RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-23-9103 Määruse kuupäev Tartu, 26. veebruar 2025. a Kohtukoosseis Eesistuja Vahur-Peeter Liin, liikmed Kaupo Paal ja Kalev Saare Kohtuasi M.

) § 632 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai hageja edasikaevatava otsuse kätte

1. juulil 2024 kell 20.
2. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema
3. augustil
4. Seega oleks kaebus tulnud esitada hiljemalt
5. augustil 2024 kell 24.
6. Ringkonnakohtule laekus hageja kaebus
7. augustil 2024 kell 00.
8. Seega on kaebus esitatud pärast

§ 632lg-s 1 nimetatud tähtaega.

Hageja apellatsioonkaebust ei saa lugeda tähtaegselt esitatuks vaatamata sellele, et ta esitas

1. augustil 2024 kell 23.54 e-kirjaga lisad (laenulepingu ja abieluaktid). Kuigi Riigikohtu praktika järgi ei saa apellatsioonkaebuseks lugeda e-kirja, millele manusena ei ole kaebust lisatud (RKTKm 14.06.2007, 3-2-1-69-07, p 9), tuleb märkida, et viidatud e-kiri ei sisalda viidet praegusele tsiviilasjale, sh tahteavaldusele vaidlustada Harju Maakohtu
2. juuli
3. a otsust. E-kiri on ilma teksti ja teemareata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale
5. oktoobril 2024 määruskaebuse, milles taotleb apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamist ja ringkonnakohtu määruse tühistamist. Määruskaebuse kohaselt käis hageja esindaja
6. juunil 2024 ja
7. augustil 2024 silmaoperatsioonil. Silmade pingutamine pärast operatsiooni tõi kaasa tugevad silma- ja peavalud. Lisaks oli esindaja ajavahemikul
8. augustist 2024 kuni
9. septembrini 2024 haigestunud koroonaviirusse. Esindaja ei saanud ühe tunni jooksul kaebusele allkirja panna, kuna digitaalallkirja panemiseks ettenähtud tarkvara teatas uuendamise vajadusest, esines programmi tõrge. Hageja e-kirjale lisatud apellatsioonkaebuse lisade esitamine tuleb lugeda tahteavalduseks vaidlustada maakohtu lahend. Ringkonnakohus pidi hagejale andma tähtaja, et esitada tähtaja ennistamise taotlus.
10. Kostja ei nõustu määruskaebusega. Ükski hageja esitatud asjaolu ei ole mõjuv põhjus

§ 67mõttes.

Tõendite esitamine kohtule e-kirjaga ei ole kohtulahendi vaidlustamine. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
2. Hageja taotleb Riigikohtule esitatud määruskaebuses ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Selleks on ta esile toonud tema arvates mõjuvad põhjused, mis takistasid apellatsioonkaebust ettenähtud tähtaja jooksul esitada. Samuti leiab ta, et apellatsioonkaebuseks tuleks lugeda e-kirjaga kaebuse lisade esitamist.
3. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega, et apellatsioonkaebus ei olnud esitatud selleks ettenähtud tähtaja jooksul. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega ei saa lugeda järgituks, kui on saadetud tekstita e-kiri, millele ei ole apellatsioonkaebust lisatud. Seetõttu jääb hageja määruskaebus rahuldamata. 9.

§ 67

lg 1 kohaselt ennistab kohus möödalastud menetlustähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal

§ 67

lg-s 1 nimetatud takistus ära langes.

§ 68

lg 1 kolmanda lause kohaselt esitatakse avaldus kohtule, kus tulnuks teha menetlustoiming. Seega tuli apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise taotlus esitada ringkonnakohtule ning Riigikohus ei saa seda sisuliselt lahendada (vt ka RKTKm 10.12.2008, 2

§ 65

esimese lause alusel saata kohtuastmelt valesse kohtusse saadetud tähtaja ennistamise taotlus õigele kohtule (praegu Tallinna Ringkonnakohus), ei ole see praegusel juhul põhjendatud, sest tähtaja ennistamise taotluse esitamise tähtaja möödalaskmise tõttu ei oleks ringkonnakohtul võimalik taotlust sisuliselt lahendada. Nimelt jõudis hageja 8. oktoobril 2024 esitatud menetlusdokument

§ 65

teist lauset ja

§ 67

lg 2 järgset 14 päeva pikkust tähtaega arvestades ning hageja takistuse äralangemise kohta esitatud väidete õigsust eeldades Riigikohtusse hilinenult. Hageja ei ole taotlenud nimetatud tähtaja ennistamist.

1. Hagejat esindas apellatsioonkaebuse esitamisel õigusteadmistega isik S. Erro. Kohtute infosüsteemi kohaselt ei ole hageja esitanud apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise taotlust ringkonnakohtule, kuigi ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludel (tekstita e-kirja saatmine vahetult enne
2. augusti
3. a keskööd ja digitaalselt allkirjastatud apellatsioonkaebuse esitamine pärast keskööd) pidi talle olema teada, et ta esitas apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule pärast

§ 632lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist.

Tähtaja ennistamise taotluse võib esitada ka pärast menetlustoimingu tegemist (vt RKTKm 31.03.2015, 3-2-1-16-15, p 13), nt pärast apellatsioonkaebuse esitamist. Kui menetlusosalise enda jaoks ei ole üheselt selge, kas ta tegi menetlustoimingu selleks ettenähtud tähtaja jooksul, võib taotluse esitada ka alternatiivselt – juhuks kui ringkonnakohus peaks kaebuse menetlusse võtmise eeldusi kontrollides leidma, et kaebus ei ole esitatud tähtaja jooksul (vrd nt RKTKm 19.03.2012, 3-2-1-1-12, p 15). Menetlusosaline peab seejuures silmas pidama, et tähtaja ennistamist võib

§ 67

lg 2 järgi taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal langes ära menetlustoimingu tegemise takistus.

1. Kolleegium juhib veel tähelepanu sellele, et olukorras, kus isik soovib esitada menetlusdokumendi digitaalallkirjastatult, on tema enda kohustus tagada, et tema arvutis oleks allkirjastamiseks vajalik ja ajakohane ID-tarkvara. ID-tarkvara ajakohastamise vajadust ei saa pidada ootamatuks ja ettenähtamatuks põhjuseks, mis annaks aluse tähtaeg ennistada, seda eriti juhul, mil menetlusosalisel on lepinguline esindaja (vt RKTKm 23.05.2018, 2-13-53779/108, p 15). Osal juhtudel võib tähtaja ennistamise aluseks olla siiski menetlusosalise enda arvutisüsteemist tulenev tõrge, kui selle tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa, st see on ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning vältimatu ja/või ületamatu (vt RKTKm 23.05.2018, 2-13-53779/108, p 14 ja seal viidatud varasem praktika).
2. Õiguse ühetaolise kohaldamise huvides märgib kolleegium, et

§ 68

lg 5 kohaselt ennistub tähtaja ennistamisel menetlus tähtaja möödalaskmisele eelnenud staadiumisse. See tähendab mh seda, et kui enne tähtaja ennistamist on jõustunud ringkonnakohtu määrus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise kohta, kaotab see määrus ennistamise tõttu oma tähenduse (vt ka RKTKm 01.03.2017, 3-2-1-171-16, p 25). 14. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad

§ 171lg 1 alusel hageja kanda. Kolleegium määrab kindlaks kostja menetluskulud kassatsiooniastmes ja mõistab need hagejalt välja põhjendatud ulatuses. 3

§ 175

lg-te 1 ja 3 alusel on mh asja vähest keerukust ja kostja seisukoha sisu ning mahtu arvestades põhjendatud lugeda hüvitatavaks ja hagejalt väljamõistetavaks kassatsiooniastme menetluskuluks 1600 eurot (koos käibemaksuga). Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda alates praeguse määruse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) 4