← Eesti

3-24-2847/10

Obsah (4)§ 14§ 15§ 27§ 26

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 5. veebruar 2025. a, Tallinn Haldusasja number 3-24-2847 Haldusasi X kaebus Euroopa Küpsustunnistuse andmete Eesti

§ 14

). Samas leidis Riigikohus 22.01.2025 otsuses nr 5-24-28, et

§ 15

lg 1 (kohtukaebeõiguse) esemeline kaitseala laieneb eelkõige sisulistele õigustele, sh perekonnapõhiõigusele (

§ 27

) ning perekonna- ja eraelu puutumatusele (

§ 26) (p 62).

Halduskohus leiab, et sama tuleb järeldada ka menetluspõhiõiguse kohta (

§ 14

) – selle esemeline kaitseala peab olema seotud mõne sisulise (põhi)õigusega, mille kaitseks isiku kohtusse pöördub. Olukorras, kus kaebaja soovib avalikes huvides määratud sisuliselt vabatahtliku hüve endale määramist ning sellest keeldumise õiguspärasuse kontrolli, puudub kaebajal subjektiivne sisuline õigus, mille kaitseks kohtusse pöörduda ehk kaebeõigus.

  1. Ka kaebeõiguse möönmise korral tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, kuna riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine on vähetõenäoline. Nagu kohus eelnevalt selgitas, puudub kaebajal subjektiivne õigus stipendiumi saamiseks. Stipendiumi eesmärk on edendada avalikku huvi tublide õpilaste välismaale õppima saatmisel, mitte aga luua igale õpilasele, sh ka väga tublile õpilasele subjektiivset õigust stipendiumi saamiseks. Juhul kui riik otsustaks nimetatud stipendiumi edaspidi mitte jagada, puuduks õpilastel subjektiivne õigus stipendiumite edasiseks määramiseks. Eeltoodust tulenevalt saaks kaebajale tekkiv riive olla üksnes väheintensiivne. 3 https://harno.ee/noore-opetlase-stipendium Kättesaadav eelmises viites toodud lehel, otselink: https://harno.ee/sites/default/files/documents/2023-05/Lisa %201.pdf, samuti allviide 1 dtl
  2. Dokumendi säilitamise huvides võtab kohus selle kohtuasja materjalide juurde. 4 4

(6)
  1. Ka kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Käesolevas asjas piirneb kohtulik kontroll üksnes ilmsete vigade testiga, kuivõrd vastustajal on stipendiumi määramisel väga lai kaalutlusõigus ning avalik huvi küsimuses, milliseid stipendiumi taotlejaid eelistada, st kes edendab kõige paremini Eesti teadust ja ettevõtlust, taandub kokkuvõttes otstarbekusele. Otstarbekust ei saa aga kohus kontrollida. Kohus saaks sekkuda üksnes juhul, kui arvestatud on ilmselgelt asjakohatuid kaalutlusi. Viidatud Noore õpetlase stipendiumi tingimuste ja korra p 5.5 kohaselt arvestab nõukogu intervjuu vooru kutsutud kandidaatide pingerea moodustamisel järgmiste põhimõtetega: 5.5.
  2. taotleja akadeemiline võimekus ja ühiskondlik aktiivsus; 5.5.
  3. taotleja motivatsioon õppida välismaal ning õpitut hiljem Eestis rakendada; 5.5.
  4. väliskõrgkooli akadeemiline tase ning valitud eriala olulisus Eestile; 5.5.
  5. taotleja võimekus väliskõrgkoolis õppides rahaliselt toime tulla; 5.5.
  6. taotlejate varieeruvus Eesti erinevatest piirkondadest. Kohtule esitatud pingereast (dtl 268) nähtub, et kaebaja kogus 25 võimalikust punktist 19,5 punkti. Intervjuu vooru pääses kindlalt 18 kandideerijat, kes kogusid punkte vahemikus 20-24,
  7. 09.17.07.2024 toimunud e-koosoleku vaheprotokolli kohaselt (dtl 266-267) otsustati intervjuule kutsuda veel 5 kandidaati 11-st, kes olid saanud punkte vahemikus 19-19,5 punkti. Nende vahel valimiseks viidi läbi täiendav hääletus (samas), kus kaebaja valituks ei osutunud. Samast protokollist nähtub, et kuigi valiti 5 kandidaati, oli planeeritud stipendiumite koguarvuks 20, kuigi intervjuule kutsuti kokku 23 kandideerijat (18+5). Stipendiaatide kinnitamise protokollist (dtl 276277) nähtub samuti, et kolmele taotlejale määrati stipendium tingimuslikult (p 2). Seega saab kaebaja taotlust pidada teistega võrreldes konkurentsivõimeliseks ning üpris edukaks. Olukorras, kus on mitmeid väga häid taotluseid, on paratamatu, et ka väga head taotlused võivad jääda tihedas konkurentsis rahuldamata. Sealjuures puudub kaebajal sellisel juhul ka subjektiivne õigus, et stipendium jagataks mitmeks osas või stipendiumifondi suurendataks.
  8. Vaidlustatud otsusest (dtl 76-77) tuleneb esmalt, et kõiki taotluseid ei ole piiratud rahaliste vahendite tõttu võimalik rahuldada. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmise põhjused on kokkuvõttes järgmised:
  9. taotleja akadeemiline võimekus ja ühiskondlik aktiivsus: nõukogu hinnangul on taotleja akadeemiline võimekus hea, kuid taotlusest ei selgunud akadeemilist võimekust ilmestavana edukas olümpiaadidel osalemine, mis oli mitmete kandidaatide oluliseks tugevuseks;
  10. taotleja motivatsioon õppida välismaal ja õpitut hiljem Eestis rakendada: nõukogu hinnangul on motivatsioonikirjas toodud põhjendused teiste kandidaatidega samalaadsed ja ei ole selgelt eristatavad võrreldes teiste kandidaatidega;
  11. väliskõrgkooli akadeemiline tase ning valitud eriala olulisus: nõukogu hinnangul on tegu väga hea väliskõrgkooliga;
  12. taotleja võimekus väliskõrgkoolis õppides rahaliselt toime tulla: nõukogu hinnangul on antud hindamiskriteeriumi osas vaide esitajaga erinev arusaam hindamiskriteeriumi sisulisest eesmärgist. Hindamiskriteeriumi mõtteks on toetada stipendiumiga neid noori, kelle puhul võiks stipendiumi puudumine nende personaalset materiaalsest taustsüsteemi arvestades olla pöördumatuks takistuseks oma maksimaalse haridusliku ja teadusliku potentsiaali saavutamisel. Stipendiumi taotlusest ei ilmnenud asjaolusid, mis takistaksid õppima asumist ilma stipendiumi toeta, mistõttu pole alust vastava hindamispõhimõtte kohaselt taotlejale maksimumpunkte omistada;
  13. taotlejate varieeruvus Eesti erinevatest piirkondadest: nõukogu hinnangul on tegu Tallinna piirkonnas asuva väga hea kooliga, mis aga ei toeta kõnealuses punktis toodud piirkondlikku varieeruvust. 5
(6)Vaidlustatud haldusakti ühestki põhjendusest ei nähtu, et tehtud oleks mõni ilmselge kaalutlusviga. Vastustaja ei ole kaalumisel seadnud kahtluse alla kaebaja valitud kõrgkooli akadeemilist taset ega valitud eriala olulisust (p 3). Ka ei ole kaebuses toodud elukohaandmete alusel vaidlust selle üle, et kaebaja elas ja õppis Tallinnas, mistõttu talle stipendiumi määramine ei toeta piirkondlikku varieeruvust (p 5). Kaebaja on leidnud, et stipendiumi eesmärgiks on tunnustus õppekoha saavutamise eest kõrge väärtusega ülikoolis (dtl 4). Otsuses on aga stipendiumi eesmärgina toodud toetada neid noori, kellel ilma stipendiumita jääks välismaal kõrgharidus omandamata. Kohus leiab, et Noore õpetlaste stipendiumi tingimuse ja korra eesmärki arvestades ei ole tegemist pelgalt preemiaga senise hea õppetöö ja ülikooli pääsemise eest, vaid täiendava (vabatahtliku) rahalise toetamisega, et Eesti õpilastel oleks võimalik välismaa ülikooli õppima asuda. Seda kinnitab muu hulgas tingimustes ja korras toodud n-ö vastusooritus tagasitulemise kohustuse näol (p 3.6). Kohus leiab, et rahastuse kriteeriumit on õige sisustada nii, et avalikuks huviks on see, et stipendium maksimeeriks välismaale õppima minejate arvu. Seega ei anta stipendiumit neile, kellel ei ole ka stipendiumit saades võimalik välismaale minna, ega neile, kellel on stipendiumist sõltumata olemas vajalik rahastus välismaale õppima minekus. Viimati nimetatud juhul on avalikuks huviks ja ka otstarbekas suunata stipendium õpilastele, kellele stipendium tagab vajaliku rahastuse, mis on välismaale õppima minekust puudu. Kaebaja korral sellist asjaolu ei ilmnenud (p 4) ning kaebaja ei ole väitnud ka vastupidist. Vastustaja on hinnanud ka tugevamate kandidaatidena kandideerijaid, kes on osalenud olümpiaadidel. Olümpiaadid on üle-eestilised ainevõistlused, mille tulemuseks võib olla ka Eesti esindamine rahvusvahelistel olümpiaadidel
  1. Olümpiaadidel osalemine võimaldab hinnata nii akadeemilist võimekust teiste Eesti õpilastega võrreldes ning ka õppija aktiivsust ehk osavõttu nimelt Eesti õppijaskonna teadmiste võrdluses. Kaebaja võib olla olnud edukas Euroopa koolide ühistel võistlustel, kuid see ei pruugi anda piisavalt võrdlusandmeid tema akadeemilise võimekuse ja aktiivsuse kohta teiste Eesti õpilastega võrreldes. Komisjon on hinnanud ka kaebaja motivatsiooni ning on leidnud, et see ei eristu märgatavalt teistest kandidaatidest (p 2). Kohus märgib, et nii õppija motivatsiooni kui ka väliskõrgkooli eriala olulisust hinnatakse avalikust huvist lähtuvalt otstarbekuse alusel, mistõttu ei ole kaebajal subjektiivset õigust sellele, et avalikku huvi hinnataks kaebaja seisukohtadest ja huvist lähtuvalt.
  2. Eeltoodust tulenevalt ei nähtu, et kaebajat oleks tema nime, keele, kodakondsuse või kooli tõttu diskrimineeritud. Kaebaja tulemus oli väga kõrge, kuid tihedat konkurentsi arvestades siiski ebapiisav. Vastustaja laia kaalutlusõigust ning ka otstarbekuse hindamist arvestades ei nähtu kohtule ilmselget kaalutlusviga, mida vastustaja teinud oleks. Seetõttu tuleb kaebus ka stipendiumi määramisega seotud nõuetes tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 5 https://teaduskool.ut.ee/et/kkk-olumpiaadide-kohta 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.