Obsah (10)

§ 118§ 113§ 218§ 121§ 57§ 28§ 18§ 16§ 31§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 14. jaanuar 2025 Kriminaalasja number 1-24-457 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus ja Mario Truu Kriminaalasi Olga Ne

§ 118lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 6.

mai

1. a otsus Apellatsioonide esitajad Olga Netšajeva ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin Apellatsioonimenetluse pooled Süüdistatav Olga Netšajeva. Isikukood 46512053724, elukoht XXX (viibimiskoht Tallinna Vangla), ei tööta; kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu
2. juuni
3. a otsusega nr 1-12-12342

§ 113

järgi Kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin Prokuratuur, esindaja Viru ringkonnaprokurör Margit Pärn Asja läbivaatamise viis Ringkonnaprokuratuuri Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu
2. mai
3. a otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
4. Määrata OÜ-le Lillo & Lõhmus Narva osakond Olga Netšajevale vandeadvokaadi abi Igor Belugini poolt apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 477 eurot 2 senti (sealhulgas käibemaks 86 eurot 2 senti).
5. Mõista menetluskulu 477 eurot 2 senti välja Olga Netšajevalt Eesti Vabariigi kasuks. See summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. 1 Edasikaebekord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I. Süüdistus
6. Olga Netšajevat süüdistatakse

§ 118

lg 1 p 1 järgi raske tervisekahjustuse tekitamises, millega ta põhjustas ohu elule. Ta lõi

1. oktoobril 2023 kella 17.00 paiku XXX korteris tahtlikult S.S. ile ühe korra noaga kõhtu. Sellega tekitas O. Netšajeva S.S. ile füüsilist valu ja eluohtliku tervisekahjustuse – kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava paremal pool keskkõhus, mille tüsistusena tekkis verikõht. II. Maakohtu otsus
2. Viru Maakohus tunnistas
3. mai
4. a otsusega O. Netšajeva süüdi

§ 118lg 1 p 1 järgi ja karistas teda 8 aasta pikkuse vangistusega alates 16.

oktoobrist

1. Taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks jäi rahuldamata. Menetluskulud 6219,34 eurot määrati tasumisele 1 aasta jooksul alates otsuse jõustumisest.
2. Kohus leidis, et O. Netšajeva süü talle etteheidetava kuriteo toimepanemises on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud.
3. Vaidlus puudub selles, et
4. oktoobri 2023 pärastlõunal viibisid T.P. ühiselamutoas S.S. ja O. Netšajeva. Naised jõid kanget alkoholi, S.S. veini. S.S. ja O. Netšajeva lahkusid T.P. juurest ning läksid koos S.S. i tuppa. Toas lõi O. Netšajeva S.S. it noaga kõhtu.
5. Kui tunnistajad G.K. ja E.K. S.S. i toa nr 119 juures käisid, oli uks lukus. G.K. kuulis toast naise karjeid, et avage uks. Ta pöördus tunnistaja E.K. i poole kella 17 paiku jutuga, et toas nr 119 karjub naine. E.K. avas toa ukse oma võtmega. Toas olid O. Netšajeva ja S.S. – viimane lamas diivanil, põrand oli verine. Tunnistaja helistas Häirekeskusesse kell 17.
6. Politseinikud jõudsid sündmuskohale kell 17.
7. Kannatanu lamas diivanil ja oigas, tema kõhul oli näha haava. Kell 17.20 kohale jõudnud kiirabi toimetas kannatanu haiglasse. Toas nr 47 avastasid politseinikud istumas O. Netšajeva. Tema vasakul jalal olid verejäljed. Politseiniku küsimusele, kas tema (mees) on ka haavatud, vastas O. Netšajeva, et lõi meest noaga ja osutas kõhule. O. Netšajeva näitas enda haava ja ütles, et kui mees ei oleks seda teinud, ei oleks ta teda löönud.
8. Tunnistaja A.K. kinnitas, et politsei sai väljakutse aadressile XXX kell 17.
9. Väljakutse kohaselt lõi naine noaga meest, kellel jookseb kõhust verd. Lööjaks osutus Olga, kes oli teisele korrusele oma tuppa läinud. Koridoris ja trepiastmetel olid verejäljed, mis viisid toa nr 47 ukse taha. Alkoholi tarvitamise tunnustega O. Netšajeva vasakul jalal oli lõikehaav. Ta selgitas, et jalahaava tekitas talle S.S. , tema omakorda lõi S.S. d kõhtu. Teine politseinik E.J. nägi lisaks sellele toas nr 119 diivanil lamamas S.S. it, kellel oli kõhu piirkonnas torkehaav. 2
10. Sündmuskohal XXX ühiselamutoa ees ühiskoridoris leidus hulgaliselt verekahtlast määrdumist. Selgelt on eristatav inimese vasaku jalalaba tallapind. Toapõrandal on kaootiliselt erinevad asjad ja verekahtlane määrdumine (sh mööblidetailil, mis asetseb vastu köögikappi). Köögikapi ja voodi vahel on musta värvi käepidemega kööginuga pikkusega ca 340 mm. Ekspertiisiaktist nr 23E-GE0999 nähtub, et kööginoalt teraviku juurest ja käepidemelt saadud DNA segaproovist on tuvastatav O. Netšajeva DNA profiil. Noa teralt Pintinox kirja kohalt saadud segaproovis O. Netšajeva DNA-d ei tuvastatud, sealt saadud segaproovis oli peamine S.S. i DNA profiil, tõenäosussuhe on
12. Löömise asjaolusid tõendavad O. Netšajeva ja S.S. i ütlused. Ütlustes puudub vastuolu selles, et O. Netšajeva läks S.S. iga kaasa vabatahtlikult, nad olid toas kahekesi ja kannatanu lukustas toa. O. Netšajeva lõi S.S. it noaga kõhtu. Ülejäänus erinevad nende ütlused kardinaalselt.
13. Maakohus kannatanu ütluste usaldusväärsuses ei kahelnud. Maakohus möönis, et kuigi tunnistaja T.P. ei rääkinud ülekuulamisel Skype paigaldamisest või toiduainete üleandmisest, ei saa väita, et sellest tema juures juttu ei olnud. Kannatanu sõnul oli Skypest juttu vaid paar sõna ja ettepanek toiduainete üleandmiseks tuli kannatanult. T.P. t ei kuulatud kohtus üle ja on eluliselt usutav, et tunnistaja ei pruukinud neid asjaolusid pidada politseis ülekuulamisel oluliseks, seda enam, et tema ütlusest ei tulene üldse, millest toas räägiti. Kannatanul polnud motiivi T.P. juures viibimise asjaolusid moonutada.
14. Kannatanu ei eitanud ukse lukustamist. Ta seletas seda asjaoluga, et ühiselamus on esinenud peksmise ja asjade äravõtmise juhtumeid. Need selgitused veensid kohut, kuivõrd ühiselamus elavad tihti vanglast vabanenud isikud. S.S. võis harjumusest ukse automaatselt lukustada. Ehkki ta ust lukustades O. Netšajevalt luba ei küsinud, ei saa sellest järeldada soovi astuda süüdistatavaga seksuaalvahekorda. Seda, et S.S. i poole minnes oli juttu võimalikust seksuaalvahekorrast, ei kinnita ka O. Netšajeva. S.S. i käitumise (nt seksuaalsete ettepanekute või ahistamise) pärast ei ole varem kunagi ühiselamu valvuri E.K. i poole pöördutud. Inimesed on erinevad ja kannatanu väide, et ta selles vanuses seksile ei mõtle, ei anna alust lugeda tema ütlusi ebausaldusväärseteks.
15. S.S. i tuba oli väga väike, mistõttu on eluliselt usutav, et kannatanu palus toas liikumiseks O. Netšajeval istuda. Kui O. Netšajeva seda ei teinud, võttis kannatanu tal õlgadest ja palus istuda. Pannes kokku toiduained, liikus S.S. diivanist mööda arvutit võtma ning avastas puhvetkapist raha kadumise. Toa põrandal olev kilekott, pakk leivaga ja lahtised leiva- ja saiaviilud kinnitavad kannatanu ütlusi, et ta soovis T.P. le toiduaineid anda ja pani need toas kotti. Ehkki purjus O. Netšajevalt Skype paigaldamiseks abi eeldamine oli ebamõistlik, ei pruukinud ka alkoholi tarvitanud kannatanu ise mõistuspäraselt käituda. Ta sai aru, et O. Netšajeva saab selle paigaldada.
16. Kohus ei välistanud, et O. Netšajeva võttis S.S. i raha. Ehkki seda süüdistatava kinnipidamisel ei leitud, ei peetud O. Netšajevat kinni kohapeal, vaid tema ühiselamutoas. Karistusregistri järgi on O. Netšajevat karistatud

§ 218järgi, mis näitab tema suhtumist võõrasse varasse.

T.P. manitses tema juurde jooma tulnud O. Netšajevat, et tegemist on võõra pudeliga, mispeale süüdistatav vihastas ja kallas tunnistaja viinaga üle. T.P. ja O. Netšajeva ütlusi arvestades soovis süüdistatav S.S. i juures alkoholi tarvitada või saada raha alkoholi ostmiseks. O. Netšajeva võis võtta puhvetkapist raha, et jätkata alkoholitarvitamist. 10 minutit, mil kannatanu viibis WC-s, oli piisav aeg toast alkoholi otsimiseks ning raha leidmiseks. Süüdistatav teadis, et 3 kannatanu ostab alkoholi. Seetõttu ei pruukinud tal olla soov raha endale võtta, vaid ühise joomise jaoks kasutada, mis seletab tema toast mittelahkumist.

1. Vägistamise lugu kohus ei uskunud. Ehkki O. Netšajeva rääkis sellest vahetult tunnistajatele, ei kinnita seda ükski teine tõend. Erinevalt tema ütlustest on kannatanu ütlused olnud muutumatud. O. Netšajeva ütlustest nähtub, et ta osutas S.S. ile aktiivset vastupanu. Sellise vastupanu osutamine ei ole aga teiste tõenditega kinnitust leidnud. Süüdistataval oli 1,5 cm sügavune ja 7 cm pikkune jalahaav, kannatanul kõhuhaav. Mingeid muid aktiivsele vastupanule viitavaid vigastusi (marrastused, hematoomid, rebenenud riided vmt) ei tuvastatud. Kannatanul oli seljas T-särk ja kaks pusa. Seksuaalvahekorda plaaniv inimene ei paneks endale spordijakki selga, vaid võtaks riideid ära.
2. O. Netšajeva ütluste elulises usutavuses annab aluse kahelda selgitus, et ta võttis noa ukse avamiseks – metallist ukse avamise katse noaga oleks ilmselgelt jäänud edutuks. Ebausutav on seegi, et alkoholijoobes O. Netšajevale ei tekitanud jalahaav valuaistingut ja ta suutis jätkuvalt noast nii kinni hoida, et kannatanu seda kätte ei saanud. Noaga seoses esinevad vastuolud O. Netšajeva ja tunnistaja G.K. ütlustes. Tunnistaja kuulis toast nr 119 müra ja karjeid „avage uks“ ning naisterahva lauset „anna nuga siia“. Ainuke naine toas oli O. Netšajeva, kelle sõnul oli aga nuga tema, mitte kannatanu käes.
3. Vastuolu tõttu avaldati O. Netšajeva kohtueelses menetluses antud ütlused. O. Netšajeva väitel ei olnud kannatanuga rahast juttu. Vahistamisel ütles ta aga, et S.S. ütles talle, et ta on raha võtnud. Kohtuistungil ristküsitlemisel jäi O. Netšajeva selle juurde, et rahavõtmisest juttu ei olnud. Vahistamisel räägitut põhjendas ta sellega, et võibolla oli rahast juttu, et ta (S.S. ) võis midagi osta. Kohus leidis, et O. Netšajeva põhjendused vastuolude kohta raha puudutavas osas on ebaloogilised ja seosetud ning seetõttu ebausaldusväärsed.
4. O. Netšajeva rääkis kohtus, kuidas esmalt vigastas S.S. noaga tema jalga, misjärel lõi tema kannatanut. Kohtueelses menetluses väitis O. Netšajeva, et lõi S.S. it, võttis noa tema kõhust välja ja viskas põrandale lootuses, et S.S. rahuneb. S.S. aga kõndis tema poole, hoidis paremat kätt löögi koha peal ehk paremal pool kõhu alaosas. S.S. ütles: „сука“ ja kukkus põrandale. Kuidagi võttis S.S. noa pihku ja lõi talle vastu jalga. Vastuolu selgitas süüdistatav sellega, et oli ütlusi andes veel purjus. Kohus seda ei uskunud. O. Netšajeva kuulati üle päevasel ajal kaitsja juuresolekul. Kellelegi ta oma halvast enesetundest ei rääkinud. Süüdistatava ebakaine olek ei saanud mitmele inimesele (politseinik, kaitsja) märkamata jääda. Viimases sõnas aga selgitas O. Netšajeva hoopis, et ta polnud purjus, vaid pohmellis.
5. Vastuolu löökide järjekorra osas on oluline. See ei ole tähtsusetu detail, mida saab vabandada unustamise või segi ajamisega. O. Netšajeva ütlused on vastuolus ka selles, millistel asjaoludel ta noahaava sai ja kuidas kannatanu noahaava saamise järgselt käitus. Vahistamismenetluses väitis O. Netšajeva sootuks, et kannatanu liikus ise noa otsa. Erinevate versioonide esitamine, milles esinevad ulatuslikud vastuolud, näitab süüdistatava ütluste ebausaldusväärsust. Eeltoodut ei muuda asjaolu, et O. Netšajeva rääkis sündmuskohal politseinikele, et esmalt lõi kannatanu ja seejärel tema.
6. Varem

§ 113järgi karistatud isikuna pidi O.

Netšajeva teadma ja aru saama, et isiku noaga löömine toob kaasa kriminaalvastutuse. Süüdistatava ütlusi hinnates tuleb arvestada, et tema huviks võib alla enda teo õigustamine vägistamisversiooniga. 4 Arvestades seda ja O. Netšajeva poolt erinevatel aegadel antud ütlustes esinevaid olulisi vastuolusid ning elulist ebausutavust, tuleb tema ütlused S.S. i toas toimunus tõendikogumist välja jätta osas, milles need teiste tõenditega ei riimu. Kannatanu ajas muutumatud ütlused on vastuolus ainult süüdistatava ütlustega. Need ei tekita kahtlust, et sündmused toimusid kannatanu kirjeldatud viisil.

1. Kannatanu ei mäletanud sündmusi, mis järgnesid kõhtu saadud noalöögile. Seetõttu ei ole tuvastatav, mil viisil sai O. Netšajeva jalahaava. Ekspertiisiakt ei välista, et O. Netšajeva tekitas jalahaava endale ise. Samas ei ole jalahaava tekitamise täpsed asjaolud asjas määrava tähtsusega, kuivõrd see tekitati O. Netšajevale pärast kannatanu löömist noaga kõhtu.
3. novembri
4. a ekspertiisiaktiga nr 23E-AOI0298 on tõendatud, et S.S. il oli kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav paremal pool keskkõhus, mille tüsistusena tekkis verikõht. Vigastus on tekitatud noa või muu sarnase esemega. Kõhuõõnde tungiv haav põhjustas eluohtliku tervisekahjustuse. Kohtu poolt tuvastatud sündmuste jada kinnitab, et selle eluohtliku tervisekahjustuse tekitas S.S. ile O. Netšajeva noalöök.
5. Maakohus leidis, et

§ 118lg 1 p 1 kuriteo objektiivsed tunnused on täidetud.

O. Netšajeva noalöögi ja kannatanule tekitatud tervisekahjustuse vahel on põhjuslik seos. Teo ehk noaga löömise mõttelisel eemaldamisel oleks tagajärg, s.o eluohtlik terviskahjustus, jäänud saabumata. Tagajärg on süüdistatavale ka normatiivselt omistatav. Üldise elukogemuse pinnalt saab jaatada, et selliste parameetritega noaga löömisel inimesele kõhtu, kus üldteada olevalt asuvad erinevad siseorganid, on tõenäoline, et tekivad vigastused, mis võivad olla eluohtlikud. 22. O. Netšajeva tekitas S.S. le tervisekahjustuse otsese tahtlusega. Iga keskmine mõistlik inimene saab aru, et lüües teist kööginoaga, kaasneb sellega tervisekahjustus. Noatera pikkus oli ca 200 mm. Eksperdi sõnul oleneb torkelõikehaava või haavakanali sügavus otseselt tera pikkusest. S.S. i haav oli kõhu eesseinal, tema kõhuõõnes oli 750 ml verd ning haavast väljus suur rasviku osa. Kannatanule tekitatud haav selleks valitud vahendiga näitab teo ohtlikkust ning teo toimepanijale on aru saada, et see võib tuua kaasa kõhus asuvate organite vigastuse ja seada inimese elu ohtu. Mida pikema teraga nuga löögiks kasutada, seda ulatuslikum vigastus tekib ning tõenäolisem on oht inimese elule. Seega pidi O. Netšajeva ette nägema, et ta võib tabada mistahes elundit ning tekitada kannatanule vigastusi, mis meditsiinilise abita jäämisel lõppevad surmaga. Objektiivne teopilt kinnitab, et O. Netšajeva möönis, et löök noaga kõhtu toob kaasa eluohtliku tervisekahjustuse kõhuõõnde tungiva haava näol ja seega hõlmas tema tahtlus just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis

§ 118

lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni.

§ 118

lg 1 p-s 1 ettenähtud enamohtliku tagajärje suhtes tegutses ta kaudse tahtlusega. 23. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. O. Netšajeva kaitseversioon tema väidetavast vägistamisest tugineb vaid tema enda ebausaldusväärseks loetud ütlustele ning seda ei kinnita ükski teine tõend. Tõendatud ei ole seegi, et kannatanu oleks löönud süüdistatavat esimesena. Seega on ainetud O. Netšajeva väited enda kaitsmisest ründe eest. Kannatanu ütlustest nähtub, et ta võttis kahel korral süüdistataval õlgadest kinni. Esimesel korral O. Netšajevast möödumiseks ja teisel korral siis, kui palus tagastada raha ja võti. Kannatanu ei võtnud O. Netšajeval õlgadest kinni kõvasti, ei rakendanud jõudu ega raputanud teda. See ei olnud selline intensiivne kehaline mõjutamine, mida saaks tõlgendada ründena

§ 121mõttes.

Kannatanu sõnul ta küll 5 lukustas ukse, ent jättis võtme lukuauku. Seega oli O. Netšajeval võimalik soovi korral toast väljuda. O. Netšajeva võttis võtme ukse eest ja pani enda taskusse. Pärast noalööki õnnestus kannatanul võtmed enda kätte saada, ent need lendasid eemale. Seega ei saanud süüdistatav pärast noalööki toast välja põhjusel, et võtmed olid eemale lennanud. Võtmed leidis kannatanu hiljem diivani alt. 24. Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse, et O. Netšajeva teosüü on suur. Ta lõi kannatanut 200 mm pikkuse ja ligi 37 mm laiuse teraga kööginoaga kõhtu, kus asuvad elutähtsad organid. Kuigi haavakanali pikkust ei olnud võimalik tuvastada, leiti kannatanu kõhuõõnest 750 ml verd, mis eksperdi ütluste kohaselt tähendab, et vigastada sai vähemalt üks veresoon. Löök oli kannatanu jaoks ootamatu, süüdistatav tegi selle pärast seda kui kannatanu palus tal tagastada raha ja võti. O. Netšajeva ei rääkinud tunnistajatele G.K. le ja E.K. ile kannatanu kõhuhaavast ja kiirabi kutsumise vajadusest. Süüdistatavat ei huvitanud kannatanu seisund, vaid ta lahkus koheselt pärast ukse avamist. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. Kergendavaks asjaoluks on

§ 57lg 1 p 3 järgi kahetsus.

Ehkki O. Netšajeva toimunust tõtt ei rääkinud, tunnistas ta algusest peale teo toimepanemist ja avaldas, et tal on juhtunu pärast kahju. O. Netšajevat on 2013. a karistatud

§ 113järgi 6 aasta pikkuse vangistusega.

Varasem karistus ei ole talle mõju avaldanud, mistõttu ei mõjutaks leebem karistus süüdistatavat kuritegudest hoiduma ja O. Netšajevat tuleb karistada 8 aasta pikkuse vangistusega. 25. Kuna kohus mõistab O. Netšajeva

§ 118

lg 1 p 1 järgi süüdi, siis ei kuulu taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks SKHS § 5 lg 1 p 1 ja 2 alusel rahuldamisele. III. Apellatsioonid ja prokuratuuri vastus a) kaitsja apellatsioon

1. Kaitsja advokaat I. Belugin palub maakohtu otsuse tühistada ja O. Netšajeva õigeks mõista. Samuti palub ta mõista Eesti Vabariigilt SKHS § § 11 lg 4 alusel O. Netšajeva kasuks välja vahi all viibitud aja eest 18 342,83 eurot või rohkem (arvestades vahi all viibitud päevade arvu). Alternatiivselt taotleb kaitsja saata kriminaalasi uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus.
2. Apellant leiab, et maakohus on kohaldanud valesti materiaalõigust, kui tunnistas O. Netšajeva süüdi

§ 118lg 1 p 1 järgi, samuti rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust Kr

MS § 339 lg 1 p 8 mõttes. Kaitsja seisukohad on järgmised. 28. Otsuse p-s 4 käsitletud tõendid näitavad, et O. Netšajeva püüdis S.S. i toast põgeneda juba enne, kui viimane sai kõhtu haavata (süüdistuse järgi 16. oktoobril 2023 kella 17.00 paiku). Tunnistaja E.K. i ütlustest nähtub, et õhtul kella 17.00 paiku pöördus tema poole G.K. , et naine karjub toas nr 119, et ei saa välja. Seega tuvastas kohus, et tunnistaja kuulis süüdistatava appihüüdeid enne S.S. i pussitamist. Tal kulus ühiselamu 4. korruselt 1. korruse valvuriruumi jõudmiseks aega. S.S. i vigastus tekitati samal ajal, kui G.K. O. Netšajeva appihüüetest teatamiseks valveruumi läks. Seega on tuvastatud asjaolud kohtuotsuse järeldusega O. Netšajeva süüdiolekus vastuolus. 29. Appikarjed näitavad O. Netšajeva kartust S.S. i ees. Kannatanu võttis O. Netšajevalt teda ruumi lukustades vabaduse ning pani ta hädakaitseseisundisse. O. Netšajeva joobeseisund 6 muutis tal enda kaitsmise võimatuks, sestap valis ta enda kaitsmiseks käepärase vahendi – kööginoa. 30. Kohus pidas O. Netšajeva ütlusi ülekuulamisel vastuoluliseks. Selliseid vastuolusid sündmuskohal ei esinenud. Ta vastas politseiniku küsimusele, et lõi meest noaga ja näitas kõhu piirkonda. O. Netšajeva näitas haava jalal ja ütles, et kui mees ei oleks seda teinud, ei oleks ta teda löönud.“ (otsuse p 4). Kohus tuvastas, et O. Netšajeva vasakul jalal oli lõikehaav, mille kohta seletas, et selle tekitas talle S.S. ja tema lõi omakorda S.S. d noaga kõhtu. Ruumis toimus võitlus, mille käigus osutas O. Netšajeva S.S. i vägivallale vastupanu. Kööginoa teralt ja käepidemelt saadi DNA segaproov, millest on tuvastatav ka O. Netšajeva DNA profiil (otsuse p 6). Seegi kinnitab O. Netšajeva tunnistust, et nuga oli tema käes ning kui S.S. üritas temalt välisukse lähedal nuga ära võtta, vigastas ta O. Netšajeva jalga. O. Netšajeva aga tekitas S.S. ile süüdistuses märgitud haava. 31. DNA ekspertiisiaktist järeldab kaitsja, et S.S. tekitas O. Netšajevale jalahaava võitluse noa pärast, kui ta seisis nuga käes ja S.S. kallutas tema pea ja käed allapoole. Suure tõenäosusega puudutas S.S. nuga ära võtta tahtes noa tera sõrmedega. O. Netšajeva jalahaava aga põhjustas noatera vastasserv. See, et O. Netšajeva bioloogilisi jälgi noateral ei säilinud, kinnitab, et esmalt tekitati noahaav O. Netšajevale ja seejärel tekitas tema noahaava S.S. ile. 32. Kannatanu ütlused ei ole eluliselt usutavad. Kui O. Netšajeva oleks võtnud 50 eurot, ei oleks ta lukuaugust võtmeid võtnud ja S.S. i WC-st väljumist oodanud, vaid koheselt lahkunud. Võtmete peitmist oleks teine inimene kohe märganud. Kui aga lugeda tuvastatuks raha ja võtmete võtmine, muutuks täiesti arusaamatuks, miks O. Netšajeva kannatanut pussitas. Ainus selgitus pussitamisele on S.S. ist tulenev ähvardus ja tegutsemine hädakaitseseisundis. 33. S.S. ei selgitanud O. Netšajeva jalahaava kuidagi, mis näitab tema ütluste ebausaldusväärsust. Kui ta oleks maininud võitlust noa pärast, ei oleks O. Netšajeva noalöögi äkilisus usutav ja viib järeldusele, et viimane kaitses end. Just O. Netšajeva jalahaav näitab tema tunnistuse õigsust võitluses noa pärast. Isegi metallist ukse lukku võib proovida noaga vajutades avada. Noa suurus viitab sellele võimalusele. 34. S.S. i versioon Skype installeerimisest on väljamõeldis. Üldteada olevalt kasutavad suhtlusprogrammide kodukasutajad teisi populaarseid programme. Skype pole kasutajate seas Venemaal eriti populaarne. S.S. soovis O. Netšajeva joobeseisundit intiimsetel põhjustel ära kasutada. Tema versioon, et ta intiimsuhetest isegi ei mõtle, on ebausaldusväärne väljamõeldis. Ukse lukustamisega süvendas S.S. konflikti, ta ei pruukinud alkoholi tarvitanuna mõistuspäraselt käituda. 35. Kohus jättis arvestamata, et O. Netšajeva kaitses end sündmuskohal, ta oli hädakaitseseisundis. Seega ei vasta kohtuotsuse resolutiivosa järeldused tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele.

1. b)süüdistatava apellatsioon 36. O. Netšajeva palub oma apellatsioonis arvestada sellega, et ta tegutses hädakaitseseisundis. Otsus on rajatud vaid kannatanu ütlustele, mille alusel mõisteti talle karm karistus – 8 aasta pikkune vangistus. 7 37. Maakohtu arvates rääkis kannatanu tunnistaja T.P. ga Skype paigaldamisest ja sai aru, et selle paigaldab O. Netšajeva. Tunnistaja ülekuulamisel aga Skype paigaldamisest ei rääkinud. Ta ei saanud ka väita, et O. Netšajeva, kes arvutitest midagi ei taipa, oskab seda paigaldada. Samuti ei saanud O. Netšajeva T.P. le toiduaineid viia, sest läks temaga tülli. 38. Kannatanu ütlused toimunust ei ole loogilised. Miks oleks O. Netšajeva pidanud võtma võtmed, kui ta võttis raha. Ta oleks raha võttes uksest väljunud. Arusaamatuks jääb seegi, kuidas sai O. Netšajeva kätte nuga. Kui nuga oli tema käes varem, pidanuks S.S. seda nägema. O. Netšajeva ei öelnud S.S. ile: „olen istunud ja istun veel“, küllap teadis kannatanu sellest läbi ühiste tuttavate. Raha kohta rääkis politseinikele ilmselt S.S. , kuivõrd O. Netšajeva seda ei võtnud. 39. O. Netšajeva kordab enda seisukohta sündmuste toimumise kohta ning kinnitab muu hulgas, et kannatanu ei käinud WC-s. S.S. pani endale selga spordijaki, sest teadis, et O. Netšajeva hakkab vastupanu osutama. Kannatanu ei tahtnud jälgi jätta. Kohus aga leidis, et vägistamiskatset ei olnud, kuna S.S. ei peksnud O. Netšajevat, vaid üksnes käperdas tema intiimpiirkondi. Tal oli rebenenud rinnahoidja pael. Otsuse p-s 17 leidis kohus, et O. Netšajeva ei oleks saanud metallist ust avada. Ta soovis noa abil ust avada, kuid see ei õnnestunud. 40. Kohtu arvates pidanuks O. Netšajeva noaga jalga lõikamise järel nõrgaks muutuma ja noa ära andma. O. Netšajeva kinnitab, et noalöök käivitas tal enesealalhoiuinstinkti ning ta sai sellest hoopis jõudu juurde. Apellandi arvates võis tunnistaja G.K. kuulda fraasi „Anna nuga siia“ siis, kui S.S. O. Netšajevalt seda ära võtta tahtis. 41. Kohus poleks pidanud aluseks võtma O. Netšajeva esmaseid ütluseid, kuivõrd need andis ta pohmellis, olles magades sündmuste käigu unustanud. Alles Tallinna vanglas tuletas ta sündmuse meelde. Ta helistas advokaadile ja ütlused võeti Skype teel. Kohtule antud ütlused on tõesed.
2. c)prokurauuri vastus apellatsioonile 42. Prokuratuuri esindaja palub jätta apellatsioonid rahuldamata ning O. Netšajevale mõistetud karistuse muutmata. Otsus on seaduslik, põhjendatud ja objektiivne. Hädakaitseversioon on otsuses kajastamist leidnud ning resolutiivosa järeldused vastavad tõendamiseseme asjaoludele. O. Netšajeva karistuse mõistmisel arvestati kergendava asjaoluga ning kõikide teiste

§-s 56 sätestatud asjaoludega.

1. „Kella 17 paiku“ grammatiline tõlgendamine tähendab sündmuse ligikaudset aega. Süüdistuse kellaaeg kattub tunnistaja G.K. ütlustega. Kõne häirekeskusele toimus 17.
2. Sündmus pidi seega toimuma enne kõnet. Tunnistaja G.K. teatas E.K. ile appikarjetest. Viimane võttis võtme, sisenes korterisse, vaatas olukorra üle ja helistas kohe häirekeskusele. Seega on sündmuse toimumine kella 17 paiku ajaliselt reaalne ja tõendipõhine. Arvestades kannatanu vigastusi, ei saanud sündmus toimuda oluliselt varem, sest vastasel korral võinuks kannatanu vigastustesse surra. IV. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8
3. Ringkonnakohus leiab, et apelleeritud kohtuotsus O. Netšajeva süüditunnistamises ja karistamises

§ 118lg 1 p 1 järgi on seaduslik ja põhjendatud.

Maakohus on käsitlenud kõiki kriminaalasjas uuritud tõendeid ning veenvalt argumenteerides ära näidanud, kuidas ta jõudis järeldusele, et O. Netšajeva tekitas süüdistuses kirjeldatud viisil tahtlikult S.S. ile raske tervisekahjustuse. Kohus on andnud süüdistatava teole õige materiaalõigusliku hinnangu.

1. Sestap ei anna apellatsioonid alust kohtuotsuse tühistamiseks. Maakohus ei ole rikkunud ka kriminaalmenetlusõigust, mis annaks aluse saata kriminaalasi KrMS § 341 alusel esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Apellandid kordavad suuresti maakohtu menetluses juba kõlanud argumente, millele esimese astme kohus on piisava põhjalikkusega vastanud. Apellatsioonimenetlus ei ole sama kriminaalasja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonide piires. KrMS § 342 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt võib ringkonnakohus jätta esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vajaduse korral lisada omapoolsed põhjendused või esitada oma otsuses üksnes sissejuhatuse ja resolutiivosa, näidates ära menetlusõigusliku aluse. Seega ei pea ringkonnakohus oma otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastatud ning millega ringkonnakohus nõustub (vt RKKKo
2. aprill 2011, nr 3-1-1-23-11, p 18).
3. Apellantide põhiväide on, et O. Netšajeva tegutses hädakaitseseisundis, mis välistab tema teo õigusvastasuse. Kuivõrd teole antav õiguslik hinnang sõltub sellest, kelle versiooni toimunust saab pidada usaldusväärseks, kas süüdistava või kannatanu oma – käsitlebki ringkonnakohus järgnevalt apellantide väiteid, mis peaks kohut veenma kannatanu ütluste tõele mittevastavuses.
4. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et O. Netšajeva ja S.S. i teed ristusid juhuslikult tunnistaja T.P. ühiselamutoa nr 49 ukse juures, kui süüdistatav oli suundumas oma tuppa, kannatanu aga tunnistaja poole külla. Seal jõid naised viina ja S.S. veini. Tunnistaja T.P. ütlustest nähtub, et S.S. oli rahulik, O. Netšajeva aga oli juba tulles kõvasti purjus ja agressiivne. Mingi aja möödumisel soovis T.P. , et O. Netšajeva tema toast lahkuks, mille peale kutsus S.S. O. Netšajeva enda poole.
5. Apellantide arvates näitavad juba sündmusele eelnenud asjaolud (väited toiduainete viimise ja Skype paigaldamise kohta) kannatanu ütluste ebausaldusväärsust selles, miks O. Netšajeva S.S. i juurde läks. Ringkonnakohtu silmis apellantide sellised väited S.S. i ütluste usaldusväärsust ei kahanda.
6. Kannatanu ütlustest järelduvalt oli ta sündmusele eelnevalt süüdistatavaga kokku puutunud ühel korral, s.o
7. a augustis, mil kavatses sõita tütre juurde Venemaale.
8. oktoobril 2023 oli S.S. just naasnud rasket haigust põdeva tütre juurest Venemaalt ning soovis temaga suhtlemiseks paigaldada Skype. Tegemist oli S.S. i jaoks olulise küsimusega, milleks ta lootis abi saada juba augustis T.P. tütrelt. Samas möönab kannatanu ka ise, et ehkki ta tuli T.P. juurde Skype paigaldamise soovi tõttu, räägiti omavahel vaid paar sõna. Süüdistatav vastas kannatanu küsimusele Skype paigaldamise kohta ebamääraselt, et saab, millest S.S. järeldas, et O. Netšajeva võib paigaldada küll (II kd, tl 34). Eeltoodust järelduvalt ei pidanud süüdistatavat mittetundev S.S. teadma, et O. Netšajeval ei ole selleks vajalikke oskusi. Sellest, et T.P. ei rääkinud ülekuulamisel Skype paigaldamisest, ei saa järeldada, et sellest juttu ei olnud. See on kõrvaline asjaolu, mis tõendamisesemesse ei puutu ja on võimalik, et temalt eeluurimisel selle kohta ei 9 küsitud ning tunnistaja ise ei pidanud seda mainimisväärseks. Kohtumenetluses aga võeti tunnistaja ütlused vastu KrMS § 2911 alusel ja talle ei olnud võimalik küsimusi esitada. Süüdistatav ja kannatanu viibisid T.P. juures vaid kümmekond minutit. Nende ütlustest järeldub, et T.P. juurest lahkudes olid neil erinevad eesmärgid: S.S. lootis saada O. Netšajevalt abi Skype paigaldamisel, samas kui süüdistatav lootis jätkata alkoholi tarbimist, tunnistades: „Ma sain aru niimoodi mõte oli selles, et temal kas kodus oli alkoholi pudel või ta ostab selle.“ (II kd, tl 52).
9. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja väide S.S. i poolt Skype paigaldamise versiooni väljamõtlemise kohta spekulatiivne. Ühtegi põhjust, miks oleks S.S. pidanud selle kohta valetama, ei ole välja toodud. Kohtuistungil ei küsinud kaitsja S.S. ilt, miks ta soovis paigaldada just Skype programmi. Kaitsja loetletud suhtlusprogramme (Viber, WhatsApp, Telegramm jne) on võimalik kasutada platvormide-üleste IP-kõnede ja kiirsõnumite edastamiseks. Skype aga võimaldab piiramatult kõnede tegemist Venemaa lauatelefonidele. Kuivõrd lauatelefon on endiselt paljude perede peamine suhtlusvahend, siis võis S.S. tahta paigaldada tütrega suhtlemise eesmärgil just Skype.
10. Süüdistatava väited, et tüli tõttu ei saanud ta T.P. le toiduaineid viia, ei mõjuta kannatanu ütluste usaldusväärsust. S.S. i ütluste kohaselt oli T.P. raskelt haige ega saanud tõusta. Ta oli ka varem 2–3 korral T.P. le toiduaineid viinud ning tahtis taas anda ja T.P. noogutas selle peale (II kd, tl 33 pöördel). Tunnistaja rahapuudusele ja liikumisraskustele on viidanud oma ütlustes ka süüdistatav (II kd, tl 51 pöördel, tl 54). Seda, et naabrid oleks omavahel tõsiselt tülis olnud, T.P. ütlused ei kinnita. Ta palus sellel korral süüdistataval lahkuda põhjusel, et viimane oli purjus ja agressiivne. O. Netšajeva ja T.P. ühiselamutoad asusid
11. korrusel kõrvuti, mistõttu on ka eluliselt usutav, et toiduained pidi kannatanu arvates T.P. le viima O. Netšajeva. Kannatanu ütlusi, et ta pani toiduained kilekotti ja soovis need T.P. le saata, kinnitab samuti sündmuskoha vaatlusprotokoll: vahetult välisukse ees on maas kilekott pakendist väljakukkunud leiva ja saiaviiludega ( I kd, tl 20, foto nr 4).
12. Kokkuvõtvalt ei ole ühtki põhjust mitte uskuda S.S. i ühetaolisi selgitusi sellest, mis põhjusel mindi O. Netšajevaga koos kannatanu
13. korruse ühiselamutuppa nr
15. Apellantide väited S.S. i toas toimunust kordavad peaasjalikult maakohtus kõlanud seisukohti. O. Netšajeva jääb apellatsioonis kindlaks maakohtus antud ütlustele, mis on kokku võetud maakohtu otsuse p-s 9, lisab mõned selgitused olukorrale ning peab kannatanu versiooni absurdseks.
16. Maakohtuga saab nõustuda, et O. Netšajeva vastuolulised ütlused selle kohta, mis toimus S.S. i toas, ei ole usaldusväärsed. Maakohus on otsuse punktis 20 toonud õigesti välja, et vahistamisel tunnistas O. Netšajeva, et kannatanu ütles talle, et ta on raha võtnud, kuid kohtuistungil ütlusi andes ta eitas seda. O. Netšajeva apellatsioonis esitatud väide, et politseinikud pidid raha võtmise kohta kuulma S.S. ilt, jääb arusaamatuks. Sündmuskohal viibinud tunnistajatena üle kuulatud politseinikud A.K. ja E.J. ei ole rahast midagi rääkinud. Ka nende rinnakaamera salvestised sündmuskohal toimunud vestlustest O. Netšajeva ja S.S. iga kinnitavad, et keegi neist raha võtmisest ei rääkinud. Küll aga tunnistas seda, et S.S. süüdistas teda rahavõtmises, vahistamise istungil O. Netšajeva ise.
17. Ringkonnakohus ei nõustu apellantide väitega, et kannatanu poolt kirjeldatud O. Netšajeva tegevus ei ole eluliselt usutav, kuna sarnases olukorras kurjategija, kes on ära võtnud võtmed ja raha, ei oleks jäänud ootama S.S. i naasmist, et teda noaga lüüa. Esmalt on oluline, et O. Netšajeva oli alkoholijoobes, tema väljahingatavas õhus oli 10 alkoholisisaldus 1,02 mg/l. Seda tõendavad tunnistaja A.K. je ütlused, kes mõõtis O. Netšajeval joovet vahetult pärast kuriteosündmust. Alkoholijoobes inimesed käituvad sageli ettearvamatult ja irratsionaalselt. Lisaks sellele päris S.S. O. Netšajevalt aru kadunud raha kohta ning palus selle tagastada. O. Netšajeva oli algul vait. Kui S.S. nägi, et ukse ees ei ole võtit ja palus kõik tagastada, hakkas süüdistatav karjuma, et teda vägistatakse (II kd, tl 35). Alkoholijoobes isikus võib kõrvaltvaataja jaoks täiesti tühine põhjus vallandada vägivaldse käitumise. Sellises olukorras on täiesti usutav, et varguse süüdistusest pääsemiseks hakkas O. Netšajeva algul karjuma ja kui S.S. sirutas tema poole käe, et võtta kinni tema taskust paistvast enda võtmete ketist, lõigi ta kannatanut noaga.
18. Apellantide arvates oli O. Netšajeva hädakaitseseisundis, kuivõrd tal oli hirm oma kehalise puutumatuse pärast ning S.S. oli võtnud temalt võimaluse ruumist lahkuda. O. Netšajeva kaitses end noaga ründe vastu. Kannatanu aga eitab igasugust rünnet süüdistatava vastu. Tema päris O. Netšajevalt üksnes aru 50 euro kadumise kohta ja palus raha tagastada koos ukse eest kadunud võtmetega. 57.

§ 28

lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Esmalt tuleb seega kindlaks teha, kas O. Netšajeva oli hädakaitseseisundis, st kas oli õigusvastane rünne tema mõne õigushüve vastu. Apellandid tuginevad selles süüdistatava ütlustele, mille kohaselt püüdis S.S. O. Netšajevat vägistada. Kuna ringkonnakohus ei pea sarnaselt maakohtuga süüdistatava ütlusi usaldusväärseteks, siis ei ole võimalik neile tugineda.

1. Ehkki O. Netšajeva rääkis vägistamisest mitmele tunnistajale, rajaneb see versioon vaid tema enda ebausaldusväärseks loetud ütlustel. Maakohus tuvastas, et O. Netšajeva kehal ei olnud vägistamise katsele viitavaid vigastusi ning ka tema riided olid terved. Kannatanulgi ei tuvastatud peale noahaava ühtki muud vigastust. Sellisele seisukohale jõudis ka tõendikogumiga tutvunud ringkonnakohus. O. Netšajeva ütlustest ja politseiniku rinnakaamera salvestiselt nähtuna oli S.S. väga kogukas mees. Seega pidanuks süüdistatav S.S. i alt väljapääsemiseks rakendama suurt jõudu. Seda enam, et O. Netšajeva väitel olid tema jalad üle diivaniääre maas (mis iseenesest raskendab püsti tõusmist) ning mees, kes teda väidetavalt kätest kinni hoidis, toetus süüdistatava peale kogu oma keharaskusega (II kd, tl 54 pöördel). Süüdistatava kehale pidanuks jääma mingidki märgid intensiivsest vastupanust. Neid aga ei ole.
2. Veel väidab O. Netšajeva, et tal rebenes rinnahoidja pael. Maakohus ei tuvastanud, et O. Netšajeva riided oleksid rebenenud. Peale O. Netšajeva ütluste seda muud tõendid ka ei kinnita. Tema kahtlustatavana kinnipidamise protokollis ei ole pesu küll kirjeldatud, kuid O. Netšajeval endal ei olnud mingeid märkusi selle kohta, kuigi see oleks füüsilise kallaletungi puhul olnud oluline detail (I kd, tl 83–88). O. Netšajevast on tehtud fotod vahetult pärast sündmust tema toas, kus kiirabi tegeles tema jalahaava sidumisega (I kd, tl 90), samuti samal päeval haiglas (I kd, tl 89). Ta kannab samu riideid, mis on terved.
3. S.S. il oli seljas mitu kihti riideid, kõige peal luku ja kapuutsiga musta värvi pusa (I kd, tl 71–75). O. Netšajeva arvates pani S.S. spordijaki selga selleks, et vastupanu osutamisel ei jääks mingeid jälgi. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist süüdistatava poolt enda versiooni kaitsmiseks väljamõeldud väitega, mis paraku tema vägistamisversiooni ei toeta. Maakohtuga saab nõustuda selles, et kui S.S. il oleks olnud plaan astuda süüdistatavaga seksuaalvahekorda, ei oleks ta tuppa jõudes end niimoodi riietanud. 11 Sellise plaani olemasolu ei kinnita aga ükski tõend. T.P. ütluste kohaselt ei teinud S.S. tema juuresolekul O. Netšajevale seksuaalseid ettepanekuid (I kd, tl 141). O. Netšajeva väidab aga, et S.S. tegi talle ebatsensuurseid viiteid, öeldes: „… mõte oli selline, et tulime ju selleks“ (II kd, tl 52). Kui sellised süüdistatava ütlused vastaksid tõele ja ta läks rõõmuga (T.P. ütluste kohaselt (I kd, tl 141) lausa jooksis) S.S. iga kaasa, ei olnuks viimasel põhjust arvata, et tema lähenemisettepanekutega ei nõustuta ning ta peab hakkama end paksult riietades kaitsma. Samuti pole kriminaalasjas mingeid tõendid, et S.S. il oleks kalduvus naiste joobeseisundit seksuaalselt ära kasutada. Ühtegi sellist kaebust ei ole ühiselamu valvurini jõudnud.
4. Vaidlust ei ole selles, et oma tuppa jõudes lukustas S.S. ukse. Tema ütluste kohaselt teeb ta seda harjumusest, sest ühiselamus on olnud juhtumeid, kui tungitakse sisse, pekstakse ja võetakse asju ära. Kannatanu ühetaolisi ütlusi selles, et ta jättis võtme ukse ette, ükski teine tõend ümber ei lükka. Seega oli O. Netšajeval võimalus uks lukust lahti keerata ja toast väljuda. Selle asemel võttis ta võtme ja pani selle endale taskusse. Mingit vajadust kasutada ukse avamiseks nuga, süüdistataval ei olnud.
5. Süüdistatava väide, et S.S. võis tema taskust välja võtta tema toa võtmed, sest needki olid väikese keti küljes, kinnitab taaskord O. Netšajeva ütluste ebausaldusväärsust. Sündmuskoha vaatlusprotokolli fotolt nr 5 (I kd, tl 20) nähtub, et S.S. i diivanil on kahest võtmest koosnev kimp, mille küljes on väike plastmassist võtmehoidja kirjega 47, mis on O. Netšajeva toa number. S.S. aga on oma võtmeketti kirjeldanud kui ainulaadset, millist kellelgi ei ole (II kd, tl 35). Just seda ketti nägi ta süüdistatava taskust välja paistmas. Kannatanu oskas täpselt selgitada, et see oli kampsuniga kaetud ja oli näha keti osa (II kd, tl 37 pöördel). Seega ei saanud kannatanu kellegi teise võtmeid enda omadega segamini ajada. Küll aga lendasid suure tõenäosusega O. Netšajeva võtmed tema taskust välja koos S.S. i võtmetega, kui kannatanu oma võtmete ketist kinni haaras. Kui S.S. oleks soovinud takistada O. Netšajevat korterist lahkumast, oleks ta võtnud võtmed ukse eest ära ja pannud need temale teadaolevasse kohta, nt oma taskusse. S.S. aga ei teadnud võtmete asukohta. Ta kinnitas istungil, et avas haiglast tulles ukse valvurilt saadud varuvõtmega ning hakkas kõikjalt toast võtmeid otsima, vaadates kappidesse ja taskutesse. Kaks naabrinaist abistasid S.S. it diivani kokkupanemisel ja ta leidis võtmed diivani alt (II kd, 30 pöördel).
6. Veel väidab O. Netšajeva, et tema ei öelnud S.S. ile, et ta on istunud ja istub veel, seda teadis S.S. nende ühistelt tuttavatelt. Seegi väide on vastuolus kannatanu ütlustega, mille kohaselt ei olnud ta enne
7. oktoobrit O. Netšajeva karistatusest midagi kuulnud. Ta nägi süüdistatavat alles teist korda ja kuulis hiljem, et süüdistatav oli tapmise või noaga seotult millegi eest istunud (II kd, tl 35 pöördel). Ühtegi väidetavat ühist tuttavat, kes kinnitaks, et on S.S. ile rääkinud O. Netšajeva varasemast karistusest, ei ole süüdistatav nimetanud. Seega ei sea O. Netšajeva paljasõnaline väide kannatanu ütlusi kahtluse alla.
8. Kaitsja peab oluliseks O. Netšajeva poolt sündmuskohal politseinikele avaldatut, et jalahaavale osutades ütles ta kohe, et poleks „talle andnud“, kui mees ei oleks seda teinud. Sellest saab järeldada, et S.S. lõi O. Netšajevat esimesena. O. Netšajeva joobeseisund muutis tal enda kaitsmise võimatuks, sestap valis ta enda kaitsmiseks käepärase vahendi – kööginoa. Ringkonnakohus seda seisukohta ei jaga. Tõendiks on O. Netšajeva ütlused, mis on aga ajas oluliselt muutunud. Seda, mida O. Netšajeva rääkis politseinikele sündmuskohal, on võimalik kasutada KrMS § 289 lg 3 alusel tema ütluste usaldusväärsuse hindamiseks, mida maakohus ongi teinud. 12
9. Prokuröri taotlusel avaldati O. Netšajeva ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks ka tema
10. oktoobril 2023 antud ütlused, milles ta tunnistas, et lõi esimesena S.S. it noaga kõhtu. Vastuolu kohtus antud ütlustega, et esimesena lõi teda rüseluse käigus S.S. , selgitas O. Netšajeva sellega, et oli siis alkoholijoobes. Maakohus tuvastas, et O. Netšajeva kuulati üle päevasel ajal kaitsja osalusel. Ehkki viimases sõnas (ja apellatsioonis) väidab süüdistatav, et oli esmaseid ütlusi andes hoopis pohmellis, ei avaldanud ta ülekuulamisel kordagi, et ei saa enda olekust tulenevalt ütlusi anda. Kohus käsitles otsuse p-des 20–22 väga põhjalikult süüdistatava erinevaid ütlusi ja versioone kohtueelses menetluses ja vahistamisel, samuti asja sisulise arutamise ajal ning põhjendas, miks need ei ole usaldusväärsed ja õiged. Ringkonnakohus nõustub maakohtu argumentidega.
11. Apellatsioonimenetluses on O. Netšajeva lisanud taas uue versiooni, et kuna teda kuulati kahtlustatavana üle pärast Tallinna Vanglasse viimist, unustas ta sündmuse magamise käigus. Kohtukolleegiumit O. Netšajeva järjekordne kaitseversioon ei veena, selles puudub vähimgi loogika. Kui sündmuskohal võis mõjutada O. Netšajeva käitumist ja selgitusi alkoholijoove, siis päev hiljem väljamaganuna enam mitte. Ülekuulamisel ütlusi andes rääkis O. Netšajeva aga järsku väljamõeldud loo sellest, kuidas ta esimesena noa haaras, sellega S.S. it kõhtu pussitas ning lootuses, et kannatanu rahuneb, noa maha pillas. See ei ole eluliselt usutav. Pool aastat hiljem kohtumenetluses meenus talle aga kogu sündmus taas hoopis teisiti. Kuna löökide järjekorrast oleneb suuresti O. Netšajeva teole antav õiguslik hinnang, näitab O. Netšajeva ütluste vastuolulisus ja järjest uute õigustuste otsimine, et ta ei ole kohtus ristküsitlemisel tõtt rääkinud ja õiged on kannatanu ütlused, mille kohaselt ei ole tema O. Netšajevat rünnanud ega temale jalavigastust tekitanud.
12. Kaitsja leiab, et O. Netšajeva viibimist hädakaitseseisundis kinnitavad eelkõige sündmuskohal võitlusele viitavad jäljed ja võitluses noa pärast saadud jalahaav.
13. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga selles, et toas kaootiliselt laiali olevad erinevad asjad ja verekahtlane määrdumine, sh mööblidetailil, mis asetseb vastu köögikappi, näitab O. Netšajeva vastupanu osutamist S.S. i vägivallale. Kannatanu ütluste kohaselt lõi O. Netšajeva teda noaga, kui nad mõlemad seisid. O. Netšajeva asus laua ja külmiku juures. Arvestades ohtraid verejälgi köögikapi ümbruses, pidi kannatanu seisma köögikappide ja diivani vahel seljaga seina suunas. Selline positsioon andis O. Netšajevale võimaluse haarata nuga. Tegemist on väga väikese toaga (9 m2), kus köögikapp valamu ja köögiriistadega on kohe diivani otsa juures. Kannatanu noa võtmist ei näinud, nägi ainult O. Netšajevat korraks enda poole seljaga, siis pööramas ja kohe tuli noalöök kõhtu (II kd, tl 35). Teisisõnu klapivad kannatanu ütlused sündmuskoha olustikuga.
14. Kaitsja leiab, et noateral Pintinox kirja kohal tuvastatud S.S. i DNA-profiil kinnitab seda, et suure tõenäosusega puudutas ta nuga ja tekitas O. Netšajevale noahaava selle vastas asuva terava servaga. Esmalt on selline seisukoht kummaline, et keegi tekitaks teisele lõikehaava noaterast kinni hoides. Teiseks nähtub ekspertiisiaktist nr 23E-GE0999 (I kd, tl 78), et proov võeti veremäärdumiselt (mitte sõrmejäljest). Eksperdiarvamus kinnitab vaid seda, et noateral kirja kohal olev veri pärines S.S. ilt. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ekspertiisiaktist teha ka kaitsetaktikale sobivat järeldust, et O. Netšajeva bioloogilised jäljed ei säilinud noateral, kuna tema sai esimesena jalahaava. Eksperdiarvamuse kohaselt tuvastati kolmes ülejäänud proovis, mis olid võetud nii noateralt kui ka käepidemelt, S.S. i ja O. Netšajeva DNA segaprofiil. 13
15. S.S. i ütlusi ei muuda ebausaldusväärseks asjaolu, et ta ei osanud kannatanu jalal oleva noahaava teket kuidagi seletada. Arvestades kannatanu selgitusi, oli löök talle ootamatu, ta tundis valu, ent proovis süüdistatavat endast eemale tõugata ja sai haarata kinni kapist. Tundes suurt hirmu uue löögi ees proovis ta ühe käega lükata süüdistatavat ukse poole, ta kuulis noa kukkumist ning seejärel kõik hägunes ja enamat ta ei mäleta (II kd, tl 35). Ründe ootamatust ja kannatanu vigastusi arvestades on tema mälupildi kustumine mõistetav. Videolt nähtuvalt oli kannatanu olukord kiirabi saabudes halb. Ta ei suutnud lauseid moodustada ning oli teadvusekaole lähedal. Kohtus kinnitas kannatanu, et ei mäleta politsei ja kiirabi viibimist oma korteris (II kd, tl 37). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna noahaava sai O. Netšajeva pärast seda, kui ta oli löönud S.S. it noaga kõhtu, ei omagi see asja lahendamisel määravat tähtsust. O. Netšajeva võis selle tekitada ise (ekspert seda võimalust ei välista) või saada haava siis, kui vigastatud kannatanu teda ukse poole lükkas. Nuga oli sellel ajal O. Netšajeva käes, kannatanu kuulis selle kukkumist.
16. Kaitsjaga ei saa nõustuda selles justkui näitaksid maakohtu poolt otsuse punktis 4 käsitletud tõendid, et O. Netšajeva püüdis S.S. i toast põgeneda enne, kui ta lõi viimast noaga kõhtu. Esiteks ei ole sündmuse toimumise aeg määratav minutilise täpsusega. Süüdistuse kohaselt lõi O. Netšajeva S.S. it noaga
17. oktoobril 2023 kella 17.00 paiku. Teiseks ei olnud nuga sel ajal S.S. i käes. G.K. ütlustest nähtuvalt kuulis ta oma tuppa, mis asub S.S. i toaga samal
18. korrusel, koputamist ja karjeid – karjus naine, et avage uks. Kellaaega ta ei maini, küll aga kuulis ta veel kuidas naisehääl ütles, et anna nuga siia. O. Netšajeva ütleb omakorda, et nuga oli tema käes ja selgitab, et ta võis öelda selle fraasi siis kui S.S. tahtis nuga ära võtta. G.K. läks toa ukse taha ja küsis, milles asi. Naine ütles, et avage uks, ta tahab välja minna. Ringkonnkohtu jaoks ei ole ka eluliselt usutav, et O. Netšajeval oleks olnud põhjust lüüa kannatanut noaga olukorras, kus G.K. läks juba abi järele. Tema ainsaks mureks oli toast välja saada. Tunnistaja läks esimesele korrusele valvurit otsima. E.K. ütleb, et G.K. tuli tema juurde kella 17 paiku. Seegi ei ole täpne kellaaeg, see võis olla nii enne kui ka peale kella 17.
19. E.K. võttis varuvõtme ja läks
20. korrusele, et avada toa nr 119 uks. Kui ta ukse avas, nägi ta O. Netšajevat, kes karjus, et teda taheti vägistada. S.S. oli voodil vasaku külje peal, pööras ennast, tahtis midagi öelda, aga ta ei kuulnud, mida. E.K. helistas Häirekeskusesse kell 17.
21. Seega pidi kannatanu noaga löömine toimuma enne kella 17.09 ja enne seda, kui G.K. kuulis süüdistatavat karjumas.
22. Kokkuvõtvalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et O. Netšajeva tegevus täitis nii

§ 118

lg 1 p-s 1 ettenähtud teo objektiivse kui ka subjektiivse koosseisu ning tagajärje osas esines tal kaudne tahtlus. Küll aga juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu sellele, et „pidi ette nägema“ osutab hooletusele (

§ 18lg 3).

Nimelt on maakohus öelnud: „…tehes noalöögi 200 mm tera pikkuse noaga kannatanu kõhu piirkonda, mis on elutähtsate organite piirkond, pidi O. Netšajeva täiskasvanud inimesena ette nägema, et see võib tabada mistahes elundit, sh kõhuõõnt ning võib tekitada vigastusi, mis meditsiinilise abita jäämisel lõppevad surmaga.“ Kaudse tahtluse puhul peab aga isik võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda (

§ 16lg 4).

On ilmne, et sellise suure noaga kannatanut kõhtu lüües pidas O. Netšajeva võimalikuks, et põhjustab ohu S.S. i elule. Seega on maakohtu lõppjäreldus õige. 73. Kuna puudus õigusvastane rünne, ei tegutsenud O. Netšajeva S.S. it noaga kõhtu lüües hädakaitseseisundis, mistõttu puuduvad tema teo õigusvastasust välistavad asjaolud. Riigikohus on asunud seisukohale, et hädakaitseseisundi tekkimise aluseks võib olla muu 14 hulgas selline rünne, mis ei vasta ühelegi süüteokoosseisule, kuid ohustab või kahjustab individuaalõigushüve siiski piisavalt intensiivselt, et pidada seda õigusvastaseks ründeks

§ 28lg 1 mõistes (nt teise inimese solvamine).

Tähtis on, et ründaja tegu oleks sotsiaalse arusaama kohaselt käsitatav ründena. Teiseks peab rünne olema õigusvastane ehk vastuolus mõne õiguskorras eksisteeriva normiga (Vt RKKKo

1. oktoober 2022, nr 1-21-3307/43, p 24 ja
2. märts 2022, nr 1-20-9563/54, p 10). S.S. i ütluste kohaselt võttis ta kahel korral kannatanul õlgadest – esimest korda selleks, et temast mööda minna ja teisel korral siis, kui palus raha tagasi panna. Kummalgi korral ta jõudu ei rakendanud. Selline käitumine riivab mõningal määral küll isiku kehalist puutumatust, kuid ei ole ühegi õigusnormiga vastuolus. Väga väikeses toas, kus oli diivanvoodi avatud asendis, ei olnud võimalik üksteist puudutamata liikuda. Ka ei saa sotsiaalse arusaama kohaselt pidada ründeks seda, kui tuttav inimene võtab õlgadest kinni selleks, et midagi küsida. O. Netšajeva liikumisvabadust S.S. ei piiranud. Miski ei osuta

§ 31lg-le 1 tuginedes sellele, nagu oleks O.

Netšajeva ekslikult ette kujutanud S.S. i sellist rünnet, mis järgnenuks tema õlgadest puudutamisele ja õigustanuks O. Netšajeva noahoopi. 74. Karistuse mõistmisel ei ole maakohus materiaal- või menetlusõigust rikkunud, mistõttu ei ole põhjust O. Netšajevale mõistetud karistust revideerida. Maakohus on järginud

§ 56lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise põhimõtteid ja O.

Netšajevale mõistetavat karistust ka piisava põhjalikkusega argumenteerinud. Maakohtu põhjendused on nõustumisväärsed. Mingeid uusi asjaolusid, mis annaks aluse kergema karistuse mõistmiseks, ei ole.

1. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
2. mai 2024 otsuse muutmata ja süüdistatava ning tema kaitsja apellatsioonid rahuldamata. Seoses sellega jääb rahuldamata ka kaitsja taotlus hüvitada O. Netšajevale vahistamisega tekitatud mittevaralise kahju, kuna SKHS § 5 lg 1 p 1 alusel tekib õigus hüvitisele õigeksmõistmise korral.
3. Koos apellatsiooniga esitas kaitsja I. Belugin riigi õigusabi kulude hüvitamise taotluse. Ta taotleb 477,02 euro väljamõistmist (koos käibemaksuga). Kaitsja kulutas apellatsiooniteate esitamisele 4 minutit, maakohtu otsusega tutvumisele 52 minutit, vestlustele kaitsealusega kokku 64 minutit ja apellatsiooni koostamisele ning esitamisele 203 minutit. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja tehtud toimingud olnud vajalikud ja ajakulu põhjendatud, mistõttu tuleb tasutaotlus rahuldada.
4. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb apellatsioonimenetluse kulu KrMS § 185 lg 2 ls 1 alusel süüdistatava kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud, s.o O. Netšajeva kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 15