Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda.
lg-s 1 on sätestatud alused, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale.
lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kohus leiab, et X on võimeline oma õigusi haldusmenetluses iseseisvalt kaitsma. Kuna X on kohtule teadaolevalt esitanud vanglale hulgaliselt taotlusi, on tal olemas arvestatav haldusorgani poole pöördumise kogemus. Ka praeguses asjas on ta suutnud esitada arusaadava sisuga kaebuse. Haldusmenetluses on haldusorganil ulatuslik uurimis- ja selgitamiskohustus, mis aitavad taotlejal oma õigusi kaitsta. Asjaolu, et tal on pooleli paljud vaidlused, mistõttu ta ei suuda nende materjalides orienteeruda, ei ole riigi õigusabi andmise aluseks. Isikul on endal võimalik otsustada, millised vaidlused ta algatab ning millistesse neist ta oma aega enim panustab. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i riigi õigusabi taotluse
9. X on taotluses märkinud, et ta palub avaldada kaebuse e-toimikus ja määruse Riigi Teatajas. Kohus selgitab, et vastavad toimingud teeb kohus seaduse alusel isiku taotlusest sõltumata. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tema eraelu kaitseks tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). 2 3-24-3174 (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.