Obsah (5)

§ 203§ 187§ 111§ 110§ 119

KOHT UMÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene 9. veebruar 2023, Tartu 3-22-2308 J.R.-i kaebus Viru

) § 203 lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 203

lg 2 järgi kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui

19. peatükist ei tulene teisiti.

§ 187

lg 1 näeb ette, et pärast apellatsioonkaebuse saamist otsustab ringkonnakohus määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

§ 187

lg 3 p 6 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. Eeltoodust tulenevalt kuulub määruskaebus tagastamisele, kui selle esitajal ei ole määruskaebuse esitamise õigust.

1. Kaebuse käiguta jätmise määruse osas halduskohtumenetluse seadustik määruskaebuse esitamise õigust ette ei näe ning vastav kohtumäärus ei takista ka asja edasist menetlust, mistõttu puudus kaebajal õigus esitada halduskohtu
2. novembri
3. a määruse peale määruskaebust. Ka vaidlustatud halduskohtu määruses oli edasikaebamise korra juurde märgitud, et määrus ei ole edasikaevatav. Eelnevat arvestades ning lähtudes

§ 187

lg-st 2 ja lg 3 p-st 6 koosmõjus § 203 lg-ga 2, tagastab ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamatult kaebajale.

1. Kaebaja taotleb määruskaebuses riigilõivu tasumise nõude vaidlustamise keeldu ettenägevate sätete põhiseadusevastaseks tunnistamist.
2. Riigikohus on leidnud, et isik saab taotleda konkreetse normikontrolli algatamist kohtumenetlust reguleeriva sätte, sh kohtusse pöördumise piirangu, põhiseaduspärasuse hindamiseks selles samas kohtumenetluses, mille käigus vaidlusalust sätet tuleks kohaldada. Kui isiku arvates piirab mingi kohtumenetluse norm põhiseadusvastaselt tema õigusi, näiteks õigust tõhusale õiguskaitsele, saab ta kohtult taotleda, et viimane jätaks konkreetse kohtuasja menetlemisel selle normi kui põhiseadusvastase kohaldamata. Tulenevalt PS § 15 lg-st 2 ja § 152 lg-st 1 peab kohus kas isiku taotlusel või omal algatusel tunnistama asjassepuutuvas osas põhiseadusvastaseks ja jätma kohaldamata mis tahes menetlusnormi, mille kohaldamine tooks kaasa isiku põhiõiguste rikkumise (RKPJVK
3. mai
4. a määrus asjas nr 3-4-1-4-13, p 23).
5. Kuigi PS § 24 lg 5 näeb ette, et igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule, ei tulene viidatud sättest siiski isiku õigust vaidlustada absoluutselt kõiki kohtulahendeid. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et seadusandja on pädev kohtulahendi olemusest lähtuvalt ja mõistlikele põhjendustele tuginevalt edasikaebeõigust diferentseerima (nt RKPJVK
6. juuli
7. a määrus asjas nr 3-4-1-10-08, p 10). Seadusandja võib edasikaebeõigusele seadusega sätestada nii menetluslikke piiranguid, nagu riigilõivu tasumise kohustus, menetlustähtajad 2 ja kaebuse esitamise kord, kui ka materiaalseid piiranguid, välistades mingit liiki kaebuste edasikaevatavuse põhiseadusega kooskõlas oleval põhjusel (RKÜK
8. aprilli
9. a otsus asjas nr 3-2-1-75-14, p 63).
10. Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et kaebust käiguta jättes andis halduskohus kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks. Halduskohus selgitas määruses, et kui kaebaja leiab, et tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, on tal võimalik esitada kohtule menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas (

§ 111lg 1).

Menetluskulude hulka kuulub ka riigilõiv. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest (

§ 110lg 1 p 1).

Menetlusabi andmisest keeldumist on taotlejal võimalik vaidlustada kõrgemalseisvas kohtus.

§ 119

lg 1 ls 1 näeb ette, et halduskohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või riigi õigusabi seaduse § 15 lg-s 8 sätestatud juhul advokatuur esitada määruskaebuse. Seega on kaebajale siiski tagatud edasikaebeõiguse kasutamise võimalus, aga seda juba olukorras, kui kohus otsustab isiku menetlusabi taotluse jätta rahuldamata.

1. Kuna ringkonnakohtule esitatud määruskaebus sisaldab osa, mis on selle sisust lähtudes käsitatav kui menetlusabi taotlus, edastas ringkonnakohus kaebaja poolt määruskaebusena esitatud dokumendi selles osas
2. detsembril 2022 Tartu Halduskohtule. Menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise korral on kaebajal õigus vastav määrus vaidlustada.
3. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus kahelda kaebuse käiguta jätmise määruse peale edasikaebevõimaluse puudumise põhiseaduspärasuses. Olukorras, kus isik kaebuse esitamisel menetlusabi andmist ei taotlenud ja kohus talle selleks täiendava tähtaja andis, ei riiva ka samas määruses kaebuse esitamisel ettenähtud riigilõivu tasumiseks võimaluse andmine kaebaja põhiõigusi. Eeltoodust tulenevalt puudub praegusel juhul vajadus põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks, mistõttu jääb kaebaja vastavasisuline taotlus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3