Obsah (5)

§ 121§ 4§ 104§ 43§ 175

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht 5. veebruar 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-218 Haldusasi X kaebus Tallinna li

) § 203 lg 1). Sekretäril saata määrus kaebajale (esindaja kaudu). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Harju Maakohtu 25.04.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-61620 määrati X eestkostjaks Tallinna linn Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu kuni 30.04.2020 (resolutsiooni p 3). Harju Maakohtu 17.02.2020 kohtumääruse resolutsiooni p-ga 1 pikendati X üle seatud eestkostet kuni 17.02.
2. Haabersti Linnaosa Valitsus oli X eestkostjaks kuni tema surmani 27.01.
4. Tallinna Halduskohtus registreeriti 27.01.2025 X kaebus järgmistes nõuetes: 1) mõista Haabersti Linnaosa Valitsuselt kaebaja kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 13 899 eurot; 2) kohustada Haabersti Linnaosa Valitsust tagastama kaebajale 3400 eurot. Kaebuse kohaselt tekitati kahju kaebajale kui Y pärijale ajal, mil viimase eestkostjaks oli määratud Haabersti Linnaosa Valitsus. Kaebuses tuuakse välja, et eestkostja oli paljudes olukordades tegevusetu, eestkostja ei kasutanud Y vara tema huvides ning on eestkostetava arvelt alusetult rikastunud. 3.

§ 121

lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohtu pädevuses on avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (

§ 4lg 1). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 1 kohaselt 3-25-218 vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, s.o eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Kohtu pädevus sõltub seega vaidluse esemeks oleva õigussuhte iseloomust (vt Riigikohtu erikogu 23.04.2020 määrus nr 3-19-2347/7, p 16). „Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 1 lg 3 p-de 1 ja 4 kohaselt loetakse kahju tekitatuks eraõiguslikus suhtes, kui avaliku võimu kandja rikkus võlaõigussuhtest tulenevat kohustust või tegutses muul viisil eraõiguslikus vormis.“ (Riigikohtu halduskolleegiumi 12.06.2021 otsus nr 3-3-1-3-12, p 12). Kui avaliku võimu kandja rikkus võlaõigussuhtest tulenevat kohustust või tegutses muul viisil eraõiguslikus vormis, loetakse kahju tekitatuks eraõiguslikus suhtes (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-3-12).

1. Käesoleval juhul taotleb kaebaja vastustajalt kahju hüvitamist, mis on tekitatud väidetavalt eestkostja ülesannete nõuetekohaselt täitmata jätmisega. Vastavalt PKS § 179 lg 5 lausele 2 vastutab eestkostja oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. Seejuures nähtub asja materjalidest, et Harju Maakohtu 26.04.2016 määrusega nr 2-14-61620 määrati Y eestkostjaks Tallinna linn läbi Haabersti Linnaosa Valitsuse (vt kaebuse punkt 2). Seega reguleerivad vastustaja kohustusi ning väidetavaid rikkumisi tsiviilõiguse normid, mitte avaliku õiguse normid. X esitatud kaebuse puhul ei ole tegemist avalik-õiguslikust suhtest võrsuva vaidlusega, kuna Tallinna linn tegutses eestkoste teostamisel eraõiguslikus suhtes, s.o Y seadusliku esindajana perekonnaseaduse §-de 205-207 kohaselt. Vaatamata sellele, et eeldatava vastustaja näol on tegemist avalik-õigusliku juriidilise isikuga, ei ole käesoleval juhul tegemist avaliku võimu teostamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise küsimusega. Kohtu hinnangul ei ole asjakohased ka kaebaja viited riigivastutuse seadusele (RVastS), kuivõrd ei reguleeri RVastS õiguste taastamist ega kahju hüvitamist eraõiguslikus suhtes (§ 1 lg 2). Kõnealuse õigussuhte eraõiguslikuks kvalifitseerimise poolt räägib ka asjaolu, et avaliku võimu kandja seisund oli käesoleval juhul suhtes Yga olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt, samaväärne seisundiga, milles võivad olla eraisikud (vt ka PKS § 205 lg 3).
2. Eeltoodust tulenevalt ei ole asja lahendamine halduskohtu pädevuses, mistõttu tuleb kaebus

§ 121lg 1 punkti 1 alusel tagastada läbivaatamatult selle esitajale.

Juhindudes

§ 121lg-st 3 kohus selgitab, et kaebajal on Ts

MS § 1 alusel õigus pöörduda hagiga Harju Maakohtusse. 6. Kaebaja on tasunud käesolevas asjas kaebuselt riigilõivu summas 475,19 eurot.

§ 104

lg 5 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lg 2 alusel.

Käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel, seega kuulub riigilõiv 475,19 eurot kaebajale tagastamisele.

Kohus tagastab kaebajale riigilõivu peale käesoleva määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumist. 7.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 8. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja ja Y nimed tähemärgiga (

§ 175lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 2