TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1502 Määruse kuupäev 10.11.2022 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi J.R.-i kaebus Viru Vangla 17.01.2022. a vastuse nr 610/36416-2 tüh

§ 651lg 4 alusel keelatud“.

1. Viru Vangla jättis 05.07.
2. a otsusega nr 6-12/160-2 vaide rahuldamata. Vangla selgitas esmalt, et vangla otsustuspädevusse ei kuulu VSkE § 60 lg 1 kehtetuks tunnistamine ega täiendamine, mistõttu seda taotlust vangla vaidemenetluses ei käsitle. Vangla on enda 17.01.
3. a vastuses lähtunud seadusest ning vastus on õiguspärane.
4. J.R. esitas 10.07.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada kehtetuks Viru Vangla vastuse nr 6-10/36416-2 ja tühistada VSkE § 60 lg 1 või alternatiivselt, et sätet täiendataks sõnadega „lubatud kartserisse toiduained ja veekeedukann,

§ 651lg 4 alusel keelatud“. Kaebaja leiab, et kuna Vang

S § 65 1 lg 4 reguleerib, mida kinnipeetavale kartseris lubada, siis on VSkE § 60 lg 1 õigustühine. VSkE § 60 lg 1 on vastuolus õigusselguse põhimõttega, sest olukorras, kus samaaegselt kehtivad VangS § 65 1 lg 4 ja VSkE § 60 lg 1, on arusaamatu, kas kaebajale on VangS § 65 1 lg-s 4 sätestatud asjad lubatud, kui neid ei ole distsiplinaarkäskkirjaga otseselt keelatud. Kuna VSkE § 60 lg 1 ei keela otseselt VangS § 651 lg-s 4 sätestatud asju, siis on VangS § 65 1 lg-s 4 nimetatud asjad kartseris olijatele kaebaja hinnangul lubatud seni, kuni need käskkirjaga otseselt keelatakse. 6. Viru Vangla edastas 16.09.2022 kohtule asjaga seonduvad dokumendid. KOHTU SEISUKOHT 7. Kaebaja palub kohtul tunnistada kehtetuks vangla 17.01.2022. a vastuse nr 6-10/36416-2 ning tühistada VSkE § 60 lg 1 või alternatiivselt täiendada seda sätet sõnadega „lubatud kartserisse toiduained ja veekeedukann,

§ 651 lg 4 alusel keelatud“.

1. Vastavalt HKMS § 2 lg-le 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebust saab mõista selliselt, et kaebaja eesmärk on saada kartserikambris viibimise ajal kambrisse isiklikud toiduained ja veekeedukann. Selle eesmärgi saavutamiseks on kohased õiguskaitsevahendid vangla 17.01.
2. a vastuse tühistamise nõue (erinevalt haldusorganist on kohtul HKMS § 5 lg 1 p 1 alusel volitus haldusakti tühistamiseks, mitte kehtetuks tunnistamiseks) ning nõue vangla kohustamiseks lubama kartserikambrisse isiklikud toiduained ja veekeedukann. Kuivõrd kaebuse eesmärgi saavutamist piirab VSkE § 60 lg 1, leiab kohus, et eelduslikult on kaebaja soov taotleda selle sätte põhiseadusvastaseks tunnistamist. Seega mõistab kohus kaebust selliselt, et selles on esitatud nõuded Viru Vangla 17.01.
3. a vastuse nr 6-10/36416-2 tühistamiseks ja vangla kohustamiseks lubama kartserikambrisse isiklik toit ja veekeedukann ning taotlus VSkE § 60 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks.
4. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
5. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 2 3-22-1502
6. Kartserisse paigutamises seisneva distsiplinaarkaristuse täitmist reguleerib VangS § 65 . 1 Nimetatud paragrahvi teise lõike teine lause sätestab, et kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad antakse hoiule ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist (sh isiklikud toiduained ja veekeedukann). Seega seab VangS § 65 1 lg 2 teine lause kartserikambris viibivale kinnipeetavale isiklike asjade omamises piiranguid. Asjad, mida kartseris viibijal on kartseris õigus omada, on loetletud VSkE § 60 lg-s
7. Isiklikud toiduained ega veekeedukann ei kuulu VSkE § 60 lg 1 järgi kartseris lubatud asjade hulka. Kohus leiab, et VSkE § 60 lg-s 1 nimetatud loetelu tuleb lugeda ammendavaks ning vanglal puudub õigus kaalutlusõiguse alusel kartseris lubatud esemete loetelu laiendada.
8. Kohtu hinnangul on isikliku toidu ja veekeedukannu kartserikambris mittevõimaldamisest tingitud kaebaja õiguste riive intensiivsus väike. Isiklike toiduainete ja veekeedukannu kartseris mittevõimaldamisega ei riivata oluliselt kaebaja põhiõigusi. Kaebusest ega vaidemenetluse materjalidest ei nähtu, et kaebajal oleks soovitud asju vaja mingi tema olulise põhiõiguse realiseerimiseks ning nende puudumine võiks kaebaja õiguste realiseerimist oluliselt kahjustada. VangS § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetavale võib määrata distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Kohus leiab, et isegi 45-päevase kartserikaristuse ajal täiendavate isiklike toiduainete tarbimise ja veekeedukannu kasutamise mittevõimaldamine ei saa riivata kaebaja õigusi intensiivselt. Kaebajal puudub ka subjektiivne õigus veekeedukannu omamiseks kartserikaristuse täitmise ajal.
9. Kartseris lubatud esemete piiramine on proportsionaalne, kuna need piirangud tulenevad kartserikaristuse olemusest. Kartserirežiimil viibivale isikule tagatakse üksnes esmased elutegevuseks ning oma õiguste kaitseks vajalikud esemed ja toiduained. Veekeedukann selliste esemete hulka ei kuulu. Kartserikaristuse kandmise ajal kehtiv isiklike asjade kasutamise piirang riivab küll põhiseaduse §-s 19 sätestatud põhiõigust vabale eneseteostusele, kuid kohtu hinnangul on piirang sobilik, vajalik ja mõõdukas ehk proportsionaalne. Tuleb arvestada, et üldjuhul viibivad isikud kartseris lühiajaliselt, mistõttu ei kujuta tavarežiimil lubatud esemete kasutamise ja tarbimise piiramine kartseris intensiivset sekkumist isiku põhiõigustesse, kui piirang ei too kaasa inimväärikust alandavat kohtlemist. Sellise olukorraga pole selles asjas tegemist. Isikliku toidu kartseris tarbimise mittevõimaldamine või veekeedukannu puudumine kartseris ei tähenda, et isikul ei oleks võimalik tema inimväärikust austavates tingimustes karistust kanda. Kartserirežiimi puhul on keelatud enamik kinnipeetavate isiklikest asjadest ning selle piirangu eesmärgiks on muuta kartserikaristus efektiivseks meetmeks edasiste õigusrikkumiste vältimiseks ning toimepandud distsipliinirikkumiste eest karistamiseks, et seeläbi suunata kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele, mis on vangistuse täideviimise põhieesmärgiks. Kui kartserirežiimil oleksid lubatud kõik tavarežiimil lubatud esemed, siis ei erineks kartserirežiim kuidagi tavarežiimist ning rangeim distsiplinaarkaristus ei saaks omada soovitud mõju. Samuti on kaebajal endal võimalik distsiplinaarsüütegude toimepanemisest hoidumisega vältida kartserisse sattumist (vt ka Riigikohtu 09.02.
10. a määrus asjas nr 3-3-1-75-16, p 8.1) ja seeläbi soovitud esemeid kasutada. Kohtu hinnangul ei ole VSKE § 60 lg 1 isiklikke toiduaineid ega veekeedukannu puudutavas osas seega põhiseadusega vastuolus, mistõttu ei ole kaebuse rahuldamine tõenäoline.
11. Eelnevat arvestades tagastab kohus kaebuse selle esitajale. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 3 3-22-1502 (allkirjastatud digitaalselt) 4