Obsah (10)

§ 62§ 120§ 2§ 37§ 38§ 28§ 121§ 47§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-3095 Määruse kuupäev 27. november 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X-i (X) kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvi

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas
2. septembril 2024 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks põhjendusel, et iga päev piiratakse ja katkestatakse tema kõnesid riigiasutuste ja advokaatidega. Alates
3. septembrist 2024 ei võimaldata kinnipeetavatel helistada, kui nad ei suuda ära põhjendada, miks nad helistavad ja mida nad räägivad. Kaebajad ei pea helistamist põhjendama. Kuna kaebaja keeldus põhjenduste esitamisest, siis tema helistamist piirati. Kaebaja nõuab rahalist hüvitist summas 6000 eurot.
4. Tartu Vangla andis
5. oktoobri
6. a kirjaga nr 1-13/24/528-2 kaebajale tähtaja 15 päeva kahju hüvitamise taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja taotluses toodud asjaolud on liialt üldsõnalised ning nende pinnalt ei ole võimalik kontrollida nõude aluseks olevaid asjaolusid ega hinnata kahju hüvitamise eelduste täidetust. Vangla palus kaebajal selgitada järgmist: 3-24-3095 1) Mis päevadel on tema kõnesid piiratud ja milliseid konkreetseid kõnesid on piiratud? 2) Milliste riigiasutustega on kaebajal keelatud suhelda? 3) Kes ametnikest on kaebaja kõnesid piiranud? Milles see piiramine seisnes? 4) Kes ametnikest ja millal on nõudnud kaebaja käest üksikasjalikke selgitusi selle kohta, et mida täpselt ja kellega kaebaja telefoni teel räägib? 5) Kas ja millal on kaebajale vastavate selgituste andmisest keeldumise korral telefoni keeldutud väljastamast? Kui jah, siis kes ametnikest keeldus kaebajale telefoni väljastamast? 6) Milles seisnevad või väljenduvad kaebajale saabunud kahjulikud tagajärjed helistamise piirangute tõttu? Seejuures palub vangla kaebajal saabunud kahjulikke tagajärgi kirjeldada võimalikult täpselt ja siduda need võimalusel konkreetsete episoodidega. 7) Milliseid riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 toodud koosseise need kaebaja hinnangul täidavad?
7. Tartu Vangla jättis
8. novembri
9. a otsusega nr 1-13/24/528-3 kaebaja
10. septembri
11. a kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata ja luges sellega menetluse lõppenuks. Kaebajale toimetati Tartu Vangla
12. oktoobri
13. a kiri nr 1-13/24/528-2 kätte samal päeval, kuid kaebaja ei esitanud temale antud tähtaja jooksul vangla soovitud selgitusi. Seega ei kõrvaldanud kaebaja kahju hüvitamise taotluses esinenud puudusi. Vangla ei saa kaebaja eest taotlust sisustada. Kuna vanglale ei ole teada nõude aluseks olevad asjaolud nende kontrollimist võimaldava detailsusega ega ka see, milline kahjulik tagajärg kaebajale tekkis, siis ei ole vanglal võimalik asjaolusid kontrollida ega kujundada seisukohta kahju tekkimise kui ühe kahju hüvitamise eelduse kohta. Seetõttu ei ole kaebaja kahjunõude sisuline lahendamine võimalik.
14. Kaebaja esitas
15. septembril 2024 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1500 eurot. Kaebaja põhjendab, et S1 osakonnas, kus kaebaja viibib, on öösiti joobes inimesed, kes lõhuvad ja karjuvad. Eeltoodule annavad hoogu juurde teatud valvurid, kes on nende isikutega äkilised ja provotseerivad neid. Kaebajal on võimatu end välja puhata. Lisaks on kaebaja kambris joobes isikute tõttu lõhnahäiring. Osakond peab olema puhas ning kell 22.00 – 06.00 kehtib öörahu.
16. Tartu Vangla jättis
17. novembri
18. a otsusega nr 1-13/24/529-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata osas, mis puudutab öörahu häiritust kuni
19. augustini 2024 ja 24.-
20. augusti
21. a öösel. Ülejäänud osas jättis vangla kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebaja paiknes S1 osakonnas ajavahemikul
22. juuli kuni
23. oktoober
24. Kuna kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse
25. septembril 2024, siis saab tema taotlus puudutada perioodi
26. juuli kuni
27. september
28. 5.
29. Kaebaja taotlus on osaliselt kattuv tema varasemalt esitatud kahju hüvitamise taotlustega. Olukorras, kus vangla on kahjunõude sisuliselt läbi vaadanud ja selliste asjaoludega seonduvalt on tema hüvitamisnõue ka juba kohtumenetluses, siis ei saa sama ajaperiood olla uuesti kaebaja hüvitamisnõude aluseks. Tartu Vangla viitab oma varasematele otsustele ning haldusasjale nr 3-24-
30. 5.
31. Kaebaja väited öörahu rikkumise ja ametnike provotseeriva käitumise osas on üldsõnalised. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi sündmust, mille aset leidmist oleks vanglal võimalik tagantjärele kontrollida. Vangla praktikas pööravad ametnikud kainenema toodud isikute lõhkumisele või karjumisele tähelepanu ja püüavad isikuga rääkides veenda, et viimane sellise tegevuse lõpetaks. Paraku on ametnikel väga piiratud võimalused takistada sellist tegevust lõhkuja enda isikust sõltumata. Kaebaja ei ole esitanud alates
32. juulist 2024 2 3-24-3095 vanglale avaldusi seoses öise lärmi ja une häiritusega, s.t kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid oma õiguste kaitseks ning kahjuliku tagajärje ärahoidmiseks või vähendamiseks. Ka väited seoses osakonna puhtusega on üldsõnalised. Vanglas koristatakse regulaarselt. On paratamatu, et kainenevate isikute tõttu võib olla osakonnas ebameeldivat lõhna tunda, kuid pärast kainenejate vabastamist koristatakse alati ära ka nende kasutuses olnud kambrid. Ka sellist asjaolu puudutavas osas ei ole kaebaja alates
33. juulist 2024 esitanud vanglale mingeid avaldusi ega nõudnud osakonna koristamist. Ka kaebaja enda käitumine ei ole kaasa aidanud osakonnas puhtuse hoidmisele.
34. Kaebaja esitas
35. novembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Tartu Vangla tegevust. Kaebaja põhjendab, et vangla on jätnud tähtaegselt vastamata tema
36. septembri
37. a kahjunõuetele. Kaebaja märgib, et koostab kaebuse ja täpse seisukoha, kui vangla on talle vastanud. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
38. Tartu Vangla esitas
39. novembril 2024 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid. KOHTU SEISUKOHT
40. Tartu Vangla on jätnud
41. novembril 2024 kohtule ekslikult esitamata vangla
42. novembri
43. a otsuse nr 1-13/24/529-
44. Seetõttu võtab kohus selle

§ 62lg 2 alusel asja materjalide juurde haldusasja nr 3-24-3198 juurest.

9.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab

§ 2

lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust koostoimes kohtueelse menetluse materjalidega ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab, et kaebaja nõuab

§ 37

lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist samadel asjaoludel, nagu nõudis seda vanglale

1. septembril 2024 esitatud kahjunõuetes. Seega nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist seoses helistamise piiramisega ning ajavahemikul
2. juuli kuni
3. september 2024 tema öörahu häirimise ja lõhnahäiringuga.
4. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et kuigi praegu peab kohus võimalikuks asjas esitatud materjalidele tuginedes kaebust vastavalt kaebaja tegelikule tahtele tõlgendada, siis on kohtule esitatud kaebus oluliste puudustega ning kohus võiks jätta selle vastavalt

§ 120lg-le 3 puuduste kõrvaldamiseks käiguta.

Kohtul puudub kohustus sisustada kaebust kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt ning kaebaja peab ise kaebuses ära märkima kaebuse nõude, vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu ning esitama kaebuse faktilise põhjenduse (

§ 38lg 1 p-d 5-7).

Kaebaja on sellisel viisil esitanud kohtule juba mitmeid kaebuseid (vt nt haldusasjad nr 3-24-3135, 3-24-2959, 3-24-2927) ning ei kasuta kohtu hinnangul oma menetlusõigusi alati heauskselt, vaid viisil, mis venitab asjatult menetlust. Kohus selgitab, et asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida (

§ 28lg 2).

Tartu Halduskohus on kaebajale eeltoodut selgitanud juba

1. oktoobri
2. a määruses asjas nr 324-
4. Osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses helistamise piiramisega, kuulub kaebus tagastamisele

§ 121

lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 3 3-24-3095 11.1.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s

1. 11.
2. Tartu Vangla jättis
3. novembri
4. a otsusega nr 1-13/24/528-3 kaebaja kahju hüvitamise taotluse helistamise piiramisega seoses läbi vaatamata haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 3 alusel põhjendusel, et kaebaja ei kõrvaldanud tähtaegselt taotluses selle läbivaatamist takistavaid puuduseid. Kaebuse esitamine kohtule juhul, kui isiku kahjunõue on jäetud läbi vaatamata, on lubatav siis, kui taotlus on jäetud läbi vaatamata ebaõigesti (Riigikohtu halduskolleegiumi
5. oktoobri
6. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18;
7. juuni
8. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12;
9. septembri
10. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). 11.
11. Kohtu hinnangul on Tartu Vangla
12. novembri
13. a otsus nr 1-13/24/528-3 õiguspärane ning seetõttu ei ole kohtule hüvitamiskaebuse esitamine seoses helistamise piiramisega lubatav. Tartu Halduskohus on samale järeldusele jõudnud ka
14. novembri
15. a määruses asjas nr 3-24-3166, märkides järgnevat: „
16. Tartu Vangla teavitas kaebajat
17. oktoobri
18. a kirjaga nr 1-13/24/528-2, et kaebaja
19. septembri
20. a kahju hüvitamise taotluses esinevad puudused. Vangla selgitas, et kaebaja väidab kahju hüvitamise taotluses üldsõnaliselt, et kaebaja kõnesid riigiasutuste ja advokaatidega piiratakse igapäevaselt. Kaebaja ei ole taotluses märkinud, kuidas täpselt kaebaja kõnesid piiratakse, välja toonud konkreetseid helistamisi ja kuupäevi, millal keegi valvuritest on kaebaja ametlikke kõnesid piiranud, ega täpsustanud ametnike nimesid. Ka ei olnud kaebaja selgitanud, milles seisneb sõnumi saladuse rikkumine. Vangla rõhutas, et nõude aluseks olevate asjaolude väljatoomine on taotluse esitaja ülesanne ja vangla ei saa hakata isiku eest sisustama tema taotlust nende asjaolude osas, mis on kahju tekitanud.
21. Kohtu hinnangul on vangla kaebajale õigesti selgitanud, et kaebaja peab kahjunõuet täiendavalt põhjendama. Vaatamata sellele, et kaebaja viitas oma kahju hüvitamise taotluses vangla tegevusele alates
22. septembrist 2024, ei võimalda mainitud periood (st
23. –
24. september 2024) vanglal ilma täiendavate selgitusteta kindlaks teha, milliseid telefonikõnede piiramisi kaebaja silmas pidas, ning kes ametnikest kaebajalt täiendavaid selgitusi nõudis. Nii nagu kohtul, ei ole ka vanglal võimalik sisustada kahju hüvitamise nõude alust kannatanu asemel.
25. Tartu Vangla andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 15 päeva. Ühtlasi selgitas vangla kaebajale, et kui kaebaja puuduseid ei kõrvalda, jätab vangla kahjunõude läbi vaatamata. Et kaebaja sai Tartu Vangla kirja kätte
26. oktoobril 2024, tuli kaebajal taotluses esinevad puudused kõrvaldada hiljemalt
27. novembril
28. Kaebaja temale antud tähtaja jooksul ega ka vangla otsuse koostamise hetkeks soovitud selgitusi ei esitanud.“ 11.
29. Kohus nõustub Tartu Halduskohtu
30. novembri
31. a määruses asjas nr 3-24-3166 kujundatud seisukohaga. Seega on Tartu Vangla jätnud
32. novembri
33. a otsusega nr 1-13/24/528-3 kaebaja kahjunõude HMS § 15 lg 3 alusel õiguspäraselt läbi vaatamata. Kuna eelnimetatud vangla otsus on õiguspärane, on kaebajal VangS § 11 lg-s 8 sätestatud 4 3-24-3095 kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbimata. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus

§ 121

lg 1 p 4 alusel X-i kaebuse osas, milles ta nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses helistamise piiramisega. 12. Öörahu häirimist ja lõhnahäiringut puudutavas osas tagastab kohus kaebuse

§ 121

lg 2 p 21 alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 12.

1. Asjaolu, et ajavahemikul
2. juuli kuni
3. september 2024 võis kaebaja öörahu olla mõningatel öödel häiritud ning et ta pidi vahepeal taluma kainenema toodud isikutest tulenevat ebameeldivat lõhnahäiringut ei saanud kaebajale ülemääraseid kannatusi põhjustada. Kohus nendib, et eeltoodu võis põhjustada kaebajale teatud ebamugavusi ning mõningast heaolu langust, kuid kaebaja ei pidanud selliseid ebamugavusi taluma ülemääraselt pika aja jooksul ning tegemist ei ole selliste ebameeldivustega, mida võiks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Ühtlasi tuleb arvestada, et kaebaja on ka ise käitunud viisil, mis põhjustas tõenäoliselt teistele isikutele olulisi heli- ja lõhnahäiringuid (vt Tartu Vangla
4. novembri
5. a otsust nr 1-13/24/529-2 ja seal viidatud ettekandeid). 12.
6. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
7. juuni
8. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). 12.
9. Vanglal on kohustus tagada kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute inimväärikust austav kohtlemine (VangS § 41 lg 1). See hõlmab ka kaebaja magamis- ja olmetingimusi, sh öörahu tagamist ning kambri ja osakonna üldist puhtust. Samas tuleb arvestada, et vanglas viibimisega kaasnevad paratamatult teatud ebameeldivused, nt teistest vanglas viibivatest isikutest põhjustatud häiringud. Vangla ei eita, et kaebaja öörahu võis mingitel öödel olla häiritud ning et S1 osakonnas viibinud kainenema toodud isikud võisid tingida teatud lõhnahäiringud. Vangla aga selgitab
10. novembri
11. a otsuses nr 1-13/24/529-2, et vangla tavapärases praktikas pööravad ametnikud kainenema toodud isikute lõhkumisele või karjumisele tähelepanu ja proovivad neid veenda sellist tegevust lõpetama. Samuti koristatakse vanglates osakondi ja kambreid regulaarselt. Kohtul puudub alus vangla väidete tõesuses kahelda. Seega on vangla proovinud võimalikke häiringuid vähendada ning kohtule ei ilmne, et vangla oleks õigusvastaselt käitunud. Kaebaja ei ole välja toonud ka konkreetseid intsidente, mis võimaldaks anda vastupidist hinnangut ametnike tegevuse või tegevusetuse õiguspärasusele mingil ajahetkel. Isegi kui vangla tegevust saaks pidada õigusvastaseks, siis ei ole kaebaja kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid, millega oleks saanud talle väidetavalt põhjustatud kahju vältida või kõrvaldada. Kaebaja ei ole esitanud vanglale alates
12. juulist 2024 avaldusi, milles oleks juhtinud vangla tähelepanu kahjunõudes välja toodud asjaoludele ning palunud vanglal selles osas midagi ette võtta. Seega ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. 5 3-24-3095 12.
13. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse öörahu häirimist ja lõhnahäiringut puudutavas osas

§ 121lg 2 p 21 alusel.

12.

1. Kohus juhib täiendavalt kaebaja tähelepanu asjaolule, et Tartu Halduskohtu menetluses on juba haldusasjas nr 3-24-2927 X-i kaebus mh seoses tema öörahu häirimisega kuni
2. augustini
3. Seega on selles osas kohtule esitatud kaebus ka korduv ning kuuluks tagastamisele

§ 121lg 1 p 3 alusel.

Kaebaja heidab vanglale öörahu häirimist ette ka halduskohtule varasemalt, s.o

1. oktoobril 2024, haldusasjas nr 3-24-2915 esitatud kaebuses.
2. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
2. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 6