← Eesti

3-22-1739/8

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar

  1. jaanuar 2023, Tartu 3-22-1739 J.R.-i kaebus Viru Vangla
  2. juuni
  3. a käskkirja nr 6-3/498-1 ja
  4. juuli
  5. a vaideotsuse nr 5-12/325-2 tühistamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks J.R.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu
  6. novembri
  7. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja J.R. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta J.R.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu
  8. novembri
  9. a määruse resolutsiooni punkt 1 peale rahuldamata, kuid muuta osaliselt Tartu Halduskohtu
  10. novembri
  11. a määruse põhjendusi. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Viru Vanglas kinni peetav isik J.R. esitas
  13. augustil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla
  14. juuni
  15. a käskkirja nr 6-3/498-1 ja
  16. juuli
  17. a vaideotsuse nr 512/325-2 tühistamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks 100 eurot iga kartseris viibitud ööpäeva eest. Kaebusele oli lisatud menetlusabitaotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, kuna kaebajal ega tema lähedastel ei ole praegu tööd. Alternatiivselt taotleb kaebaja riigilõivu tasumist kuue kuu jooksul, iga kuu üks osa.
  18. Tartu Halduskohus jättis
  19. novembri
  20. a määruse resolutsiooni punktiga 1 kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata. Halduskohus selgitas, et kaebajal tuleb tasuda kohustamis- ja hüvitamisnõuet sisaldava kaebuse esitamisel riigilõivu 45 eurot. Kaebaja majanduslikku seisundit kontrollitav periood on
  21. aprill 2022 kuni
  22. august
  23. Sellel perioodil oli kaebaja sissetulek 875 eurot. Kaebaja kontolt tehti väljamaksed nõuete- ja vabanemisfondi ning elektri tarbimise eest summas 450,43 eurot. Kaebaja keskmine kahekuine sissetulek on 146,90 eurot ((875-450,43130)/4x2)). Järelikult on kaebaja suuteline tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu summas 45 eurot. Kaebuse esitamise eest võib riigilõivu tasuda ka kolmas isik. Kui kaebaja loobub hüvitamisnõudest, on tühistamisnõude esitamisel riigilõivu suuruseks 20 eurot.
  24. J.R. esitas Tartu Halduskohtu
  25. novembri
  26. a määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamiseks määruskaebuse. Kaebaja põhjendab, et ta on maksejõuetu ja ülalpeetav, sest ta ei saa vanglas teha tööd. Kaebajat peab üleval abikaasa, kellel ei ole viimase aasta jooksul olnud kindlat töökohta ja kes ei saa seetõttu pidevalt tasuda kaebaja eest kohtu poolt nõutud riigilõivusid. Lisaks käesolevas asjas nõutavale riigilõivule nõutakse kaebajalt riigilõivu ka teistes kohtuasjades, kokku üle 140 euro. Sellist raha ei ole kaebajal koos abikaasaga kusagilt võtta. Kui kaebajat ei vabastata täielikult riigilõivu tasumisest, siis ei saa ta kasutada Põhiseaduse §-des 15 ja 25 sätestatud õigust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  27. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
  28. novembri
  29. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuid osaliselt tuleb muuta halduskohtu põhjendusi.
  30. Kaebaja keskmise sissetuleku arvutamise aluseks on HKMS § 112 lg 1 p 1, mis sätestab, et kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek arvutatakse menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel. Kaebaja esitas menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks halduskohtule
  31. augustil
  32. Seega võttis halduskohus õigesti kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku arvutamise aluseks perioodi
  33. aprill 2022 kuni
  34. august 2022 ehk neli kuud enne menetlusabi taotluse esitamist.
  35. Halduskohus leidis, et nimetatud perioodil oli kaebaja sissetulek 875 eurot, nõuete- ja vabanemisfondi kanti koos tasuga elektri eest kokku 450,43 eurot ning vältimatuteks kuludeks saab arvata 130,80 eurot. HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel tehtud arvutuse tulemusena sai halduskohus kaebaja kahekordseks keskmiseks sissetulekuks 146,90 eurot ning asus seisukohale, et kaebaja on võimeline tasuma riigilõivu 45 eurot. Halduskohtu tehtud arvutus kaebaja keskmise sissetuleku kohta on ebaõige. Ringkonnakohtu hinnangul võttis halduskohus arvutuste aluseks õiged summad, ebatäpne on vaid kaebaja väljaminekuna märgitud summa 450,43 eurot nõuete- ja vabanemisfondi ning elektri tarbimise eest. Ringkonnakohtu arvutuste kohaselt tasus kaebaja nõuete fondi 437,50 ja elektri tarbimise eest 12,30 eurot ning väljamaksed vabanemisfondi puudusid. Seega olid kaebaja kulud kokku 449,80 eurot, millele lisandus vältimatu kuluna nelja kuu kohta 130,80 eurot. See ei mõjuta aga asja lahendamist. Eelnevalt tehtud arvutuste korrigeerimise tulemusena oli perioodil
  36. aprill 2022 kuni
  37. august 2022 kaebaja kahekordne sissetulek 147,20 eurot (875-(449,80+130,80):4x2).
  38. Kuna kaebaja keskmine sissetulek menetlusabi taotlusele eelneval neljal kuul oli rohkem kui 45 eurot, on kaebajale menetlusabi andmine HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel välistatud ning kaebuse menetlusse võtmise tagamiseks on kaebaja kohustatud tasuma riigilõivu 45 eurot. Seetõttu puudub ka alus kaebaja määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus muudab vaid halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse punktis 6 toodud põhjendustega kaebaja keskmise sissetuleku arutamise osas.
  39. Vastuseks määruskaebusele ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole õigust vabastada isikut riigilõivu tasumise kohustusest, kui kohtule esitatud tõenditest nähtub, et isikul olid kaebuse esitamise ajal võimalused riigilõivu tasumiseks. Kaebaja vabakasutuskonto väljavõttest nähtuvalt toimuvad kaebaja kontole sissemaksed igakuiselt sellises suuruses, et 2 pärast nõuete fondi tehtud ülekandeid on kaebaja saanud kasutada ka elektrienergia kasutamise teenust ja vangla kauplusest sisseoste teinud. Kuna kaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv 45 eurot ei ületa kaebaja kahekordset ühe kuu keskmist sissetulekut (147,20 eurot), esineb menetlusabi andmise piirang ning halduskohus jättis õiguspäraselt kaebaja menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. Seega peab kaebaja ka mitme kaebuse esitamisel halduskohtule arvestama riigilõivu tasumise kohustusega. Riigilõivu summa oleneb kaebuses esitatud nõuetest, jäädes siiski riigilõivuseaduse § 60 alusel vahemikku 20 kuni 1050 eurot.
  40. Eeltoodu tõttu jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning muudab Tartu Halduskohtu
  41. novembri
  42. a määruse põhjendusi kaebaja sissetulekut puudutavas osas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu lõppjäreldusega, et kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamiseks puudub alus.
  43. Lisaks juhib ringkonnakohus halduskohtu tähelepanu asjaolule, et kaebaja esitas Tartu Halduskohtule
  44. augustil 2022 kaebuse, mis registreeriti haldusasjana nr 3-22-1791 ja mis sisaldab käesoleva haldusasjaga võrreldes samu nõudeid samal alusel. Seega on kohtule järjestikku esitatud kaks ühesuguste nõuetega kaebust ja need on registreeritud kahe erineva haldusasjana. Mõlemas haldusasjas jättis halduskohus kaebaja menetlusabi taotluse, kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, rahuldamata ning vastavad halduskohtu määrused on kaebaja poolt vaidlustatud. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.