1-19-3584/4

(18230101914)Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär Thea Tikenberg Tõlk Ines Üprus Kriminaalasi C.X süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ruta Rammo Süüdistatav C.X – isikukood XXX, elukoht xxxx (viibib kinnipidamisasutuses), Eesti Vabariigi kodakondsus, põhiharidus, emakeel vene keel, töökoht puudub, tõkend vahistamine, varem kriminaalkorras karistatud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada C.X KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 31.01.2019 kuni 01.02.2019, s.o 2 päeva vangistust, karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 27.02.2019.a. C.X-i suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista C.X-ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 810 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 390 eurot riigituludesse. Kohustada C.X-i tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 100 eurot. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumber saadetakse kinnipidamisasutusse. Maksekorraldusel märkida selgitusena „C.X , kriminaalasi 1-19-3584, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Välja mõista C.X-ilt kannatanu K P (xxxx Xxxx AS) kasuks 300 eurot. Välja mõista C.X-ilt kannatanu Selver AS (EE182200221053171150 Swedbank AS) kasuks 24, 90 eurot. Välja mõista C.X-ilt kannatanu O A (xxxx Xxxx AS) kasuks 170 eurot. Asitõendid - CD- ja DVD- plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde; Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud C.X-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda karistati Harju Maakohtu 07.03.2016.a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-11030 KarS § 200 lg 2 p 7, § 199 lg 2 p 5, 9 järgi ning Tallinna Vangla 28.06.2018.a otsusega väärteoasjas nr 650018000141 28.02.2018 toime pandud õliradiaatori varguse eest KarS § 218 lg 1 järgi ja PPA Põhja Prefektuuri 21.12.2018.a otsusega väärteoasjas nr 2315,18,006712 15.11.2018 toime pandud viina varguse eest KarS § 218 lg 1 järgi, võttis uuesti võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 23.12.2018 kella 03:05 paiku xxxx asuva elumaja lähistel K P`ilt avalikult, kuid vägivalda kasutamata käest mobiiltelefoni iPhone xxxx väärtusega 759.00 eurot ning põgenes sellega, tekitades K P`ile varalist kahju. Samuti tema isikuna, kes omab kehtivat karistust röövimise eest ning kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, võttis uuesti võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 11.01.2019 kella 21:01 ajal Tallinnas Sõle 51 asuvas, Selver AS-le kuuluva kaupluse Pelgulinna Selver müügisaalis ühe 50 cl pudeli konjakit Hennessy VS maksumusega 24.90 eurot, millelt eemaldas korgi koos turvaelemendiga, misjärel pani avatud konjaki endale põue ning kella 21:07 ajal läbis kassa ja turvaväravad, jättes nimetatud kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi aga tema tahtest sõltumata lõpule viimata, sest vargust märganud kaupluse turvatöötaja takistas C.X`il konjakiga kauplusest lahkumist, misjärel läks C.X tagasi kaupluse müügisaali, kus pani rikutud konjaki suvalisele riiulile, misjärel üritas uuesti kauplusest lahkuda. Samuti tema isikuna, kes omab kehtivat karistust röövimise eest ning kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, võttis uuesti võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 31.01.2019 kella 11:15 paiku Tallinnas Aia 7 asuvas, Rimi Eesti Food AS-le kuuluva kaupluse Kaubahalli RIMI müügisaalis neli pakki sigareid Chick`n cigar, 1 paki maksumus 2.49 eurot, maksumus kokku 9.96 eurot, mille pani endale põue ning läbis seejärel kassa ja turvaväravad, jättes nimetatud kaupade eest tahtlikult tasumata, ent kuritegu jäi tema tahtest sõltumata lõpule viimata seoses kinnipidamisega kaupluse turvatöötaja poolt ning kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Samuti tema isikuna, kes omab kehtivat karistust röövimise eest ning kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, küsis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 02.02.2019 kella 23:43 paiku Tallinnas Mahtra 29/1 asuva Circle K Eesti AS-i tankla ning Mahtra 25 asuva elumaja vahelisel alal O A`ilt helistamise et tekäändel telefoni ning kui O A andiski C.X `i kätte oma 20 -euroses ümbrises oleva mobiiltelefoni Samsung xxxx väärtusega 150.00 eurot, põgenes C.X sellega, tekitades O A`ile varalist kahju 170.00 eurot. Oma tahtliku tegevusega pani C.X toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süstemaatiliselt, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise, s.o KarS 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlus käik ja koht uotsuse põhj endused Süüdistatav C.X-i , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 03.05.2019.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör C.X-i süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 31.01.2019 kuni 01.02.2019, s.o 2 päeva ning mõista lõplikuks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, millise karistusaja alguseks lugeda 27.02.
3. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid - CD- ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures - jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 810 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 390 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
4. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3 -1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik