Obsah (7)

§ 154§ 155§ 200§ 43§ 152§ 108§ 235

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Tiina Pappel 04.02.2025 3-23-855 Väljaotsa OÜ kaebus Põllumajanduse

) § 154 lg-le 1 võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui kompromiss piirab kolmanda isiku õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 154

lg-st 2 tuleneb, et kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Ringkonnakohus leiab, et kompromiss ei ole õigusvastane ega riiva menetlusse kaasamata isikute õigusi ning kompromissi on võimalik täita. Seega tuleb rahuldada poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks. 13.

§ 155

lg-st 4 tulenevalt kinnitab kompromissi kohus määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Enne kompromissi kinnitamist selgitab kohus kaebajale ja kolmandale isikule kompromissi tagajärgi. Kuivõrd kaebajat on kohtumenetluses esindanud advokaat, siis saab eeldada, et kaebaja on kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlik. 14.

§ 200

p 5 järgi on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus.

§ 155

lg 3 sätestab, et kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Eeltoodust tuleneb, et asjas menetluse lõpetamisel tühistab ringkonnakohus ühtlasi halduskohtu otsuse. Menetluse lõpetamisel on

§-s 43 sätestatud tagajärjed (

§ 155lg 6).

See tähendab, et kaebaja ei saa enam sama nõudega samal alusel uuesti pöörduda kaebusega halduskohtusse (

§ 43lg 1 p 2).

Pooled soovivad kompromissi kinnitamist ilma kohtuistungit pidamata.

1. Kompromissi tingimused sõnastasid pooled järgnevalt: „
2. Väljaotsa OÜ loobub toetustaotluses välja toodud kuivatiseadmete ja elektrigeneraatori ostmisest, mille järel väheneb esialgne abikõlbulik summa 1 294 000 eurot ning toetuse summa 375 260 eurot.
3. Muudatuse järgselt jääb Väljaotsa OÜ-le kohustus osta toetuse abil ratastraktor ja külvik. Tegevuste abikõlbulik summa on 318 661 eurot, millest toetuse summa on 92 411,69 eurot.
4. Väljaotsa OÜ kohustub järgima lisaks järgnevalt välja toodud kohustustele ka muid toetuse saajale seatud kohustusi.
5. Vastavalt määruse § 28 lg 2 p-le 1 on Väljaotsa OÜ-l kohustus viia tegevused ellu ja võtta toetuse abil ostetud investeeringuobjekt sihtotstarbeliselt kasutusse hiljemalt
6. aasta
7. juunil, ning tagada tegevuse kestus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 71 sätestatud tingimustel, sealhulgas säilitada ja kasutada investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. Määruse § 28 lg 1 järgi kestab investeeringuobjekti sihipärase kasutamise periood kolm aastat arvates 3 PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on VKE, ning viis aastat, kui taotleja ei ole VKE.
8. Kui investeeringuobjekt ostetakse liisingulepingu alusel, siis ei tohi liisingulepingu kehtivus olla pikem kui 30.06.2025, sest investeeringuobjektide omandiõigus peab hiljemalt
9. aasta
10. juunil olema täielikult toetuse saajale üle läinud.
11. Määruse § 29 lg 3 p 1 järgi peab Väljaotsa OÜ esitama PRIA-le toetuse väljamaksmiseks investeeringu tegemist tõendavad dokumendid samuti hiljemalt
12. aasta
13. juunil.
14. Pärast eeltoodud tingimustel kompromissikokkuleppe sõlmimist edastab PRIA kompromissi kohtule kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks.
15. Kohtu poolt kompromissi kinnitamise ja jõustumise järgselt tunnistab PRIA Väljaotsa OÜ 19.01.
16. a otsuse nr 13-29.1/23/161 ja 21.03.
17. a vaideotsuse nr 13-29.1/23/326-1 kehtetuks ning annab välja uue haldusakti, millega määrab Väljaotsa OÜ-le ratastraktori ja külviku ostmiseks toetust summas 92 411,69 eurot.
18. Pooled nõustuvad, et kompromissikokkuleppe sõlmimise järgselt jäävad kohtumenetluses tekkinud menetluskulud Poolte endi kanda.“.
19. Ringkonnakohus ei pea kompromissi tingimusena vajalikuks kinnitada tingimust, et kompromissi esitab kohtule PRIA, kuivõrd see on juba kohtule esitatud. Ka tuleb ringkonnakohtu hinnangul täpsustada, et kompromissis räägitakse mitte lihtsalt määruse, vaid maaeluministri 03.02.
20. a määruse nr 14 tingimuste täitmisest ning lahti kirjutada ka mõiste VKE. Eeltoodut arvestades ning

§ 152

lg 1 p 3, § 155 lg-te 3 ja 4 alusel kinnitab ringkonnakohus kaebaja ja vastustaja vahel sõlmitud ning ringkonnakohtule 31.01.2025 edastatud kompromissi. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 30.09.2024. a otsuse haldusasjas 3-23-855 ja lõpetab haldusasja menetluse. 17.

§ 108

lg 7 teise lause kohaselt juhul, kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste kanda. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et kompromissikokkuleppe sõlmimise järgselt jäävad kohtumenetluses tekkinud menetluskulud poolte endi kanda. Seetõttu puudub ringkonnakohtul vajadus menetluskulude jagamist täiendavalt otsustada. 18.

§ 155

lg 5 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale, millega menetlus lõpetatakse, esitada määruskaebuse Riigikohtule.

§ 235

lg 3 järgi esitatakse määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. (allkirjastatud digitaalselt) 4