Obsah (4)
§ 423§ 73§ 78§ 501-19-5748 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. august 2019, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-5748 (18233000618) Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuis
kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur Süüdistatav U.L § 423 lg 1 järgi, isikukood XXX, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, keskeriharidus, emakeel - vene keel, töökoht xxx Varasem karistatus: puudub Tõkendit pole kohaldatud. Kaitsja puudub Kohtuistungi toimumise aeg 21.08.2019 RESOLUTSIOON Tunnistada U.L süüdi
§ 423lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
Kohaldada
§ 73
lg 1 ning mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui U.L ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.
§ 73
lg 3 alusel määrata katseajaks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud.
§ 78p 1 alusel lugeda katseaja alguseks 21.08.2019.
1 1-19-5748
§ 50
lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) aastaks. Liiklusseaduse § 127 alusel on U.L kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kannatanu J B hagi rahuldada ning mõista U.L-ilt välja kannatanu J B (sünd. XXX.a, elukoht XXX) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 4650 (neli tuhat kuussada viiskümmend) eurot 76 senti, millest mittevaraline kahju on 3000 (kolm tuhat) eurot ja varaline kahju on 1650 (üks tuhat kuussada viiskümmend) eurot 76 senti. Tsiviilhagi üle kanda kannatanu arveldusarvele nr XXX. Asitõendid: - CD-plaat videosalvestisega (liiklustehnilise ekspertiisi nr 19E-LL0007 lisa), mis asub kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde; - sõiduauto Mazda 6 reg.nr XXX, mis asub hoiul PPA Ida prefektuuri Narva PJ parklas aadressil Tiigi 9, Narva (29.05.2018 sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt nr 43/2018, kd I, lk 131), tagastada kohtuotsuse jõustumisel selle omanikule N I (ik XXX); - mootorratas Yamaha YZF-R1 reg.nr XXX, mis asub hoiul PPA Ida prefektuuri Narva PJ parklas aadressil Tiigi 9, Narva (29.05.2018 sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt nr 44/2018, kd I, lk 132), tagastada kohtuotsuse jõustumisel mootorratta kasutajale A B (ik XXX); - N.N motokiiver Bell ja visiir, mis asuvad hoiul Ida prefektuuri Narva hoiuruumis aadressil Tiigi 9, Narva (12.06.2019 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2482, kd I, lk 173), hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista U.L-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja 810 (kaheksasada kümme) eurot sundraha ja 1032 (üks tuhat kolmkümmend kaks) eurot 02 senti muu kriminaalmenetluse kulu katteks. KrMS § 180 lg 3 alusel on U.L-il õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud summas 1842,02 eurot ühe
(1)aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700040912 ning selgitus „süüdistatava nimi ja perekonnanimi – U.L , kriminaalasja number - 1-19-5748, selgitus - kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
- peatüki
- jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistatav ja kaitsja ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas 2 1-19-5748 U.L-i süüdistatakse selles, et tema 24.05.2018 kella 16.40 ajal, juhtides sõiduautot Mazda 6 reg.nr XXX ja liikudes sellega mööda Narva maanteed Narva-Jõesuu linnas, Olgina alevikus suunaga Olgina alevikust Tallinn-Narva maantee suunas, ei järginud liiklust puudutavaid õigusakte, nimelt Liiklusseaduse § 16 lg 1, 2, § 17 lg 1, § 33 lg 1, 2 p 8, § 56 lg 1 ja § 57 lg 1, samuti Majandus-ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 6 ja § 7 p 3, aga nimelt juhtides transpordivahendit, mitte arvestades teiste liiklejate huve ning mitte hoidudes tegevustest, mis võivad tekitada ohtu või kahju inimestele, vasakpöördel kõrvalteelt reguleerimata T-kujulisele ristmikule Narva maanteel Narva-Jõesuu linnas, Olgina alevikus peateele – Tallinn-Narva maanteel (nr E20) Vaivara vallas, ei pööranud erilist tähelepanu ja ei arvestanud liiklust ristmikul (kurv, maastik, piirded ja taimestil teepeenral, ristmikuga külgnevate teede laius ja kurvid, liikuvate transpordivahendite liiklusvoog), enne manöövri sooritamist ei veendunud selle ohutuses, samuti selles, et see manööver ei tekita takistusi ja ohtu teistele liiklejatele, ei juhindunud liikluskorraldusvahendite nõuetest – märgist „Anna teed“
(221), - ja ei lasknud mööda eesõigust omavat ja Tallinn-Narva maanteel liikunud (nr E20) suunaga Narva linnast Sillamäe linna suunas mootorratast Yamaha YZF-R1 reg.nr XXX, mida juhtis N N , tekitades oma tegevusega ohtu tema turvalistusele, blokeerides tal autoga tee ja sundides sellega mootorratturit kasutama erakorralisi meetmeid, et vältida kokkupõrget (pidurdamine), mille tulemusel kaotas mootorratas Yamaha YZF-R1 reg.nr XXX juhitavuse ning põrkas kokku sõiduauto Mazda 6 reg.nr XXX vasaku küljega ning kokkupõrke tulemusena mootorratta Yamaha YZF-R1 reg.nr XXX juht N N vastavalt läbiviidud surnu ekspertiisiaktile nr XXX sai lahtise koljuajukahjustuse, rohkearvulisi rindkere, siseorganite ja jäsemete vigastusi, mille tõttu suri sündmuskohal. U.L rikkus järgmisi liiklus- ja käitusnõudeid: Liiklusseaduse § 16 lg 1, 2/ Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Liikleja peab juhinduma reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast/; § 17 lg 1 /Liikleja peab tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest/; § 33 lg 1, 2 p 8 /Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist. Juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid; § 56 lg 1 /Ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale/; § 57 lg 1 /Kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast/; samuti Majandus-ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 6 lg 1/Eesõigusmärgid määravad sõidujärjekorra reguleerimata ristmikul, sõiduteede reguleerimata lõikumisalal, raudteeülesõidukohal, teekitsendil ja muudes kohtades, kus see osutub vajalikuks/; § 7 p 3 /Eesõigusmärgid ja nende tähendused on järgmised: märk 221 „Anna teed” kohustab juhti andma teed lõikuval teel, enne lõikuvat sõidurada sõiduraja kohale koos tahvliga 882 „Kehtivusrada” panduna lõikuval sõidurajal ja tahvli 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund” olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Peateele pandud märk tähistab ühtlasi peatee lõppu. 3 1-19-5748 Sel moel pani U.L toime mootorsõiduki juhi poolt liiklus- ja käitusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud inimese surm, s.o
§ 423lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kooskõlas U.L-i , tema kaitsja Allan Valk ja Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna abiprokurör Veronika Laur vahel 15.07.2019 sõlmitud kokkuleppega nõuab prokurör kohtus U.L-ile karistuseks
§ 423lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 2 (kaks) aastat vangistust.
Kohaldada
§ 73
lg 1, 3 ja mitte pöörata mõistetud karistus täitmisele taielikult, kui katseaja jooksul pikkusega 2 aastat ja 6 kuud ei pane U.L toime uut tahtlikku kuritegu.
§ 50
lg 3 alusel kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 (üks) aasta. Tsiviilhagi: kannatanu on esitanud tsiviilhagi varalise ja mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmiseks summas 4650,76 eurot ning soovib selle väljamõistmist süüdistatavalt U.L-ilt . Süüdistatav U.L tunnistab kannatanu J B poolt esitatud tsiviilhagi täies ulatuses ja on nõus, et kohus mõistab temalt kannatanu kasuks VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 1 alusel tsiviilhagi katteks summa 4650,76 eurot. Kriminaalmenetluse kulud: süüdimõistva kohtuotsuse korral U.L-ilt kuulub väljamõistmisele sundraha summas 810 eurot, sõidukite Yamaha YZF-R1 reg.nr XXX ja Mazda 6 reg.nr XXX teisaldamise eest tasu 114,02 eurot; surnu ekspertiisi nr XXX eest tasu 461 eurot; liiklustehnilise ekspertiisi nr 19E-LL0007 eest tasu 457 eurot, menetluskukud summas 1842,02 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1, 3 määrata kohtukulude tasumine tähtajaga 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil süüdistatav U.L avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatav nõustus ka lisakaristuse kohaldamisega, tsiviilhagi rahuldamisega, asitõendite suhtes võetavate meetmetega ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes ära toodud viisil. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus leiab ka, et tõendatud on süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemine ning toimepandud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus nõustub kokkulepitud karistusega, kuna see vastab karistuse mõistmise põhimõtetele, tsiviilhagi rahuldamisega, asitõendite suhtes võetavate meetmetega ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes ära toodud viisil. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 180 lg 1 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. KrMS § 180 lg 3 alusel annab kohus süüdistatavale õiguse tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt nagu on kokkuleppes kokku lepitud. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 4