küllaldane. Varem ei suutnud ta hoiduda narkootikumide tarvitamisest ka kohtu sellekohase keelu ajal, teades, et keelu rikkumisel võib ta minna vangi. Seetõttu on alust suhtuda tema praegusesse lubadusse skeptiliselt. Ka asjaolu, et vanglas viibimise ajal ei ole ta saanud sõltuvusaineid tarvitada, ei ütle veel midagi selle kohta, et vabaduses ei võiks ta nende tarvitamist jätkata. Tarvitamise jätkamist võivad soodustada ka erinevad elus paratamatult ette tulevad raskused, kuna varemgi tarvitas M. Sinimets enda sõnul näiteks pikemaajaliselt alkoholi just tööst ilmajäämise tõttu. Tõsi, mõningat abi võiks sõltuvusainete tarvitamisriski maandamisel loota sõltuvushaigete ravija rehabilitatsioonikeskusesse pöördumisest. Siiski ei saa kindel olla, et sinna saaks M. Sinimets kohe 4
(5)pärast vabanemist, kuna määruskaebusele lisatud selle keskuse juhi vastuskirja kohaselt osutatakse teenust vaid vabade kohtade olemasolul. Samuti on ringkonnakohtul mõningaid kahtlusi, kas M. Sinimets peab tõesti ka ise rehabilitatsioonile suundumist vajalikuks või on ta nõus sinna minema vaid ennetähtaegse vabastamise saavutamiseks. Nimelt võib vangla iseloomustusest järeldada, et M. Sinimetsa hinnangul sõltub alkoholi tarvitamine täielikult tema enda soovist ning mingisugust vajadust tal selleks ei ole. Maakohtu istungil pidas ta vajalikuks psühholoogilist ravi eelkõige vangla traumaatilise kogemusega tegelemiseks ning muu ravi oli nõus läbima, kui arst seda ütleb. Ka määruskaebuses märgib ta, et otsis endale rehabilitatsioonikeskusesse koha, kuna maakohus pidas vabastamist võimalikuks just rehabilitatsioonikeskusesse või ravile suundumisel.
- Maakohus pidas põhjendatult riskiteguriks ka M. Sinimetsal vabaduses garanteeritud töökoha puudumist. Tõsi, M. Sinimest omandas vanglas eriala, mis võib tal aidata tööd saada. See ei pruugi siiski õnnestuda, kuivõrd varem pole M. Sinimets peaaegu üldse ametlikult töötanud. Töökoha ja mõtestatud tegevusega hõivatuse puudumine suurendab aga riski, et M. Sinimets jätkab sõltuvusainete tarvitamist. Ka võib sissetuleku puudumine tingida uued kuriteod raha saamiseks.
- Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- jaanuari 2022 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu määrusega tutvumisele, vestlusele kaitsealusega, määruskaebuse esitamise otsustamisele ja määruskaebuse koostamisele kulus tal kokku 95 minutit. Selle eest soovib ta tasu 103,20 eurot, sealhulgas käibemaks 17,20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu M. Sinimetsalt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)