← Eesti

3-24-3174/8

Obsah (7)§ 207§ 119§ 67§ 39§ 104§ 121§ 187

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ein

§ 207lg 2 alusel.

  1. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 30.01.
  2. a määruse resolutsiooni p 2 peale

§ 207lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav (

§ 119lg 1 ja § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tartu Halduskohtusse laekus 19.11.2024 X.X.-i kaebus. Kaebuse kohaselt ei olnud kaebaja rahul Tartu Vangla otsusega nr 1-11/24/245-2 (vaiete rahuldamata jätmine). Kaebaja palus tühistada 10.10.
  2. a käskkirja nr 2-24/1-3/437 ja tunnistada see õigusvastaseks. 10.10.
  3. a käskkirjaga määrati kaebajale distsiplinaarkaristusena kartser 5 ööpäeva. Kaebaja teatas, et jääb esitatud vaide nr 1-11/24/245-1 juurde. Kaebaja ei eita tuttava kõnekaardi kasutamist vanglas, kuid väidab, et ta oli selleks sunnitud, kuna tal oli helistamise vajadus suurem, kui seda näeb ette helistamise norm (2 tundi nädalas). Kaeba väitis, et distsiplinaarkaristuse määramiseks puudus alus, sest puudub reaalne rikkumine. Kaebaja palus kohtul vabastada ta kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest seoses maksejõuetusega ja määrata talle riigi õigusabi halduskohtumenetluses esindamiseks, kuna kaebuste suure arvu tõttu ei suuda ta materjalides orienteeruda.
  4. Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 30.01.
  5. a määrusega (resolutsiooni p 1) ja jättis rahuldamata taotluse riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 2). Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist. 2.
  6. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 2.

  1. Kohus kohustas 20.12.
  2. a määrusega kaebajat tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu summas 20 eurot. Riigilõiv tuli maksta 5 päeva jooksul 20.12.
  3. a kohtumääruse resolutsiooni p 1 jõustumisest arvates. Tartu Halduskohtu 20.12.
  4. a määruse resolutsiooni p 1 jõustus 24.01.2025, kui Tartu Ringkonnakohus tagastas X.X.-i määruskaebuse halduskohtu 20.12.
  5. a määruse peale. Ringkonnakohtu määrus oli lõplik. Tulenevalt

§ 67

lg-st 2 hakkas kulgema riigilõivu tasumise tähtaeg alates 25.01.2025 ja lõppes 29.01.2025. Hetkeseisuga ei ole kaebaja esitanud kohtule riigilõivu tasumise tõendeid ega riigilõivu reaalselt maksnud. Järelikult ei vasta esitatud tühistamiskaebus

§ 39

lg 1 p-s 4 ja

§ 104lg-s 1 sätestatud nõuetele.

Tegemist on sellist laadi puudusega, mis takistab kaebuse menetlemist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 121lg 1 p-st 2, tagastab kohus kaebuse tervikuna.

2.

  1. X.X. on esitanud ka riigi õigusabi andmise taotluse. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud alused, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kohus leiab, et X.X. on võimeline oma õigusi haldusmenetluses iseseisvalt kaitsma. Kuna X.X. on kohtule teadaolevalt esitanud vanglale hulgaliselt taotlusi, on tal olemas arvestatav haldusorgani poole pöördumise kogemus. Ka praeguses asjas on ta suutnud esitada arusaadava sisuga kaebuse. Haldusmenetluses on haldusorganil ulatuslik uurimis- ja selgitamiskohustus, mis aitavad taotlejal oma õigusi kaitsta. Asjaolu, et tal on pooleli palju vaidlusi, mistõttu ta ei suuda nende materjalides orienteeruda, ei ole riigi õigusabi andmise aluseks. Isikul on endal võimalik otsustada, millised vaidlused ta algatab ning millistesse neist ta oma aega enim panustab. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X.X.-i riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  2. X.X. esitas 30.01.2025 määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule, vaidlustamaks halduskohtu 30.01.
  3. a määrust. Määruskaebuses korratakse kaebuses esitatud põhjendusi ja leitakse, et halduskohtule esitatud kaebus oleks tulnud sisuliselt läbi vaadata. Samuti leitakse, et halduskohus oleks pidanud kaebajale andma riigi kulul advokaadi, kuna kaebaja poolt esitatud kaebuste hulk on niivõrd suur ja ise ei ole ta võimeline endale advokaati palkama. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X.-i määruskaebus halduskohtu 30.01.
  5. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale kuulub tagastamisele.

§ 207

lg 2 kohaselt võib 2 ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. 4.1. Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud tühistamiskaebuse

§ 121

lg 1 p 2 alusel (kohus tagastab kaebuse, kui kaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist). Kuna halduskohtule esitatavalt kaebuselt tuli tasuda riigilõiv 20 eurot ja vastav halduskohtu määrus, millega kaebajat ei vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest, oli jõustunud ning kaebaja ei tasunud nõutud tähtajaks riigilõivu ega esitanud kohtule vastavaid andmeid riigilõivu tasumise kohta, siis tagastas halduskohus X.X.-i tühistamiskaebuse igati õigustatult. Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist põhjendust, mis annaks aluse halduskohtu 30.01.2025. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks. 4.2.

§ 207

lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse lisaks

§ 187

lg-s 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. Seejuures võib ringkonnakohus

§ 207

lg 3 p 1 kohaselt teha

§ 207

lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

§ 119

lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole aga edasi kaevatav. Eeltoodu alusel tagastab ringkonnakohus X.X.-i määruskaebuse halduskohtu 30.01.2025. a määruse resolutsiooni p 2 peale (riigi kulul esindaja andmata jätmine). (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.