Obsah (6)

§ 120§ 121§ 44§ 45§ 43§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2025, Tartu Kohtuasja number 3-25-155 Kohtuasi X-i kaebus Viru Vangla 23. detsembri 2024. a otsuse

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Viru Vangla direktori
2. novembri
3. a käskkirjaga nr 1-1/24/104 „Viru Vangla direktori 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukord“ ja „Viru Vangla kodukorra seletuskiri“ muutmine“ muudeti Viru Vangla kodukorda ja selle seletuskirja.
4. Viru Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas
5. detsembril 2024 Viru Vanglale vaide nr 3-24/2-2/11856 (dtl 17-19) ja vaide lisa nr 3-24/2-2/11862 (dtl 23-24), milles taotles Viru Vangla direktori
6. novembri
7. a käskkirja nr 1-1/24/104 osaliselt kehtetuks tunnistamist või alternatiivselt terve käskkirja nr 1-1/24/104 kehtetuks tunnistamist ning ettekirjutuse tegemist uue haldusakti andmiseks, millega kaasataks kinnipeetav ja ekspert Viru Vangla kodukorra ja selle seletuskirja muutmise menetlusse. 3-25-155
8. Viru Vangla tagastas
9. detsembri
10. a otsusega nr 6-12/24/210-2 (dtl 26-27) kaebaja vaide haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 3 alusel osaliselt, märkides, et ülejäänud osas edastab vangla vaide Justiitsministeeriumile.
11. X esitas
12. jaanuaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Viru Vangla
13. detsembri
14. a otsust nr 6-12/24/210-
15. Kaebaja märgib kaebuses järgmist. Viru Vangla direktori käskkirjaga muudeti Viru Vangla kodukorda ja Viru Vangla kodukorra seletuskirja. Kaebajal on õigus esitada vaie, kui ta leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Tal on õigus 30 päeva jooksul vaidlustada kõiki käskkirjas sätestatud muudatusi. Viru Vangla põhjendused vaide tagastamisel on otsitud, asjakohatud ja vastuolus kehtiva õigusega. Kaebaja soovib Viru Vangla
16. detsembri
17. a otsuse nr 6-12/24/210-2 tühisuse/õigusvastasuse kindlakstegemist ja/või otsuse täielikku tühistamist ning Viru Vangla kohustamist edastada vaie Justiitsministeeriumile täies ulatuses. Samuti soovib kaebaja tema vabastamist riigilõivu tasumisest. KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel. 6.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 121

lg 2 p 21 sätestab kaebuse tagastamise valikulise aluse juhuks kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja ei ole praegusel juhul rahul sellega, et Viru Vangla tagastas osaliselt tema vaide, ning soovib vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist, mille kohaselt tuleks vaie edastada täies ulatuses Justiitsministeeriumile. Asja materjalidest nähtub, et osas, milles vaiet ei tagastatud, edastas vangla selle 23. detsembril 2024 Justiitsministeeriumile menetlemiseks (dtl 28). 7.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kaebaja esitada kaebuse üksnes oma õiguse kaitseks.

§ 45

lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel. Vaide tagastamise otsuse puhul on tegemist menetlustoiminguga, mille vaidlustamise õigus on üksnes juhul, kui see toiming rikub kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest. Praegusel juhul ei nähtu asja materjalidest, et vaide osaline tagastamine rikuks kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest. Kaebaja ei väida, et vaide osalise tagastamise otsus rikuks tema õigusi põhivaidlusest sõltumatult. Ka kohtule ei ole äratuntav, et vaide osaline tagastamine eraldi võetuna saaks mingil viisil mõjutada kaebaja õigusi. Üldjuhul peab isik pöörduma kohtusse põhivaidluse esemega ning kohus hindab seejärel, kas isik läbis kohtueelse menetluse nõuetekohaselt, kas kohtueelne menetlus on toimunud õiguspäraselt, sh kas isiku vaie on õiguspäraselt tagastatud jne. Kui kohus tuvastab, et haldusorgan on teinud kohtueelses menetluses vea, saab kohus lugeda kohustusliku kohtueelse menetluse 2 3-25-155 nõuetekohaselt läbituks ja kaebuse põhivaidluses menetlusse võtta. Vaidemenetluses tehtud menetlustoimingu õigusvastasus ei mõjuta vaide esemeks oleva haldusakti kohtus vaidlustamise võimalusi. Kaebaja õiguste kaitseks ei ole vajalik esitada ka kohustamisnõuet vaide läbivaatamiseks kohustamiseks. 8. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal kaebeõigus vaidlustamaks halduskohtus eraldiseisvalt Viru Vangla 23. detsembri 2024. a otsust nr 6-12/24/210-2 ja nõuda vangla kohustamist edastada vaie Justiitsministeeriumile lahendamiseks. 9. Kohus ei pea võimalikuks käesoleval juhul suunata kaebajat vastavalt

§ 120

lg 1 p-le 3 esitama põhivaidlusega seonduvaid nõudeid, s.o nõudeid vaidlustamaks Viru Vangla direktori

1. novembri
2. a käskkirjaga nr 1-1/24/104 muudetud ja kehtestatud Viru Vangla kodukorra punkte 20.3, 20.4, 20.7 (vastav käskkirja p 1.30) ja Viru Vangla kodukorra seletuskirja punkti 1.16 (vastav käskkirja p 1.20). Kohus leiab, et kui kaebaja vaidlustaks viidatud punkte kohtule esitatavas kaebuses, kuuluks kaebus tagastamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 9.
3. Viru Vangla kodukorra punktides 20.3, 20.4 ja 20.7 reguleeritakse seda, kuidas toimub vanglas ravimite võtmine ja millised tegevused seoses ravimitega on keelatud. Viru Vangla
4. detsembri
5. a otsusest nr 6-12/24/210-2 nähtub, et viidatud punktide sõnastus kattub eelneva kodukorra redaktsiooni punktidega 20.7, 20.8 ja 20.12, mida on kaebajale tutvustatud juba
6. septembril
7. Kohus märgib, et Viru Vangla kodukorra punktides 20.3 ja 20.4 sisalduv regulatsioon on selline, mis ei saa kaebaja õigusi erilisel määral riivata. Vaid asjaolu, et pärast ravimi manustamist peab kinnipeetav jooma vett, avama suu ning vajadusel liigutama keelt, võib kaebaja õigustele mõju avaldada. Praegusel juhul ei saa aga pidada seda mõju intensiivseks. Kohus ei pea usutavaks, et kaebaja ei ole alates
8. septembrist 2018 ühtegi ravimit manustanud. Arvestades seda, kui pikka aega on tegelikult vastav regulatsioon kehtinud ning kaebaja ei ole seda varasemalt pidanud enda õigusi riivavaks, võib asuda seisukohale, et pärast ravimi manustamist suu avamise ja vee joomise puhul on tegemist kaebaja õiguste väheintensiivse riivega. Ka kohtupraktikas on leitud, et suuõõne vaatlus ei ole intensiivne sekkumine isiku kehalisse puutumatusse ning pärast ravimite manustamist võib vanglateenistuse ametnik anda kinnipeetavale korralduse näidata oma suuõõnt (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
9. detsembri
10. a otsus asjas nr 3-14-53011 p 9 ja seal viidatud kohtupraktika). Eeltoodut arvestades ei oleks kaebuse rahuldamine ja kodukorra punktide 20.3 ja 20.4 tühistamine kuigivõrd tõenäoline. Seega esineks alus kaebuse tagastamiseks

§ 121lg 2 p 21 alusel.

Mis puudutab Viru Vangla kodukorra punkti 20.7 vaidlustamist, siis selles punktis on põhiliselt reguleeritud, millised tegevused on seoses ravimitega vanglas keelatud. Vastav regulatsioon on kehtestatud kinnipeetavate tervise kaitseks, mistõttu ei saa see kuidagi kaebaja õigusi riivata. Kohus möönab, et punktis 20.7.4 sisalduval võib kaebaja õigustele mõju olla (s.o eelkõige rõngastamise ja augustamise keeld), kuid tegemist ei ole intensiivse riivega ning selle punkti tühistamise nõudel ei näe kohus eduväljavaateid. Seega esineks Viru Vangla kodukorra punkti 20.7 tühistamise nõude puhul samuti kaebuse tagastamise alus (s.o eelkõige

§ 121

lg 2 p 1 ning punkti 20.7.4 osas

§ 121lg 2 p 21).

9.

1. Viru Vangla direktori
2. novembri
3. a käskkirja nr 1-1/24/104 punktis 1.20 on muudetud Viru Vangla kodukorra seletuskirja punkti 16.1 sõnastust. Nagu Viru Vangla
4. detsembri
5. a otsuses nr 6-12/24/210-2 viitab, siis on punkti 16.1 tekstis asendatud sõna „arst“ sõnaga „tervishoiutöötaja“ ning tekstist on välja jäetud selgitus, mis puudutab avavangla kinnipeetavate sisseoste. Vangla märgib otsuses, et kaebaja ei ole avavangla kinnipeetav. 3 3-25-155 Viru Vangla kodukorra seletuskirjal ei ole kodukorrast eraldiseisvalt iseseisvat tähendust ning seletuskirja punktis 16.1 on üksnes välja toodud õigusaktides sisalduv regulatsioon, mis puudutab sisseostude tegemist. Viru Vangla kodukorra seletuskirja punktis 16.1 ei reguleerita iseseisvalt kaebaja õigusi ega kohustusi mistõttu kaebus kodukorra seletuskirja punkti 16.1 peale kuuluks

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastamisele.

10. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kaebajal puudub käesolevas asjas ilmselgelt kaebeõigus ning kohus tagastab X-i kaebuse tervikuna

§ 121

lg 2 p 1 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Muud menetluslikud otsustused

1. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
2. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 4