← Eesti

2-23-18026/106

Obsah (13)§ 390§ 383§ 695§ 692§ 701§ 667§ 124§ 465§ 669§ 659§ 381§ 378§ 173

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-23-18026 Määruse kuupäev Tartu, 26. veebruar 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Margit Vutt, liikmed Vahur-Peeter Liin ja Kaupo Paal Kohtuasi Azo

) § 667 lg 1 teise lause alusel kirjeldava ja põhjendava osata, märkides, et ringkonnakohtu määruse peale ei saa

§ 390lg 1 järgi Riigikohtule määruskaebust esitada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja uueks lahendamiseks ringkonnakohtule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt leidis ringkonnakohus ekslikult, et kostja ei saa ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust esitada. Kuna kostjal oli õigus ringkonnakohtu määrus edasi kaevata, jättis ringkonnakohus kaevatava määruse ebaõigesti põhjendamata. Resolutsioonmäärust ei saanud teha ka põhjusel, et kostja esitas ringkonnakohtule oma seisukohad. Kuna maakohus ei küsinud enne hagi tagamist kostja seisukohta, ei saanud ringkonnakohus täielikult nõustuda maakohtu põhjendustega, sest maakohtu põhjendused ei sisaldanud hinnangut kostja seisukohtadele. Maakohus ei hinnanud tagatava nõude põhistatust. Hageja esitas kostja vastu teadvalt alusetu hagi, tagatud nõuded on põhistamata ja ebausutavad. Maakohus ei kaalunud hagi tagamise üle otsustades kostja huve. Maakohus rikkus ka kostja majandusliku seisu hindamise kohustust. 3

(6)2-23-18026 Ringkonnakohus jättis arvestamata kostja väitega, et hagi tagamise tagatis ei korva kostjal tekkivat kahju. Hageja on küll tasunud 32 000 euro suuruse hagi tagamise tagatise, kuid kostjal jääb hagi tagamise tõttu aastas hinnanguliselt saamata minimaalselt 120 000 eurot intressitulu. Maksimaalne tagatis on arestitud nõude summast üle 85 korra väiksem ja aastas kaotatud intressitulust 3,75 korda väiksem.

§ 383

lg 11 on põhiseaduse vastane osas, milles see säte ei võimalda kohtul määrata hagejale 32 000 eurost suuremat hagi tagamise tagatist. Kostja hinnangul riivab viidatud säte ebaproportsionaalselt tema õigust menetluslikule kaitsele (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 14), omandipõhiõigust (PS § 32) ja põhiõigust nõuda materiaalse kahju hüvitamist (PS § 25).

  1. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Hageja ei vaidle vastu sellele, et kostjal on määruskaebuse esitamise õigus. Hageja hinnangul on kostja sisuliselt varatu, mistõttu on hagi tagamine põhjendatud. Maakohus sai hagi tagamise taotluse lahendada ilma nõuet ja tõendeid üksikasjalikult uurimata. Kostja esitatud tõendid ja seisukohad kinnitavad, et kostjal ei ole hageja nõude täitmiseks vara. Hagi tagamise abinõu on proportsionaalne. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 695

kaudu kohalduva

§ 692lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Asi tuleb

§ 701lg 3 teise lause alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Kostja määruskaebus rahuldatakse. 9. Ringkonnakohus eksis

§ 390

lg 1 ja

§ 667

lg 1 kohaldamisel, kui leidis, et kostjal ei ole õigust esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust Riigikohtusse.

§ 390

lg 1 teise lause kohaselt saab maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata mh siis, kui tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot. Viidatud sätte kohaselt on õigus esitada hagi tagamise määrust vaidlustava määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale määruskaebus Riigikohtule seatud sõltuvusse tagatava hagi hinnast (vt nt RKTKm 10.05.2023, 2-22-6607/51, p 17; RKTKm 15.06.2016, 3-2-1-50-16, p 10). 10. Hagi hind määratakse

17. ptk sätete alusel, lähtudes esitatud nõuetest.

§ 124

lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Hageja esitatud

  1. jaanuari
  2. a hagiavalduse täpsustuse kohaselt palus hageja mõista kostjalt välja põhivõla 5 574 628 eurot 8 senti, millele lisandub viivis. Eelnevast tulenevalt oli kostjal

§ 390

lg 1 alusel õigus maakohtu hagi tagamise määruse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale edasi kaevata, sest hageja nõue ja seega ka hagihind on suurem kui 100 000 eurot. 11. Kuna kostjal oli õigus esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebus Riigikohtule, oleks ringkonnakohus pidanud

§ 667lg 1 esimese lause kohaselt tegema määruse koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

Põhjendusteta määrus ei vasta

§ 465

lg 2 p-le 8, mille kohaselt peavad edasikaevatavas määruses olema märgitud põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, ning õigusaktid, millest kohus juhindus.

§ 669

lg 1 p 5 järgi on määruse põhjendamata jätmine oluline menetlusõiguse normi rikkumine, mis toob kaasa ringkonnakohtu määruse tühistamise. 12.

§ 659

kaudu kohalduva § 654 lg 5 järgi peab ringkonnakohus asja uuesti läbi vaadates võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete suhtes, mh seletama lühidalt, miks ühel või teisel asjaolul ei ole asja lahendamisel tähtsust. Seejuures tuleb arvestada

§ 381lg-t 2, mille kohaselt tuleb nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid 4

(6)2-23-18026 asjaolusid hagi tagamise avalduses põhistada. Eelnev tähendab, et hageja väited peavad olema põhjendatud selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad

§-s 377 sätestatud eeldused, hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõue ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud

§ 381

lg 2 kohaselt põhistatud (RKTKm 11.12.2024, 2-23-9874/43, p-d 12 ja 14 ning seal viidatud kohtupraktika).

  1. Kui hagi tagamise menetluses on hagejal kohustus oma nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ja hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid üksnes põhistada, siis on ka kostjal õigus hagi tagamise taotlusele vastu vaieldes või hagi tagamise määruse peale esitatavas määruskaebuses piirduda vastuväidete põhistamisega. Seejuures ei esitata väite põhistamisele samasuguseid formaalseid ja sisulisi nõudeid nagu faktiliste asjaolude tõendamisele asja sisulisel läbivaatamisel. Pärast seda, kui kostja on menetlusse kaasatud, tuleb kohtul kontrollida haginõude ja hagi tagamise eelduste põhistatust ka kostja esitatud väiteid arvestades. Kui usutavamad on hageja väited, siis tuleb muude eelduste täitmise korral hagi tagada või jätta muutmata maakohtu määrus, millega hagi tagati. Kui usutavamad väited esitab kostja, kes taotleb hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmist või hagi tagamise määruse tühistamist, tuleb jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata või hagi tagamise määrus tühistada (vt ka RKTKm 17.10.2024/34, 2-23-17002, p 14.1).
  2. Hageja hinnangul on tal kostja vastu nõue käsundita asjaajamise sätete alusel. Ta on väitnud, et kostja sai Hiina äriühingutest tarnijatelt kauba ja müüs selle edasi, kuid jättis tarnijatele tasumata, mistõttu tasus hageja kui kostja asutanud äriühing oma maine kahjustumise vältimiseks kostja võlad tarnijatele. Asja uuesti lahendades peab ringkonnakohus poolte väiteid arvestades hindama, kas hageja on põhistanud, et täidetud on VÕS § 1018 lg-s 1 sätestatud käsundita asjaajamise eeldused, või võib tegemist olla mittenõuetekohase asjaajamisega (VÕS § 1024) või asjaajamisega enda huvides (VÕS § 1026). Kolleegiumi arvates ei saa üksnes asjaolust, et isik tasub võlgniku eest võla, järeldada, et see vastab võlgniku huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 mõttes.
  3. Eeltoodud rikkumiste tõttu tuleb asi saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus ei saa ringkonnakohtu rikkumist ise kõrvaldada, kuna kumbki madalam kohtuaste ei ole kostja väiteid hinnanud.
  4. Õiguse ühetaolise kohaldamise tagamiseks selgitab kolleegium alljärgnevalt

§ 378

lg 1 p 4 kohaldamist vaidluses, kus hageja soovib hagi tagamise korras keelata välisriigis elaval või asuval kolmandal isikul teha väljamakseid kostjale või kostja määratud isikutele. Käesolevas asjas keelas maakohus Itaalia juriidilisel isikul ACS DOBFAR s.p.a väljamaksete tegemise Eesti Vabariigis äriregistrisse kantud kostjale. 16.1.

§ 378

lg 1 p 4 kohaselt saab kohus hagi tagamise korras keelata teisel isikul kostjale vara üle anda või kostja suhtes muid kohustusi täita, millega võib siduda ka kohustuse anda vara üle kohtutäiturile või maksta raha selleks ettenähtud pangakontole.

§ 378

lg 1 p 4 ei sea kõnealuse hagi tagamise abinõu kohaldamist sõltuvusse sellest, kas hagi tagamise määrust saab hiljem välisriigis täita isiku suhtes, keda hagi tagamise määrusega keelatakse kostjale vara üle anda või kostja suhtes muud kohustust täita. 16.

  1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012,
  2. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) (Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse) art 35 kohaselt võib liikmesriigi kohtutelt 5

(6)2-23-18026 taotleda selle liikmesriigi õigusega ettenähtud ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete kehtestamist isegi juhul, kui asja sisuliseks lahendamiseks on pädevad teise liikmesriigi kohtud. Selle sätte mõte on anda liikmesriigi kohtule õigus kehtestada kaitsemeetmeid (nt kohaldada hagi tagamise abinõusid) vastavalt selle liikmesriigi õigusele ning seda isegi juhul, kui vaidlus allub mõne teise liikmesriigi kohtule. 16.
  1. Määruse art 35 kohaldamisel tuleb arvestada ka Euroopa Kohtu praktikas antud juhist, mille kohaselt on hagi tagamise meetmete kohaldamine liikmesriikide kohtutes seatud sõltuvusse tegeliku ühendava seose olemasolust kohaldatava hagi tagamise abinõu sisu ning selle liikmesriigi territooriumi vahel, mille kohus otsustab hagi tagamise üle (EKo 17.11.1998, C-391/95, p 40, vt ka EKo 27.04.1999, C-99/96, p 42 ning RKTKm 16.02.2016, 3-2-1-176-15, p 10). 16.
  2. Eelnev kohtupraktika ei välista Eesti kohtu kui põhikohtuasja lahendaja õigust võtta hagi tagamisel Eesti riigisisese õigusega ette nähtud meetmeid, nt keelata

§ 378

lg 1 p 4 alusel teisel isikul kostjale vara üle anda või kostja suhtes muid kohustusi täita, millega võib siduda ka kohustuse anda vara üle kohtutäiturile või maksta raha selleks ettenähtud pangakontole. Seda sätet saab kolleegiumi hinnangul Eesti kohus kui põhikohtuasja lahendav kohus kohaldada ka välisriigis asuva isiku suhtes. Siiski saab selline keeld (sarnaselt nõude arestimisega) kolmanda isiku suhtes kehtida vaid eeldusel, et talle on hagi tagamise määrus kätte toimetatud. 17. Kostja leidis oma määruskaebuses, et

§ 383

lg 11 on põhiseadusega vastuolus osas, milles see säte ei võimalda kohtul määrata hagejale 32 000 eurost suuremat hagi tagamise tagatist. Kuna Riigikohus saadab asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule ja alles ringkonnakohtu menetluses selgub, kas hagi tagamine ja seega ka tagatise nõudmine on põhjendatud, siis ei hinda kolleegium

§ 383lg 11 põhiseaduspärasust.

18. Käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus

§ 173

lg 1 esimese lause mõttes, seega jaotatakse hagi tagamisega seotud menetluskulud asja lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.