2-24-139711/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Tartu Maakohus Susann Liin Tartu,

1. veebruar 2025 2-24-139711 P.L hagi X.K vastu elatise väljamõistmiseks 2634 eurot 92 senti Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Hageja P.L (isikukood XXX), seaduslik esindaja O.I (ema) (isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxxxx– xxxxxxxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Merili Piir (e-post merili@juriidilineabi.ee) Kostja X.K (isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxxxx– xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post XXX) 18.02.2025 RESOLUTSIOON
2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-139711 menetlus ja kinnitada P.L ja X.K vahel 18.02.2025 sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel: 1.
3. Mõista Tauno P.L P.L kasuks alates 01.12.2024 kuni P.L täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxx) välja igakuine elatis 287 eurot 72 senti (272 eurot 76 senti (baassumma) + 54 eurot 96 senti (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
4. aprillil (esimest korda
5. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 1.
6. Kohustada X.K-d tasuma P.L-ile elatis O.I (SEB Pank) pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx, selgitusega „Elatis P.L-ile“. Kohustada X.K-d tasuma igakuist elatist, mis muutub sissenõutavaks pärast käesoleva lahendi jõustumist, eelmises lauses nimetatud pangakontole iga kuu viiendaks kuupäevaks. Elatist makstakse jooksva kuu eest. 1.
7. O.I ja X.K lepivad kokku, et
8. a detsembrist kuni
9. a veebruarini arvestatakse elatise tasumisel Sotsiaalkindlustusameti elatisabi otsust ja võimalikke tagasinõudeid. Tagasinõuded lahendavad O.I ja X.K omavahel. 1.
10. Pooled lepivad kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
11. Rahuldada hageja 27.12.2024 taotlus ja asendada kohtumääruse avalikustamisel arvutivõrgus P.L ja O.I nimi tähemärgiga ning mitte avalikustada nende isikukoodi, sünniaega, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad neid identifitseerida.
12. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale saab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg 4 ja pooltevahelise kokkuleppe kohaselt esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on kaks päeva alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
13. P.L (hageja) esitas 04.11.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse X.K (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista igakuine elatis 290 eurot perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 101 kohaselt. Pärnu Maakohus tegi kostjale 05.11.2024 kostjale makseettepaneku, mis toimetati kostjale kätte 17.11.
14. Pärnu Maakohus lõpetas 27.11.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest kostja oli esitanud nõudele vastuväite, mille kohaselt on tal olnud novembri keskpaigast terviseprobleemid, ta on käinud kahel operatsioonil ning ta on seni töövõimetuslehel. Tartu Maakohus jättis 05.12.2024 määrusega hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks.
15. Hageja esitas 27.12.2024 hagi, milles palus kostjalt välja mõista 45 eurot 44 senti tagasiulatuva elatisena
16. aasta oktoobrikuu eest ning alates 01.12.2024 igakuise miinimumelatise 287 eurot 72 senti PKS § 101 kohaselt. O.I (ema) sõnul lõppes hageja vanemate kooselu
17. aasta lõpus ning sellest ajast elab hageja ema juures. Suulise kokkuleppe alusel viibis hageja isa juures iga teise nädala nädalvahetuse reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni, isa tasus elatist 300 eurot kuus ja maksis lasteaiatasud. Kostja on tasunud alates
18. aasta oktoobrist elatist ebaregulaarselt ja ebapiisavalt.
19. Tartu Maakohus võttis hagi 08.01.2025 määrusega menetlusse, toimetas määruse kostjale kätte ning andis kostjale tähtaja hagile vastamiseks. Kostja nõustus 23.01.2025 hagile esitatud vastuses tasuma elatist miinimumsummas alates 01.01.2024 kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid palus arvestada tema terviseprobleemidega alates
20. aasta novembrist.
21. Tartu Maakohus vaatas asja läbi 18.02.2025 toimunud kohtuistungil. Kohtuistungil osalesid mõlemad vanemad ja hageja lepinguline esindaja. Pooled sõlmisid kohtuistungil kompromissi, milles nad leppisid kokku, et kostja tasub hagejale igakuise elatisena alates 01.12.2024 miinimumelatist, kuid kokkuleppel täpsustati, et makseid hakatakse tegema märtsikuu eest ning perioodi 01.12.2024–28.02.2025 puhul arvestatakse seda, et Sotsiaalkindlustusameti elatisabi otsusega oli määratud hagejale igakuine elatis 01.12.2024 200 eurot, pooled ei vaielnud selle üle, et jaanuaris ja veebruaris 2025 on kostja enda isa abiga hagejale nõutud määras elatist maksnud, kostja oli novembri keskpaigast ja detsembris töövõimetu ega saanud elatist tasuda,
22. detsembri eest saab kostja vastu kõne alla tulla elatisena 87 eurot 72 senti. Kuivõrd Sotsiaalkindlustusameti elatisabiga seotud otsuste õiguslikke tagajärgi ei ole võimalik ette ennustada ning kohtutel ei ole ühtset praktikat selle osas, kuidas arvestada menetlusaegset elatisabi elatise kohtulahendi tegemisel, leppisid pooled kokku, et vanemad arvestavad elatise maksmise kohustuse ulatuse juures omavahelises suhtes Sotsiaalkindlustusameti võimalikke nõudeid seoses elatisabiga ning arvutavad elatise sellest lähtudes, jättes lapse (hageja) sellest vaidlusest kõrvale. Pooled palusid kohtul kajastada kokkuleppe kompromissina protokollis, kinnitada kompromiss ning lõpetada tsiviilasi. Kohus selgitas pooltele TsMS §-de 430–432 mõttes kompromissi kinnitamise tagajärgi ning märkis, et kompromissil on samad tagajärjed nagu kohtuotsusel, samadel asjaoludel enam kohtusse pöörduda ei saa. Elatise eripärast tulenevalt 2 ei ole aga välistatud elatise suurendamise nõude esitamine tulevikus, kui asjaolud on TsMS § 459 mõttes oluliselt muutunud, näiteks kui kostja sissetulek oluliselt suureneb. KOHTU SEISUKOHT
23. Kohus märgib, et pooled võivad menetluse lõpetada kompromissiga TsMS § 430 lg 1 kohaselt kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita TsMS § 430 lg 3 järgi kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Samuti ei ole kohus kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
24. Kohus leiab, et poolte kohtuistungil saavutatud kokkulepe vastab kompromissile seatud nõuetele TsMS § 430 lg-te 2 ja 3 mõttes, see ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamata jätmise aluseid ei esine, kompromiss tuleb TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kinnitada ja menetlus lõpetada.
25. Pooled kannavad kompromissi sõlmimise korral TsMS § 168 lg 3 järgi oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kohtuistungil kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled võivad kokkuleppel TsMS § 661 lg 4 kohaselt lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kohtuistungil kokku, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega kahe päevani.
26. Hageja kohtul otsuse avalikustamisel arvutivõrgus asendada otsuses hageja ja hageja ema nimi tähemärgiga ning mitte avalikustada nende isikukoodi, sünniaega, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad neid identifitseerida. Kohus asendab TsMS § 462 lg 2 järgi andmesubjekti taotlusel jõustunud kohtuotsuses tema nime initsiaalide või tähemärgiga ega avalikusta tema muid andmeid. Kohus rahuldas TsMS § 462 lg 2 kohaselt taotluse. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin 3