← Eesti

1-17-8890/44

Obsah (5)§ 76§ 424§ 68§ 69§ 75

1-17-8890 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.10.2019. a, Tallinna kohtumaja Kriminaalhooldusasja number 1–17-8890 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Kristin

§ 76lg 7 alusel pöörata täitmisele M.R-ile Harju Maakohtu 03.10.2017.

a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus – 2 (kaks) kuu d ja 27 (kakskümmend seitse) päev a vangistust.

  1. Kohustada M.R-i ilmuda kohtumääruse jõustumisel karistuse kandmisele Tallinna Vanglasse (Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Ra e vald, Harjumaa).
  2. M.R-i karistuse kandmise algust lugeda alates tema karistuse kandmisele ilmumisest või tema kinnipidamisest.
  3. M.R-i suhtes valida tõkendiks – elukohast lahkumise keeld kuni kohtumääruse jõustumiseni. Kohtumääruse jõustumisel tõkend tühistada. Määrus väljastada M.R-ile , p rokurörile, Tallinna Vanglale, Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja PPA Põhja prefektuurile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 1 5 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 03.10.
  4. a kohtuotsusega tunnistati M.R süüdi

§ 424

järgi ning

§ 68

lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati süüdimõistetule mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 358 tundi. Töö teostamise tähtajaks määrati 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Isik oli kohustatud järgima töö tegemisel temale sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Harju Maakohtu 19.06.2018. a kohtumäärusega pöörati

69 lg 6 alusel täimisele M.R-ile Harju Maakohtu 03.10.

  1. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmat a karistus – 8 kuud ja 28 päeva vangistust. Harju Maakohtu 12.03.
  2. a kohtumäärusega vabastati M.R tingimisi ennetähtaegselt vangistusest katseajaga 6 kuud ning määrati ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla ning kohustati täitma

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75lg 2 p 2, 21, 4, 7.

9 alusel määrati M.R-ile lisakohustusteks – mitte tarvitada alkoholi ja ilmuda 3 tööpäeva jooksul registreerimisele Ida-Harju kriminaalhooldusosakonda. Kohtumäärus jõustus 28.03.

  1. a. Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 02.10.
  2. a Harju Maakohtule erakorralise ettekande M.R-i karistuse täitmisele pööramiseks. Kriminaalhooldusaluse M.R-i suhtes sai ametnik teada politseist 24.09.2019, et M.R oli 23.09.
  3. a alkoholi tarvitanud. Politsei poolt oli tuvastatud positiivne alkoholijoove 1,19 mg/l. Isik oli kodus ja oli agressiivselt meelestatud enda naise ja poja vastu, ei lasknud neil magada ja ta toimetati kainestusmajja. Sellega isik rikkus kohtu poolt antud lisakohustus t - mitte tarvitada alkoholi. Samuti hooldusalune ei ilmunud registreerimisele 27.09.
  4. a ning ei teavitanud teda takistavatest asjaoludest. Ametnik võttis ise ühendust hooldusalusega 02.10.
  5. a ning M.R tuli registreerimisele 02.10.
  6. a. 2 M.R-ile oli juba varasemalt, s.o 06.05.
  7. a tehtud esimene kirjalik hoiatus seoses 12.04.
  8. a kohtu poolt antud lisakohustuse - mitte tarvitama alkoholi, rikkumisega. Sel korral oli ta politsei poolt kontrollitud, kuna magas trepikojas. Joovet fikseerida ei õnnestunud, kuna isik keeldus indikaatorvahendisse puhumast ja ta toimetati kainenema kainestusmajja. 07.08.
  9. a hooldusalusele oli tehtud teine kirjalik hoiatus seoses sellega, et registreerimise käigus oli tal tuvastatud positiivne alkoholijoove 0,726 mg/l. Isiku katseaeg lõppes 28.09.
  10. a, kuid ametnikul jäi õigeaegselt rikkumistele reageerimata. Ülejäänud kontrollnõuete ja kohustustega probleeme ei olnud. Uusi õigusrikkumisi pole. Kriminaalhooldusametnik teatas kohtuistungil, et ta jääb erakorralise ettekande juurde, pöörata täitmisele M.R-ile Harju Maakohtu 03.10.
  11. a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ärakandmata karistus, kuna kriminaalhooldusalune rikkus talle kohtumäärusega pandud k äitumiskontrolli lisakohustus t – mitte tarvitada alkoholi ja samuti ei ilmunud ta 27.09.
  12. a registreerimisele kriminaalhooldusosakonda. Kriminaalhooldusalune tunnistas kohtuistungil kriminaalhoolduse lisakohustuse rikkumist, kuigi tal le oli kohtu määrusega määratud alkoholikeeld. Viimati tarvitas ta alkoholi septembrikuu lõpus, kuid täpset kuupäeva ei mäleta, samuti ei mäleta ta, et ta oleks olnud kainestusmajas. Registreerimisele ei ilmunud seetõttu, et tal läksid kuupäevad segamini.

§ 76

lg 7 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pand ud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kohus, kohtuistungil ära kuulanud kriminaalhooldusametniku ja kriminaalhooldusaluse seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus M.R-ile Harju Maakohtu 03.10.

  1. a kohtuotsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 12.03.
  2. a kohtumäärusega tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ärakandmata karistuse osa täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul esinevad alused karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalusel M.R-il politsei tuvastas alkoholijoove 1,19 mg/l. Isik oli sel ajal kodus ja oli agressiivselt meelestatud enda naise ja poja vastu, ei lasknud neil magada ja politsei toimetati ta kainestusmajja. Sellega isik rikkus kohtu poolt antud lisakohustus t - mitte tarvitada alkoholi. Samuti hooldusalune ei ilmunud registreerimisele 27.09.
  3. a ning ei teavitanud takistavatest asjaoludest. Ametnik võttis ise ühendust hooldusalusega 02.10.
  4. a ning M.R tuli registreerimisele 02.10.
  5. a. M.R-ile tehti juba selle kriminaalhoolduse jooksul varasemalt esimene kirjalik hoiatus seoses 12.04.
  6. a alkoholi tarvitamisega. Ja 07.08.
  7. a tehti hooldusalusele teine kirjalik hoiatus seoses sellega, et registreerimise käigus oli tuvastatud positiivne alkoholijoove 0,726 mg/l. Isiku katseaeg lõppes 28.09.
  8. a, kuid ametnikul jäi õigeaegselt rikkumistele reageerimata. Kohtu hinnangul on põhjendatud M.R-i suhtes esitatud erakorralise ettekande rahuldamine ja pöörata täitmisele tema poolt ärakandmata karistus, sest on leidnud kinnitust, et kriminaalhooldusalune rikkus kriminaalhoolduse tingimusi tahtlikult. 3 M.R-i suhtes kohus arutab juba teistkordselt tema karistuse täitmisele pööramist, kuna Harju Maakohtu 03.10.
  9. a kohtuotsusega kohus M.R-i süüdi tunnistamisel ei pidanud vajalikuks temale reaalset vangistust mõista, vaid asendas selle üldkasuliku töö tundide tegemisega. Kriminaalhooldusalune ei osanud seda aga hinnata, rikkus kriminaalhoolduse kohustusi. Seejärel Harju Maakohtu 12.03.
  10. a kohtumäärusega leidis kohus võimaluse vabastada M.R tingimisi ennetähtaegselt vangistusest, kuid sellest hoolimata isik ikkagi kriminaalhoolduse kohustusi nõuetekohaselt täitma ei hakanud, kuigi ta vanglast vabanemisel lubas seda teha. Isik on tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastatud ning ta on kohustatud kõiki käitumiskontrolli nõudeid väga täpselt täitma. Kohtuasja materjalidest nähtub ja M.R tunnistas kohtuistungil seda ka ise, et ta korduvalt tarvitas katseajal alkoholi, kuigi see oli talle keelatud. Alkoholi tarvitamine on aga isiku suhtes riskitegur, kuna ta on süüdi mõistetud

§ 424

järgi – alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, mille tõttu on ta ohtlik nii endale kui ka teistele liiklejatele. Samuti käitus ta politsei poolt kinnipidamisel agressiivselt oma pereliikmete suhtes. Kohtu hinnangul on kriminaalhooldusaluse suhtumine käitumiskontrolli kohustuste täitmisesse hoolimatu ja ükskõik ne. Kohus andis isikut tingimisi ennetähtaegselt vangistust vabastades talle võimaluse edaspidi karistust vabaduses kanda, kuid kriminaalhooldusalune ei saanud aru talle pakutud võimalusest ning kuritarvitas kohtu usaldust. Kohus vabastas M.R-i tingimisi ennetähtaegselt vanglast uskudes, et ta täidab edaspidi käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi korralikult, kuid isik ei pidanud vajalikuks nõuetekohaselt kriminaalhoolduse nõudeid täita. Kohtu hinnangul on kriminaalhooldusaluse M.R-i korduvad rikkumised leidnud tõendamist, nii et praegusel ajal on ainuvõimalik tema poolt ärakandmata karistuse täitmisele pööramine. M.R viibis juba reaalselt vangistuses, kuid sellest hoolimata ta ikkagi ei hakanud vanglast vabanemisel reeglitekohaselt käituma ning on endiselt arusaamisel, et ta otsustab ise - kas, kuidas ja millal ta kohtu poolt talle määratud kohustusi täidab. Kohus on seisukohal, et praegusel ajal on M.R-i suhtes karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb M.R-ile Harju Maakohtu 03.10.2017. a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ära kandmata karistus – 2 kuud ja 27 päeva vangistust

§ 76lg 7 alusel täitmisele pöörata.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.