KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 15. jaanuar 2025 Tsiviilasja number 2-22-208 Tsiviilasi Riin

) § 175 lg-ga 1 kontrollinud ning on ületanud diskretsioonipiire ja rikkunud menetlusõiguse norme; 2) on asjakohatu kohtu põhjendus, et vajalikuks ei saa pidada ajakulu kliendiga nõupidamistele. Hageja ei ole palunud mõista õigusabikulu välja toimingu eest, mis seisneb „kliendiga nõupidamises“. Maakohtu vastav seisukoht ei ole ka põhjendatud. Kohtupraktikas on leitud, et kohtumenetluses kliendi õiguste ja huvide kaitsmiseks on esindajal vaja esindatavaga konsulteerida, seda muu hulgas vaidluse esemega seotud faktiliste asjaolude üle; 3) on kohus loetlenud õigusabitoimingud ja ajakulu, mida kohus on pidanud põhjendatuks, kokku 24 tundi 45 minutit (2795 eurot). Menetluse kestust, menetlusdokumentide hulka, sisu ja mahtu arvestades oleks pidanud nimetatud toimingute ajakulu lugema põhjendatuks hageja menetluskulude nimekirjades toodud mahus, s.o 39 tundi 15 minutit (4452,50 eurot). Pelgalt mainimine, et tegu oli õiguslikult mittekeeruka vaidlusega, ei täida põhjendamiskohustust. Tegemist ei olnud õiguslikult mittekeeruka vaidlusega. Vaidluse all oli mitu erinevat nõuet ja õiguslikku küsimust, notariaalsest lepingust taganemine, kahjunõue ja kasutuseelise nõue. Samuti võib ka õiguslikult mittekeerukas vaidlus tähendada suurt ajakulu õigusabile, kui 3 menetlus on mahukas ja tehakse palju menetlustoiminguid. Sellises ulatuses õigusabikulu vähendamine on alusetu, kui kohus seda ei põhjenda. Kohtu diskretsioon peab olema jälgitav. Arvestades hagiavalduse pikkust (9 lk) ja lisade arvu

§ 4

lg-st 2; § 5 lg-test 1 ja 2 ning § 230 lg-test 1 ja 2 sätetest on poolel õigus ja kohustus esitada menetlusdokumente lähtudes asjaoludest ja menetluse käigust, sh vastaspoole esitatud vastuväidetest ja tõenditest. See tähendab, et poolel on õigus saada hüvitatud ka nende menetlusdokumentide esitamiseks kasutatud õigusabi. Kohus ei saa õigusabi hüvitamisest keeldumist põhjendada ainult sellega, et kohus ei nõudnud menetlusdokumendi esitamist. Selline seisukoht ei ole kooskõlas

§ 175lg-s 1 sätestatuga.

Tõendite, asjaolude ja põhjenduste esitamine on poole ülesanne. Kostjal tuli vastuväiteid ja tõendeid esitades arvestada, et hageja vastab nendele, millega kaasnevad menetluskulud. Hagejale ei saa ette heita kostja seisukohtadele ja tõenditele vastuväidete esitamist. Seda enam, et maakohus on otsuses viidanud asjaoludele ja tõenditele, mille hageja esitas menetlusdokumentidega, mida kohus põhjendatuks ei pidanud: 02.05.2022 seisukohas esitas hageja asjaolud ja tõendi, millele kohus on viidanud otsuse p-s 11 (kinnistusraamatu kande puudumine) ja p-s 19 (viide tõendile ja advokaadiga suhtlusele). Samuti esitas hageja seisukohas vastuväite kostja taotlusele ja seisukoha kompromissi osas. 22.08.2022 hagi täiendusele ja seisukohas esitatud asjaoludele on kohus viidanud otsuse p-s

1. Nimetatud dokumendis suurendas hageja kahjunõuet ja kohus rahuldas selle täies ulatuses. 13.02.2023 vastuväites kostja avaldusele esitatud asjaoludele ja tõenditele on maakohus viidanud otsuse p-s 30, sedastades, et „Õige on hageja seisukoht, mille kohaselt …“. Jääb arusaamatuks, kuidas kohus hindas, et eelnimetatud menetlusdokumentide esitamine ei olnud põhjendatud. Kohtul on võimalik menetlusdokumendi esitamise kulud välja mõistmata 4 jätta ainult juhul, kui tegemist on ilmselgelt õiguslikult perspektiivitute taotluste või menetlusdokumentidega, mis on esitatud menetluse venitamise eesmärgil. Hageja esindaja töö on olnud korrektne, dokumendid sisukad, istungitel osalemine sisukas ja ette valmistatud, esitatud ei ole selgelt asjakohatuid, menetluslikult lubamatuid või õiguslikult perspektiivituid taotlusi, esindaja ei ole kulutanud aega põhjendamatult. Hageja menetluskulude nimekirjades toodud menetluskulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
2. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, leides, et kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Maakohus rahuldas osaliselt hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, määras need kindlaks 4527 euro ulatuses ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 4527 eurot. Kostjalt väljamõistetud menetluskulud 4527 eurot koosnesid lepingulise esindaja kuludest 2795 eurot (sh maakohtus 1925 eurot ja ringkonnakohtus 870 eurot), riigilõivust 1540 eurot ja sõidukuludest 192 eurot. Hageja vaidlustas maakohtu määruse lepingulise esindaja menetluskulude kindlaksmääramise osas ning leidis, et tema lepingulise esindaja menetluskulud on põhjendatud täies ulatuses, s.o maakohtus 3905 euro ja ringkonnakohtus 1620 euro, kokku 5525 euro ulatuses. Lähtudes

§-st 659 ja § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes hageja lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramise osas. 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus määras kindlaks ja mõistis kostjalt hageja lepingulise esindaja kulud välja väiksemas ulatuses kui 3675 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas

§ 667

lg 2 esimese lause alusel uue määruse, millega määrab kindlaks hageja lepingulise esindaja kulud kokku 3675 eurot. Koos riigilõivu ja sõidukuludega on hageja menetluskulude suuruseks 5407 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 9.

§ 174

lg 8 järgi määratakse menetluskulude rahaline suurus kindlaks hagita menetluse sätete järgi, arvestades

-i

1. peatüki
2. jaos sätestatud erisusi.

§ 174

lg-st 1 tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

§ 175

lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab

§ 175

lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle säte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt Riigikohtu 21.06.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-17-13164, p 9). Tegemist on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire. 10. Antud asjas lähtus maakohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel sellest, et tegemist ei ole keeruka vaidlusega. Ringkonnakohtu arvates jättis maakohus asja keerukuse ning sellest tulenevalt menetlusdokumentide sisu ja mahu vajalikkuse kaalumata ja eksis seetõttu seadusest tuleneva diskretsiooniõiguse teostamisel. 5 Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et tegemist on keskmise keerukusega vaidlusega. Hagiavaldus koosneb 8-st leheküljest ning sellele on lisatud 19 lisa (I kd, tl 1-53). Hagiavalduse kohaselt esinesid kostjalt ostetud korteriomandil olulised puudused ning hageja taganes müügilepingust. Maakohtus vaieldi peamiselt selle üle, kas taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud (VÕS § 189) ja kas kostja peab tagastama hagejale korteriomandi ostuhinna. Lisaks oli vaidlusel all hageja kahjunõue (VÕS § 115 lg 1) ning kostja tasaarvestuse vastuväide. Maakohus pidas asja lahendamiseks 2 kohtuistungit. Maakohus rahuldas hageja nõuded ja jättis kostja tasaarvestuse vastuväite rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus jättis kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Riigikohus keeldus 16.09.2024 määrusega kostja kassatsioonkaebust menetlusse võtmast. Arvestades eelnevat on ringkonnakohtu arvates põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks kokku 10 tundi ning see hõlmab ka ettevalmistavaid toiminguid enne hagiavalduse koostamist (sh kliendiga kohtumised, materjalide kogumine jms). Maakohtu poolt selleks määratud ajakulu 6 tundi ei ole ilmselgelt piisav. Hageja esindaja koostas veel seisukohta kostja vastusele hagiavaldusele, millele lisas 4 kirjalikku tõendit (I kd, tl 76-89). Arvestades kostja vastuse seisukohti, on nimetatud menetlusdokumendi koostamiseks põhjendatud ajakulu ringkonnakohtu arvates 5,5 tundi. Maakohtu määruses puuduvad põhjendused, miks nimetatud menetlusdokumendi koostamise ajakulu on ainult 3 tundi. Maakohus on iseenesest õigesti leidnud, et üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud nende menetlusdokumentide koostamise eest, mida kohus ei ole menetlusosaliselt nõudnud. Siinkohus on põhjendatud aga see määruskaebuses esitatud seisukoht, et kui kohus lepingulise esindaja sellisele menetlusdokumendile, mida kohus menetlusosaliselt ei nõudnud, otsuses viitas, siis on tegemist vajaliku menetlusdokumendiga ning selleks kulutatud aega tuleb

§ 175lg 1 alusel arvestada.

Nii nähtub maakohtu otsusest, et kohus on otsuse p-s 11 viidanud hageja 02.05.2022 menetlusdokumendile, otsuse p-s 33 hageja 22.08.2022 menetlusdokumendile ja otsuse p-s 30 hageja 13.02.2023 menetlusdokumendile. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et nimetatud menetlusdokumentide koostamiseks kulutatud aeg on osaliselt põhjendatud ja vajalik ning hageja lepingulise esindaja ajakulu tuleb suurendada 1,5 tunni võrra (s.o iga eelnimetatud menetlusdokumendi koostamise eest a´ 30 minuti võrra). Kokku tuleb suurendada hageja lepingulise esindaja ajakulu maakohtu menetluses 8 (4+2,5+1,5) tunni võrra ning lähtudes esindaja tunnitasust 110 eurot suurenevad hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 880 euro võrra. Kokku moodustavad hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud maakohtus kokku 25,5 (17,5+8) tunni eest 2805 eurot. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus veel järgmist. Kuigi hageja menetluskulud jäeti maakohtus (samuti ringkonnakohtus) kostja kanda, ei tähenda see seda, et kostja peab hüvitama hageja menetluskulud hageja poolt nimetatud summas.

§ 175

lgst 1 tulenevalt peab kostja hüvitama hageja lepingulise esindaja kulud vaid põhjendatud ja vajalikus suuruses. Sellest tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et 27 tundi ületavas osas (35,3-27=8,3 tundi) ei ole hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ega vajalikud ning selles ulatuses ei pea kostja neid hüvitama. Määruskaebuses esitatud väide, et lepingulise esindaja kulud saab jätta arvestamata vaid juhul, kui tegemist on ilmselgelt perspektiivitute taotluste või menetlusdokumentidega, ei ole kooskõlas

§ 175lg-s 1 sätestatuga.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud on ringkonnakohtus 7 tunni ja 15 minuti eest kokku 870 eurot. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus siinjuures hageja lepingulise esindaja antud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Seetõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata osas, milles hageja leidis, et lepingulise esindaja 6 põhjendatud ja vajalik ajakulu ringkonnakohtus on 13 tundi ja 30 minutit. Ringkonnakohus märgib, et ringkonnakohtu menetluse ajaks olid hageja lepingulisele esindajale vaidluse asjaolud selged ning seetõttu on maakohus õigesti leidnud, et põhjendatud ajakulu apellatsioonkaebuse analüüsimisele on 1 tund ja 30 minutit, mitte hageja taotletud 5 tundi ja 30 minutit. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik tunnitasu suurus oli maakohtus 110 eurot ja ringkonnakohtus 120 eurot. Nimetatud maakohtu seisukohta ei ole määruskaebuses vaidlustatud. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud on seega kokku 3675 (2805+870) eurot, lisaks peab kostja hüvitama sõidukulud 192 eurot ja riigilõivu 1540 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks seega välja mõista menetluskulud 5407 eurot. 11. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

Menetlusosalised kannavad oma menetluskulud seega ise. (allkirjastatud digitaalselt) 7