3-22-1934/8

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

1. veebruar 2024, Tartu 3-22-1934 Haldusasi J.R.-i kaebus Viru Vangla
2. juuli
3. a vastuse nr 6-10/19390-2 ja
4. septembri
5. a vaideotsuse nr 612/359-2 tühistamiseks ning Viru Vangla kohustamiseks looma jalutusboksidesse kehakultuuriga tegelemise võimalused J.R.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu
6. mai
7. a määruse peale Kirjalik menetlus Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Kaebaja J.R. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta J.R.-i määruskaebuse esitamise tähtaeg ennistamata ja tagastada määruskaebus Tartu Halduskohtu
8. mai
9. a määruse peale läbivaatamatult. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Tartu Halduskohus tagastas
11. mai
12. a määrusega J.R.-i kaebuse Viru Vangla
13. juuli
14. a vastuse nr 6-10/19390-2 ja
15. septembri
16. a vaideotsuse nr 6-12/359-2 tühistamiseks ning Viru Vangla kohustamiseks looma jalutusboksidesse kehakultuuriga tegelemise võimalused halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel.
17. Kaebaja sai halduskohtu
18. mai
19. a määruse kätte
20. mail 2023 ning nimetatud määruse vaidlustamise viimaseks päevaks oli
21. mai
23. J.R. esitas
24. jaanuaril 2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
25. mai
26. a määruse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kohustada Viru Vanglat looma vangla jalutusboksidesse sportimise võimalused. Sportimise võimaluste loomine on vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 2 alusel vangla otsene kohustus. Lähtudes HKMS § 46 lg-st 2 ja Põhiseaduse §-st 15 palub kaebaja ennistada kaebetähtaeg, sest tal oli
27. a mais meeltesegadus, mistõttu ta ei saanud aru, et peab kaebuse esitama.
29. jaanuaril 2024 esitas J.R. Tartu Halduskohtule taotluse, milles taotleb kaebetähtaja ennistamist asjas nr 3-22-
30. Kaebaja on töövõimetu invaliid, kellel on väga raske keskenduda ja sageli ei saa ta aru, mida temalt oodatakse. Tartu Halduskohus edastas J.R.-i taotluse Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
31. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja
32. jaanuari
33. a määruskaebuses ja taotluses märgitust järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja tahe, et ringkonnakohus ennistaks määruskaebuse esitamise tähtaja Tartu Halduskohtu
34. mai
35. a määruse vaidlustamiseks.
36. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamise tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
37. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi lõike 3 esimese lause kohaselt tuleb tähtaja ennistamise avalduses märkida tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus.
38. Tartu Halduskohtu
39. mai
40. a määruses on selgitatud määruse peale edasikaebe korda ja välja toodud, et määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Nimetatud vaidlustamisviide on õige, kuna sellise tähtaja sätestab HKMS § 204 lg
41. J.R. sai halduskohtu
42. mai
43. a määruse kätte
44. mail 2023 ja selle kohta andis J.R. isiklikult allkirja (tl 20). Seega hakkas määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema
45. mail 2023 ja määruskaebuse esitamise viimaseks päevaks oli
46. mai
47. Kaebaja esitas määruskaebuse ringkonnakohtule
48. jaanuaril 2024, s.o rohkem kui kaheksakuulise hilinemisega.
49. J.R. märkis
50. jaanuari
51. a määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluses, et tal oli mais 2023 meeltesegadus, mistõttu ta ei saanud aru, et peab kaebuse esitama. Samuti tõi J.R. välja, et ta on töövõimetu invaliid, kellel on raske keskenduda ja sageli ei saa aru, mida temalt oodatakse.
52. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida (
53. jaanuari
54. a määruse nr 3-3-1-75-08 p 16). Käesoleva haldusasja materjalidest ei nähtu, et esineksid objektiivsed takistused nagu liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine, lähedase surm või ootamatu raske haigus (HKMS § 150 lg 1), mis õigustaksid J.R.-il määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist.
55. J.R.-i viiteid, et tal oli meelte segadus ja tal on raske keskenduda ning aru saada, mida peab tegema, ei saa lugeda käesolevas asjas mõjuvaks põhjuseks määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamisel kui määruskaebus esitati rohkem kui kaheksa kuud hiljem. J.R. osaleb käesolevas kohtuasjas iseseisvalt ning esitas halduskohtule piisavalt põhjaliku ja tähtaegse kaebuse. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja ka selge taotluse ja vaide vanglale ning väljendab end kohtule arusaadavalt. Kuigi kaebaja viitab enda meelte segadusele mais 2023, ei ole kaebaja lisanud tõendeid enda väite kinnituseks, mille alusel saaks järeldada, et tema osalemine kohtumenetluses maikuus 2023 sõltus tervislikust seisundist ning tervislik olukord ei olnud hea. Samas ei ole kaebaja kohtule selgitanud kaua meelte segadus kestis ja kuidas tema tervislik olukord takistas määruskaebuse tähtaegselt kohtule esitamise viibimist pärast maikuud
56. aastal. Arvestades, et kaebaja esitas määruskaebuse alles jaanuaris 2024, 2 hilines ta sellega üle kaheksa kuu ja kaebaja ei tõendanud, milline mõjuv takistus kohtuga suhtlemiseks esines selle kaheksa kuu vältel. Senise menetluse põhjal ei ole kohus veendumusel, et kaebaja tervislik seisund takistas tema osalemist kohtumenetluses ja kaebaja tervislikku olukorda saaks lugeda mõjuvaks põhjuseks määruskaebuse hilinenult esitamisel.
57. Riigikohus on asunud seisukohale, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (
58. oktoobri
59. a määruse nr 3-3-1-57-02 p 19). Kohtute Infosüsteemist nähtub, et J.R. esitas
60. aastal augustist kuni oktoobrikuuni Tartu Halduskohtule mitu kaebust, mistõttu ei saa kaebajat pidada õiguslikult päris kogenematuks. Asjaolu, et kaebaja on töötu ja invaliid, ei ole mõjuvaks põhjuseks, mille alusel saaks ennistada määruskaebuse esitamise tähtaja. J.R. sai halduskohtu
61. mai
62. a määruse isiklikult kätte ja määruses oli kirjas määruse peale edasikaebamise kord. Kui kohtu määrus oli kaebaja arvates ebaõige, siis halduskohtu määrust hoolikalt lugedes pidi kaebaja aru saama, et seda saab vaidlustada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Eeltoodud asjaoludest lähtuvalt puuduvad mõjuvad põhjused määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
63. Kuna ringkonnakohus ei ennista määruskaebuse esitamise tähtaega, siis võttes aluseks HKMS § 204 lg 1, § 207 lg 1, § 187 lg 3 p 2 tagastab ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamatult. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) 3