Obsah (5)
§ 424§ 68§ 74§ 75§ 50KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuli 2019, Võru Kriminaalasja number 1-19-3311 Kriminaalasja nimetus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne N.O
§ 424
lg 1 järgi ja teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega.
§ 68lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 7.
– 8. märts 2019, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõisteti N.O 1 kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
§ 74
lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui N.O ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib
§ 75
lg 1 p -des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab
§ 75
lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi, s.o hoidub alkoholi tarvitamisest ja osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida ära süüdistuses nimetatud süüteod või nendega sama liiki süüteod. Katseaja algust tuli arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 23. maist 2019.
§ 50
lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena N.O-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. Erakorraline ettekanne
- juulil 2019 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule N.O kohta erakorralise ettekande. Sellest ettekandest ilmneb järgnev info.
- Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et N.O ei ilmunud
- ja
- juunil 2019 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.
- N.O kriminaalhooldus algas
- juunil
- Kriminaalhooldusametnik kohtus esimest korda N.O-ga
- juunil 2019 ja sellel kohtumisel selgitas ta N.O-le kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, kohtuotsuse sisu ja võimalikke tagajärgi kontrollnõuete ja kohtu määratud kohustuste rikkumise korral. Katseajal on N.O täitnud registreerimiskohustust kahel korral. Kriminaalhooldusametnik teatas
- juunil 2019 telefoni teel N.O-le , et too peab ilmuma registreerimisele
- juunil 2019 kell 14.
- N.O ei ilmunud
- juunil 2019 registreerimisele, vaatamata sellele, et ta lubas
- juunil 2019 toimunud telefonivestluses tulla registreerimisele
- juunil
- Ametnik helistas
- juunil 2019 N.O-le ja selgus, et tal polnud võimalik saada Kobelast Võrru. Selle eest tegi ametnik N.O-le esimese kirjaliku hoiatuse. Uus registreerimine lepiti kokku
- juunil
- Sellel kuupäeval ilmus N.O registreerimisele ja kriminaalhooldusametnik alustas riskihindamise teemaliste vestlustega. Praegu on riskihindamine ja hoolduskava tegemata. N.O on lisatud liiklusohutusprogrammi nimekirja ja programm algab
- aasta septembris.
- juunil 2019 kontrollisid Võru esinduse kriminaalhooldusametnikud reidi käigus N.O ema elukohas, kas N.O järgib alkoholi tarvitamise keeldu. Ametnikud tuvastasid indikaatorvahendiga N.O-l joobe. Selle eest tegi ametnik talle teise kirjaliku hoiatuse.
- N.O ei ilmunud
- juunil 2019 registreerimisele ega teavitanud ametnikku ilmumata jätmise põhjusest. Samal päeval helistas ametnik N.O-le ja selgus, et tal polnud võimalik millegagi Võrru tulla. Telefoni teel lepiti kokku, et ta tuleb registreerimisele
- juunil 2019 kell 13.
- N.O ei ilmunud registreerimisele ka
- juunil
- Ta teatas ametnikule, et tal pole millegagi võimalik Võrru tulla. Telefoni teel lepiti kokku, et järgmisel korral tuleb ta registreerimisele
- juulil
- Sellel päeval ilmus ta kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Ta hilines registreerimisele maakonnas toimuva teeremondi tõttu. Ametnik jätkas
- juulil 2019 riskihindamise vestlust ja selgitas N.O-le veel kord kontrollnõuete ja kohustuste täitmise vajalikkust. N.O ei mõista rikkumiste tõsidust. Ta väidab, et tal on liikumisega raskusi (põlv teeb valu) ning tal pole võimalik käia Võrus vastuvõttudel. Samas pole ta esitanud arstitõendit, mis kinnitab, et ta tegeleb oma terviseprobleemidega.
- Kriminaalhooldusametnik taotleb N.O-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist, sest N.O on jätkanud kontrollnõuete rikkumist ka pärast korduvaid hoiatusi. Kriminaalhooldusametnik leiab, et edasine koostöö N.O-ga pole võimalik, sest ta suhtub 2 ükskõikselt kontrollnõuete ja kohtu määratud kohustuste täitmisesse, ta pole mõistnud käitumiskontrolli olemust kui alternatiivi vangistusele ning ta pole pidanud vajalikuks muuta oma käitumist. Poolte seisukohad kohtuistungil
- Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil taotluse juurde pöörata N.O-le Tartu Maakohtu
- mai 2019 otsusega mõistetud karistus täitmisele.
- N.O tunnistas rikkumisi ja mõistis, et teda ootab vangistus. Kohtu seisukoht
- Kohus tuvastab registreerimislehe ja N.O ütluste alusel, et N.O ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda
- ja
- juunil 2019 registreerimisele. N.O-l ei olnud tulemata jätmiseks mõjuvat põhjust. Selliseks põhjuseks ei saa pidada N.O väiteid, et tal põlv valutab või et tal polnu d transporti. Esiteks ei ole N.O oma põlveprobleeme tõendanud, nii et neid ei pruukinud üldse esineda. Teiseks ei ole põlvevalu selline nähtus, mis välistab automaatselt kuhugi minemise. Kolmandaks on võimalik kriminaalhooldajale telefonitsi teatada, et valu ei luba liikuda. Transporti puutuvalt: süüdimõistetu peab hoolitsema selle eest, et ta saaks kriminaalhooldaja juurde minna. See ei ole üle jõu käiv kohustus selles mõttes, et kriminaalhooldaja juures ei pea käima väga tihti (nt iga päev). Kui aga isikul siiski ei ole transpordi leidmine võimalik, ei ole teda võimalik käitumiskontrolli all pidada ehk ta on vaja vanglasse saata. Seega rikkus N.O talle
§ 75
lg 1 p 2 alusel määratud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 10.
§ 74
lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
§ 75
lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Seega peab kohus otsustama, kas ta paneb N.O-le täiendavad kohustused, pikendab katseaega või saadab süüdimõistetu vanglasse. Vanglasse saatmine peaks olema viimane abinõu ja tulema kohaldamisele vaid siis, kui katseaja pikendamine või täiendavate kohustuste seadmine sobivad ei ole. Sobivus tuleb sisustada kriminaalhoolduse eesmärgi kaudu. Selleks on kohtu hinnangul uute kuritegude ära hoidmine. Niisiis peaks täiendav kohustus andma aluse loota, et isikust lähtuv uute kuritegude oht väheneb. Tõsi, katseaja pikendamisel on sellist eesmärki keeruline näha: selle mõte võiks olla eeskätt anda veel üks võimalus inimesele, kelle rikkumisest hoolimata ei näi temast tulenev uute kuritegude oht talumatult suur.
- Katseaja pikendamisel kohus mõtet ei näe. N.O katseaeg on alles alguses. Ometigi on ta rikkunud selle tingimusi korduvalt: mitte üksnes kriminaalhooldaja juurde minemata jättes, aga ka alkoholi juures. Sellest lähtuvalt saab eeldada, et nii juhtuks ka edaspidi, sõltumata katseaja pikendamisest. Et rikkumised on olnud sedavõrd intensiivsed, ei saa leida muud, kui et N.O-st lähtuv uute kuritegude oht on suur: seda ohtu ei ole võimalik kuidagi kriminaalhoolduse (või selle pikendamise) abil kontrolli all hoida, sest N.O kriminaalhooldusele ei allu. 3
- Kohus ei suuda näha mingeid täiendavaid kohustusi, mis N.O-st tulenevat kuritegude ohtu maandaks. Esiteks on süüdimõistetule juba otsusega mitmed kohustused pandud. Eeskätt aga ei anna N.O senine käitumine kuidagi alust eeldada, et ta uusi kohustusi järgima asuks.
- Niisiis ei jää üle midagi muud, kui N.O-le Tartu Maakohtu
- mai 2019 otsusega mõistetud karistus täitmisele pöörata ja saata N.O vanglasse karistust kandma 5 kuuks ja 28 päevaks. /allkirjastatud digitaalselt/ 4