← Eesti

2-24-100408/9

Obsah (9)§ 663§ 361§ 667§ 4891§ 407§ 489§ 172§ 162§ 190

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-100408 Kohtuas

§ 663lg 6 alusel.

  1. Pärnu Maakohus jättis 30.04.2024 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
  2. Võlgnik teatas ringkonnakohtule, et tema üle on Harju Maakohtu 29.05.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-3821 seatud eestkoste kõigi asjade ajamiseks ning tema eestkostjaks on määratud Tallinna Linnavalitsus, kelle ta palus menetlusse kaasata.
  3. Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuameti kaudu) teatas 12.02.2025, et toetab puudutatud isiku määruskaebust. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt võeti Harju Maakohtu 18.03.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-3752 menetlusse võlgniku maksejõuetusavaldus, nimetati võlgnikule usaldusisik ning keelati võlgnikul usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 lg 1 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 20 lg 3 kohaselt käsutuskeelu kohaldamise korral peatub enne käsutuskeeldu alanud kohtumenetlus, milles võlgnik osaleb hageja või kostjana, kui kohtumenetlus puudutab võlgniku vara, mis pankroti väljakuulutamise korral muutuks pankrotivaraks. Kohtumenetlus peatub kuni pankrotiavalduse lahendamiseni. Vastavalt pankrotiseaduse § 35 lg 1 p 6 2 peatub pankroti väljakuulutamisega võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni.

§ 361

lg 1 järgi uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Harju Maakohtu 02.07.2024 määrusega tsiviilasjas nr 224-3752 välja kuulutatud võlgniku pankrot ja võlgniku pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes nimetati RP. Pankrotihaldur teatas 19.02.2025 ringkonnakohtule, et ta ei soovi astuda menetlusse. Eeltoodule tuginedes on menetluse peatumise alus ära langenud, mistõttu tuleb tsiviilasja menetlus uuendada. 12. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada ning maksekäsu kiirmenetlus lõpetada.

Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 13.

§ 4891

lg 2 kohaselt võib võlgnik maksekäsu peale esitatud määruskaebuses tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. 14. Riigikohus on selgitanud, et määruskaebemenetluses tuleb kontrollida ka nõude põhjendatust. Ainult nõude põhjendatust kontrollides saab selgitada, kas nõue võis olla selgelt põhjendamatu

§ 4891lg 2 p 3 tähenduses.

Ringkonnakohtul tuleb kontrollida maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõude õiguslikku põhjendatust, mille korral on võimalik lähtuda sarnasest kontrollist, nagu seda tehakse hagi kontrollimisel tagaseljaotsuse korral

§ 407lg 1 esimese lause kohaselt.

Ringkonnakohus ei peaks lähtuma määruskaebuse lahendamisel mitte sellest, kas kaebaja sisulised vastuväited annaksid aluse nõude rahuldamata jätmiseks, vaid otsustama üksnes seda, kas on võimalik maksekäsu tühistamine võlgniku määruskaebuse alusel (RKTKm 09.03.2017, 3-2-1-165-16, p-d 14.3–14.6). Õiguskirjanduses on selgitatud, et õigusliku põhjenduse kontroll tuleb läbi viia sõltumata sellest, kas võlgnik määruskaebuses ise sellele tugineb (vt

III Kommenteeritud väljaanne

(2018), § 4891 p 3.4.5 d). Ringkonnakohus märgib, et nõue on selgelt põhjendamatu, kui maksekäsu kiirmenetluse avalduse alusena avaldaja esitatud asjaolusid arvestades ei ole nõuet õiguslikult võimalik rahuldada. 3
  1. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt tuleneb avaldaja nõue avaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust. Avaldaja on viidanud, et nõude aluseks on 21.01.2021 avaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud laenuleping nr 00651101219, mille alusel väljastas avaldaja võlgnikule laenu 883,49 eurot OÜ-lt Studio Moderna kauba ostmiseks.
  2. Riigikohus on selgitanud, et kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Riigikohus on selgitanud, et mainitud kontrollikohustuse teostamise raames on kohtul esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna tühine (vt VÕS § 4062 lg 1), siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise. Eelnevast tulenevalt peab krediidiandja tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile tooma, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1). Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kuivõrd tehingu tühisuse aluseid peab kohus asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad, ja intressikokkuleppe kehtivuse eelduseks on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine, siis peab krediidiandja oma nõude eeldusena vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendama. See kohustus on krediidiandjal sõltumata menetlusliigist, s.o nii hagimenetluses kui ka maksekäsu kiirmenetluses. See tähendab, et kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud. Krediidiandja peab oma kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma (vt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p-d 13–15, 17, 24– 25).
  3. Kuna praegusel juhul ei ole maksekäsu kiirmenetluse avalduses kirjeldatud kõiki asjaolusid, mille alusel saaks kohus leida, et avaldaja nõue on kogu ulatuses õiguslikult põhjendatud, kuid kohus peab omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (vt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 28), siis tuleb maksekäsu määrus

§ 489

1 lg 2 p 3 kohaselt tühistada.

§ 489

¹ lg 4 kohaselt kui kohus määruskaebuse rahuldab, tühistab ta määrusega maksekäsu. Maksekäsu tühistamise korral lõpetab kohus maksekäsu kiirmenetluse või alustab hagimenetlust. Kuna Harju Maakohtu 02.07.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-3752 on välja kuulutatud võlgniku pankrot, ei saada ringkonnakohus 4 tsiviilasja maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. PankrS § 44 lg-st 1 tulenevalt võivad võlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning nõuete rahuldamine toimub samuti pankrotiseaduses sätestatud korras. PankrS § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et lähtudes FiMS § 43 lg-st 1, PankrS § 43 lg-st 2, PankrS § 44 lg-st 1 ja

§ 489¹ lg-st 4 tuleb maksekäsu kiirmenetlus lõpetada.

18. Kuna maksekäsu määrus kuulub eeltoodust tulenevalt tühistamisele, siis ei hinda ringkonnakohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes, kas käesoleval juhul esineb võlgniku poolt

§ 4891lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud aluseid maksekäsu tühistamiseks.

19.

§ 172

lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

§ 162

lg-st 4 tulenevalt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Võttes arvesse, et maksekäsu kiirmenetlus lõpetatakse avaldaja nõuet hagimenetlusse üle andmata võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu, on kolleegiumi hinnangul praegusel juhul põhjendatud jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Seega ei ole vajalik menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. 20. Pärnu Maakohus rahuldas 04.03.2024 määrusega võlgniku menetlusabi taotluse osaliselt ja vabastas ta määruskaebuse esitamisel 65 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Juhul, kui hagita menetluses anti menetlusosalisele menetlusabi, võib kohus

§ 190

lg 6 järgi mõista

§ 172

lg-s 1 sätestatust juhindudes menetluskulud riigituludesse välja menetlusosaliselt, kelle huvides lahend tehti, või muult menetlusosaliselt, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Samas võib kohus

§ 190

lg 7 järgi menetlusosalise mõjuval põhjusel menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest ka omal algatusel vabastada (vt RKTKm 04.03.2015, 3-2-1-161-14, 19). Ringkonnakohus pidas praegusel juhul põhjendatuks jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Võttes arvesse käesoleva vaidluse asjaolusid ja võlgniku maksejõuetust, on põhjendatud võlgnik riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest vabastada. 21. Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada (

§ 4891lg 5).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.