1-19-5271/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. november 2019, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-19-5271 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Tõlk Marina Davõdovitš Prokurör Tiina Viru Kohtuasi Viru Vangla materjalid G.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu G.R , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 26.06.2019 ja lõpp 24.02.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 11.11.2019 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta G.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.10.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Egdar G.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. G.R on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 26.06.2019 otsusega KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ja kohus mõistis talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 28.12.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 2 kuud ja 16 päeva vangistust, võrra (alates 11.03.2019 kuni 25.06.2019) ning mõistis G.R-ile liitkaristuseks 8 kuud ja 16 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja alates 22.02.2019 kuni 10.03.2019, s.o 17 päeva ja lõplikuks karistuseks mõistis G.R-ile 7 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 26.06.
4. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korda ja vanglas viibib isik neljandat korda. Viimati on ta süüdi mõistetud sõiduki ärandamise eest. Liigiti on kuriteod muutunud kergemaks. Varasemalt pani isik toime nii varavastased kui ka vägivaldseid kuritegusid. Viimased kuriteod ei ole vägivaldsed. Kinnipeetav on korduvalt karistatud vanglas toime pandud kuritegude (süütamine, vägivald võimuesindaja vastu, kinnipidamiskohas selle sisekorra vastastes toimingutes osalemine) ja väärtegude (võimuesindaja solvamine, varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu) eest. Kuritegude kavandamise ja ettevalmistamise muster kordub, kuna kinnipeetav sooritab kuritegusid emotsioonide ajel ja impulsiivselt. Kinnipeetaval on hoolimatu ja riskiv elustiil. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine, grupi mõju ja sotsiaalsete oskuste puudulikkus. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung G.R taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja avaldas, et vabanemise nimel on ta loobunud suhtlemast oma sõpradega, vanad sidemed teda ei huvita enam. Suhtleb lähedastega, kelleks on ema, vend, kasuisa ja vanaema, ka oma tütarlaps on olemas. Töökoht on samuti olemas, venna juures ehitusel, firma nime ei tea. Võlgnevuste likvideerimisega saab hakata tegelema kui saab tööle. Kinnitas, et suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ja ei kavatse uusi kuritegusid toime panna, ta võib seda garanteerida. Tahab kriminaalhooldusele, sest siis oleks tema üle kontroll. Prokurör Tiina Viru asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Oma seisukohta prokurör põhjendanud pole. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud 8- l korral ning korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Ka ei ole G.R-i käitumine vanglas olnud seaduskuulekas ja isikul on hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi (seisuga 04.10.2019 vähemalt 28). Vastavalt Riigikohtu 2 kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kohus on seisukohal, et G.R-i näol on tegemist süstemaatilise õigusrikkujaga. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama lähedaste juurde 3 -toalisesse üürikorterisse Narvas ja korteriomanik on selleks nõusoleku andnud. Korteris elavad kinnipeetava ema, tema abikaasa ja vanem vend. Elukoha sobivus on kohtu hinnangul problemaatiline, kuna G.R-i ema ja kasuisa tarvitasid varasemalt koos alkoholi, tekkisid konfliktid ja kinnipeetav kasutas kasuisa suhtes vägivalda. Vaatamata elukoha sobimatusele on aga kinnipeetaval olemas elukoht, kuigi välistada ei saa ühise alkoholi tarvitamise käigus tekkivaid konflikte ja seeläbi uue kuriteo toimepanemise riski ehk varasema olukorra kordumist. Elukoha ja keskkonnavahetust ei ole kinnipeetav kaalunud (andmed selle kohta puuduvad). Isiku lähedasteks on ema, kasuisa, vanem vend ja emapoolne vanaema. Bioloogilise isaga on kinnipeetava suhted pingelised, samuti on aeg-ajalt suhted konfliktsed ka ema ja kasuisaga. Vanem vend on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetav on kasutanud vägivalda nii kasuisa kui ka oma eakaaslaste vastu, kuna ka viimastega on suhted konfliktsed. Isiku suhtlusringkond koosneb pigem probleemse käitumisega noortest, kusjuures osa nendest on kandnud ka vanglakaristust. Kinnipeetav võib negatiivses suunas mõjutatav olla ning kuritegudega kaasa minna. Kohus on seisukohal, et positiivset eeskuju kinnipeetaval pole, konfliktsed suhted lähedaste ja eakaaslastega ning kriminaalset mõtteviisi toetavate isikutega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Positiivseks loeb kohus seda, et kinnipeetavaga on vangistuse jooksul viidud läbi hulgaliselt vestlusi konfliktide lahendamise oskuse, riskikäitumise, kriminaalse mõtteviisiga isikute mõju, sotsiaalsete oskuste ja empaatia arendamise, sõltuvusainete tarvitamise tagajärgede jne teemadel. Samas ei ole andmeid selle kohta, kas ja kuidas kinnipeetav vestlustel kaasa töötas ning kas ja mida omandas. Positiivne on ka asjaolu, et isik alustas 02.09.2019 õpinguid
5. klassis, kuid kriminaalhooldaja hinnangul on vähetõenäoline, et vanglast vabanedes isik jätkaks põhihariduse omandamist. Negatiivseks loeb kohus asjaolu, et kinnipeetav on keeldunud vanglas töötamast. Kohtu hinnangul viitab selline käitumine kriminaalsele hoiakule. Vangla andmetel on isikul tasumata nõudeid summas 16 294 eurot , mis ilmselgelt mõjutavad tema toimetulekut vabaduses ja kohtu hinnangul on majanduslikust toimetulekust lähtudes uue kuriteo toimepaneku oht reaalne. Võlgade likvideerimisest isik huvitatud ei ole, varasemalt sellega tegelenud pole. Enne viimast vangistust, nagu ka ennem eelnevaid vangistusi oli tema vaba aeg kasuliku tegevusega sisustamata ning ta lihtsalt hulkus sõpradega ringi. Varavastaste kuritegude sooritamise eesmärk oli saada teravaid elamusi. Vabanemise korral isikul töökoht puudub. Ka on tema k onkurentsivõime tööturul ilmselgelt problemaatiline, kuna tal puudub eriala, ta ei valda riigikeelt, tal puudub ametlikult töötamise kogemus ja harjumus. Enne vangistust oli ta lähedaste ülalpidamisel. Kinnipeetaval puudub oskus tulude ja kulude tasakaalus hoidmiseks, ta vajab abi rahaliste probleemide lahendamiseks, kuna tal endal puudub arusaam eelarvelisest majandamisest, ühiskonna 3 toimimisest ja oma käitumise tagajärgedest. Kinnipeetav ei ole olnud motiveeritud eriala omandamiseks ja enesearendamiseks. G.R-il ei ole probleeme alkoholi tarvitamisega, samas on ta ise tunnistanud, et on autot joobes juhtinud, mis omakorda viitab sellele, et ta ei taju ohtu, mida selline käitumine talle endale ja kaasliiklejatele põhjustada võib. Kuriteod on sooritanud kaine peaga ja alkoholijoobes olles ei ole agressiivset käitumist täheldatud. Narkootikumidest kasutas enne vangistust kanepit, kuid vabanemisel ei soovi seda enam tarvitada. Kinnipeetav saab sõnades aru, et sõltuvusainete tarvitamisega kaasnevad probleemid, mis toovad ta vanglasse tagasi. Vangla iseloomustuse kohaselt on G.R-il puudulik enesekontrolli oskus, ta tüdib väga kiiresti ning võib kuritegusid sooritada hetke tuju ajendil. Isik tunnistab ise, et vajab tihti „adrenaliinilaksu“. Kinnipeetav on objektiivselt impulsiivne, paljusõnaline, kõne on laialivalguv, suhtlemisel kaldub ühest teemast teise, ta ei talu kriitikat ega suuda vastu võtta nõuandeid. Ka on tal kõrgenenud enesehinnang. Käitumishäired on alanud juba varases lapseeas ja kinnipeetav ise ei näe, et tal oleks psühhiaatrilisi probleeme. Kinnipeetav on loobunud psühhiaatri/vaimse tervise õe nõustamisest. Ka ei soovi G.R jätkata koostööd talle määratud tugiisikuga, kuna ei näe selles mittemingisugust mõtet. Koostööd ametisikutega teeb siis, kui see on tema jaoks kasulik. Kohtu hinnangul iseloomustavad 19-ndaks eluaastaks toimepandud rohked kriminaal- ja väärteod tema ükskõikset suhtumist ühiskonda. Motivatsiooni seaduskuulekalt elamiseks kinnipeetaval ei ole, kuna ta ei ole teinud ühtegi jõupingutust, et oma elus midagi muuta. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid sooritas katseajal uusi kuritegusid ning rikkus kriminaalhoolduse nõudeid (mh tarvitas alkoholi). Vangla hinnangul on G.R avalikkusele ohtlik. Oht seisneb füüsilises ründes ja tervisekahjustuse tekitamises. Süütamise puhul seisneb oht inimeste tervisele ja elule. Oht on kõige tõenäolisem konflikti tekkimisel ja situatsioonides, mis on isikule ebamugavad ja kus ta ei suuda oma emotsioone vaos hoida, samuti ka situatsioonides, kus isik sattub teiste inimeste negatiivse surve alla, jätkab riskiva ja hoolimatu elustiiliga ning jätkab suhtlemist või elab koos isikutega, kellega konflikti tekkimine on väga tõenäoline (nt kasuisa). Oht on kõige tõenäolisem ka siis kui isik ei tee vajalikke järeldusi enda käitumise muutmiseks ja ei loobu kuritegelikke hoiakutest. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja käitumist karistuse kandmise ajal (rohked distsiplinaarkaristused) ning G.R-il tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem korduv karistatus, varasemalt kriminaalhooldusele mitteallumine ja uute kuritegude sooritamine katseajal, isiku käitumise impulsiivsus ja riskitegurina varasem alkoholi ning narkootikumide tarvitamine ja kuritegelikud hoiakud. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest 4 vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5