3-22-1934/4

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1934 Määruse kuupäev

1. mai 2023 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi J.R.-i kaebus Viru Vangla
2. juuli
3. a vastuse nr 6-10/19390-2 ja
4. septembri
5. a vaideotsuse nr 6-12/359-2 tühistamiseks ning Viru Vangla kohustamiseks looma jalutusboksidesse kehakultuuriga tegelemise võimalused RESOLUTSIOON Tagastada J.R.-i kaebus haldusasjas nr 3-22-
6. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Kinnipeetav J.R. (edaspidi kaebaja) esitas
8. juulil 2022 Viru Vanglale taotluse (registreeriti vanglas numbriga 6-10/19390-1), milles nõudis, et jalutusboksi tehakse spordinurk, kus oleks lõuatõmbe koht, rööbaspuud ning kõhu- ja seljalihaste treenimise pink. Kaebaja märkis, et olles kartseris, ei saanud ta eluosakonnas trenni teha, kuid üksikvangistuses olijatel peab olema võimalus tähenduslikule tegevusele, et hoida oma tervist. Kaebaja leidis, et praegune jalutusboks on masendavalt kõle ja see raskendab üksikvangistuse kandmist.
9. Viru Vangla jättis
10. juuli
11. a vastusega nr 6-10/19390-2 kaebaja taotluse rahuldamata.
12. Kaebaja esitas
13. augustil 2022 Viru Vanglale vaide nr 6-12/359-1, kus nõudis, et vastus nr 6-10/19390-2 tühistataks ja tehtaks vanglale ettekirjutus jalutusboksidesse spordiinventari toomiseks, et kartseris olijad saaksid tegeleda kehakultuuriga.
14. Viru Vangla jättis
15. septembri
16. a vaideotsusega nr 6-12/359-2 kaebaja vaide rahuldamata.
17. Kaebaja esitas
18. septembril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu, milles nõuab Viru Vangla
19. juuli
20. a vastuse nr 6-10/19390-2 ja
21. septembri
22. a vaideotsuse nr 6-12/359-2 tühistamist ning Viru Vangla kohustamist looma jalutusboksidesse kehakultuuriga tegelemise võimalused (lõuatõmbamise koht, rööbaspuud ning kõhu- ja seljalihaste treenimise pink). Kaebaja toob välja, et tavasektoris on vangla osaliselt loonud 3-22-1934 kinnipeetavatele võimalused kehakultuuriga tegelemiseks, sest seal on lõuatõmbamise koht ja rööbaspuud. Kartseris olijana ei saa kaebaja aga tavasektoris olevaid sporditegemise vahendeid kasutada. Kaebaja väitel ei saa ta kambris sporti teha, sest seal pole õhku ega ka piisavalt ruumi. Kaebaja leiab, et teda diskrimineeritakse. KOHTU SEISUKOHT
23. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
24. Kaebaja leiab, et Viru Vangla peab talle võimaldama jalutusboksis kehakultuuriga tegelemiseks lõuatõmbamise koha, rööbaspuude ning kõhu- ja seljalihaste treenimise pingi kasutamise. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 55 lõikele 1 tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks ning VangS § 55 lõikest 2 tulenevalt tuleb kinnipeetavale võimaldada jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Vangistusseadus ega muud vangistust reguleerivad aktid ei täpsusta, milliseid vahendeid kasutades või millises mahus tuleb kinnipeetavale kehakultuuriga tegelemine tagada. Vangistusseaduse kommentaaride kohaselt on võimalus kehakultuuriga tegeleda küll kinnipeetava subjektiivne õigus, kuid kinnipeetaval ei ole õigust nõuda spordisaali kasutamist, tema soovitud spordiinventari muretsemist või võimalust harrastada talle meelepärast spordiala ning vanglateenistusel on üksnes kohustus tagada kinnipeetavale võimalus tegelemiseks üldiselt (J. Sootak. §
25. Olmetingimused ja tervishoid vanglas. – Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2014, lk 143). Vangla võib ise otsustada, millised võimalused kehakultuuriga tegelemiseks ta loob (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
26. oktoobri
27. a otsus asjas nr 3-10-695, Tartu Halduskohtu
28. oktoobri
29. a otsus asjas nr 3-14-50908). Kaebaja õiguste rikkumist saaks seetõttu jaatada üksnes juhul, kui kaebajal puuduksid igasugused võimalused kehakultuuriga tegelemiseks vanglas.
30. Viru Vangla on
31. juuli
32. a vastuses nr 6-10/19390-2 välja toonud, et kaebajal on kehakultuuriga igapäevaselt võimalik tegelda nii kambris kui ka üks tund värske õhu käes jalutusboksis viibides. Seejuures on vangla seisukohal, et kehakultuuriga tegelemiseks ei ole kinnipeetaval ilmtingimata vaja kindlaid treeningvahendeid, erinevaid harjutusi ja sporti saab teha ka vastava spordiinventarita (harjutused keharaskusega, venitamine, jooksmine jne). Kohus nõustub selles osas vanglaga, mistõttu ei ole kohtu arvates põhjendatud kohustada vanglat võimaldama kaebajale kehakultuuriga tegelemiseks jalutusboksides spordiinventari kasutamine. Kohus märgib, et teatud harjutusi on võimalik teha ka kartserikambris olles. Kohus ei pea usutavaks kaebaja väiteid kambris õhu puudumise kohta, kuna kamber peab vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri (VangS § 45 lõige 1). Eelnevat arvestades ei saa praegusel juhul öelda, et kaebajal ei ole üldse mitte mingisuguseid võimalusi vanglas kehakultuuriga tegelemiseks. Seetõttu ei kaasne ka kaebaja subjektiivsetele õigustele märkimisväärset riivet, kui ta peab jalutama jalutusboksis, milles puuduvad lõuatõmbamise koht, rööbaspuud ning kõhu- ja seljalihaste treenimise pink. Kohus nõustub vanglaga ka selles osas, et kinnipeetav, kes on toime pannud distsipliinirikkumise ning selle eest distsiplinaarkorras karistada saanud, peab arvestama, et kinnipeetava liikumine kartserirežiimil ongi piiratud ning tal ei ole samad tingimused, mis avatud osakonnas. Kaebaja saab enda õiguskuuleka käitumisega kartserirežiimile sattumist vältida. 3-22-1934
33. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus J.R.-i kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)