lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 4. Pooled saavutasid kompromissi ja paluvad kohtul lõpetada tsiviilasjas nr 2-24-16745 menetlus. Pooled avaldasid ja kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest ja ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt kohtuistungi pidamist. Pooled palusid kohtul kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Kostja ja hageja avaldasid, et kompromiss ei ole menetlusosaliste arvates vastuolus heade kommete ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Kompromissi allkirjastamisega kinnitasid menetlusosalised, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik 2 kompromissi täita. Kompromiss vastab
Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada
5. Kohus selgitab, et
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 6.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. 7. Pooled soovivad kooskõlas
8.
lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt
lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Koos kompromissiga on kohtule esitatud taotlus poole käesolevas tsiviilasjas tasutud poole riigilõivu tagastamiseks. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja tasunud käesolevas tsiviilasjas Harju Maakohtule hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 1050 eurot. Hageja ja kostja on sõlminud kompromissi ning esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu
lg 2 p 1 alusel on hageja õigustatud taotlema hagilt tasutud riigilõivu tagastamist summas 525 eurot (1 050 eurot : 2). Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 525 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja kontole. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.