2-23-18026/106

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-23-18026 Määruse kuupäev Tartu, 26. veebruar 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Margit Vutt, liikmed Vahur-Peeter Liin ja Kaupo Paal Kohtuasi Azo International Chemical Limited hagi Azointernational OÜ vastu võla väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2024. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Azointernational OÜ määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Hageja Azo International Chemical Limited, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Albert Linntam ja Gerli Helene Gritsenko Kostja Azointernational OÜ, lepingulised vandeadvokaadid Chirag Mody ja Asso Prii Asja läbivaatamine esindajad Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-18026 ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2.Rahuldada Azointernational OÜ määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Azo International Chemical Limited (hageja) esitas 21. detsembril 2023 Harju Maakohtule Azointernational OÜ (kostja) vastu hagi ja 15. jaanuaril 2024 hagiavalduse täpsustuse, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 5 574 628 eurot 8 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 1 912 851 eurot 94 senti ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni.

Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule hagi tagamise taotluse, mille 15. jaanuaril 2024 esitatud täienduse kohaselt palus hageja mh:

•arestida kostja nõue Alessandro Giglio vastu kandmaks kostja talle kuuluva kaubamärgi „Gigilio Salute“ omanikuna Euroopa Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) andmebaasi ning 2-23-18026 • määrata, et kui kohtumääruse täitmise tagamiseks antakse pangagarantii või deponeeritakse 624 000 eurot kohtu määratud pangakontole, vabastatakse kostja nõue Alessandro Giglio vastu aresti alt; arestida kostjale kuuluvad Itaalia Lodi esimese astme kohtu (Tribunale Ordinario di Lodi) 18. novembri 2023. a kohtuotsusest tsiviilasjas nr R.G. 1254/2021 (Itaalia kohtu otsus) tulenevad nõuded ACS DOBFAR s.p.a (Itaalia registrikood 05847860151) (kolmas isik) vastu 2 741 948 euro ulatuses ning keelata kolmandal isikul nimetatud nõuetest tulenevate väljamaksete tegemine kostjale või kostja määratud isikule või isikutele kuni käesoleva kohtumenetluse lõpuni, samuti määrata, et kolmandal isikul on lubatud hoiustada kostja kasuks Itaalia kohtu otsusega välja mõistetud 2 741 948 eurot Rahandusministeeriumi kontol kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava otsuste jõustumiseni, määrates, et kui kohtumääruse täitmise tagamiseks antakse pangagarantii või deponeeritakse 2 741 948 eurot kohtu määratud pangakontole, vabastatakse kostjale kuuluvad nõuded kolmanda isiku vastu aresti alt.

Hagi tagamine on vajalik, et asjas tehtavat kohtuotsust oleks võimalik täita. 2022. a majandusaasta aruande järgi oli kostjal käibevara 560 eurot. Juba haginõude suuruse tõttu on tõenäoline, et hagi tagamata jätmise korral ei oleks võimalik kohtuotsust täita. Lisaks on sõltumatu vandeaudiitor tuvastanud, et kostja 2022. a kasum ja nõuded olid umbes 350 000 euro võrra ülehinnatud ning et bilansikirjed sisaldasid andmeid, mille õigsust ei ole võimalik kontrollida. Kostja äriregistri väljavõttest nähtub, et kostjal oli hagi esitamise ajal esitamata maksudeklaratsioon. Lisaks ei ole kostjal kinnisvara, töötajaid ega tegelikku majandustegevust ning ta on asunud oma vara peitma.

2.Harju Maakohus rahuldas 16. jaanuari 2024. a määrusega hagi tagamise taotluse ja arestis hageja kasuks kostja nõude Alessandro Giglio vastu kanda kostja kaubamärgi „Gigilio Salute“ omanikuna EUIPO andmebaasi. Samuti arestis kohus kostjale kuuluvad Itaalia kohtu otsusest tulenevad nõuded kolmanda isiku vastu 2 741 948 euro ulatuses ning keelas kolmandal isikul nendest nõuetest tulenevate väljamaksete tegemise kostjale või kostja määratud isikutele kuni käesoleva kohtumenetluse lõpuni. Lisaks määras maakohus, et kolmandal isikul on lubatud hoiustada kostja kasuks Itaalia kohtu otsusega välja mõistetud 2 741 948 eurot kohtumääruses märgitud Rahandusministeeriumi kontole kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava otsuse jõustumiseni.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt vastavad hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus seaduses sätestatud hagi tagamise formaalsetele nõuetele. Hageja on oma nõuet piisavalt põhistanud. Hageja tõi hagiavalduses esile, et kostja tellis eri aegadel Hiinas tegutsevatelt tootjatelt ja tarnijatelt kaupa.

Kostja sai tellitud kauba kätte, kuid jättis selle eest tasumata. Hageja otsustas tasuda nende kaupade eest kostja asemel, et säilitada head suhted kohalike tarnijatega. Hageja tasus kostja eest 6 100 872 USA dollarit 97 senti ehk 5 574 628 eurot 8 senti kostjale kaupu tarninud viieteistkümnele tarnijale. Kui hageja ajas kostja võlgu tasudes kostja asja ning tegi toiminguid kostja kasuks olemata selleks kas seadusest või tehingust tulenevalt kohustatud ja asjaajamine vastas VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi kostja huvile ja eeldatavale tahtele, võib hagejal olla kostja vastu käsundita asjaajamisest tulenev nõue VÕS § 1018 lg 1 järgi. Seega on hagis esitatud nõuded Eesti õiguse järgi õiguslikult võimalikud.

Hageja esitas oma nõude tõendamiseks maksekorraldused selle kohta, et ta on tasunud kostja võlad, samuti võlausaldajate kinnituskirjad selle kohta, et hageja tegi maksed, mille sissenõudmist ta kostjalt hagiavalduses nõuab, ja et kostja võlad on võlausaldajatele tasutud.

Hageja on esile toonud, et on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib muuta kohtuotsuse täitmise võimatuks, kuna kostjal ei ole piisavalt likviidset vara, et kohtuotsust täita ja lisaks on kahtlus, et kostja on hakanud võlgade tasumise vältimiseks oma vara äriühingust välja viima. Hageja on ka põhistanud, et kostjale kuuluv registritesse kantud vara ja kostja majandusaasta aruanne annavad alust arvata, et kostja ei suudaks hageja nõuet raskusteta rahuldada.

2(6) 2-23-18026 Samuti on hageja põhistanud, et hagi tagamise avalduses viidatud kaubamärk on EUIPO andmebaasis registreeritud Alessandro Giglio nimele ja et selle üleandmiseks oli kostja ja Alessandro Giglio vahel sõlmitud kokkulepe. Itaalia kohtu otsusest tuleneva nõude olemasolu on hageja põhistanud Itaalia kohtuotsuse ärakirjaga. Hageja esile toodud nõuete arestimine on proportsionaalne ega koorma kostjat liigselt. Kostjat vähem piiravaid hagi tagamise abinõusid ei ole. Kostjal ei ole kinnisvara ega muud likviidset vara, mille arvel hageja nõuet tagada.

3.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus hagi tagamise määruse tühistada.

Eesti kohus peab jätma hagi läbi vaatamata. Hageja on samadel asjaoludel esitanud kostja vastu nõude Itaalia kohtusse ja hagil ei ole õiguslikku perspektiivi. Hageja käitumine viitab ebaehtsale käsundita asjaajamisele, kuna hageja täitis kohustused Hiina tarnijatele enda maine päästmiseks ning selleks, et saada kostja üle majanduslik kontroll. Kostja arvates on hageja poolte õigussuhte valesti kvalifitseerinud ja hageja nõuded kostja vastu võivad olla aegunud. Vaidluse kohtualluvus on küsitav.

Hageja on sama nõude tagamiseks esitanud hagi tagamise avaldused ka Itaalia ja Šveitsi kohtusse, kus need on jäänud rahuldamata. Lisaks on hageja fabritseerinud tõendeid. Hagi tagamiseks ei ole alust ka põhjusel, et kostjal on piisavalt vara väidetava nõude täitmiseks. Samuti on hagi tagamine kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane.

4.Hageja palus jätta kostja määruskaebuse rahuldamata. Hagi tagamata jätmisel oleks kohtuotsuse täitmine tulevikus raskendatud. Hagis esitatud nõuet menetleb ainult Eesti kohus käesolevas tsiviilasjas, Itaalia ega Šveitsi kohtus ei menetletud sama nõuet. Hagi tagamise abinõud on proportsionaalsed. Kostja väiteid poolte õigussuhte kvalifitseerimise ja sellega seotud tagajärgede kohta tuleb hinnata hilisemas menetlusetapis, mitte hagi tagamise otsustamisel.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 31. mai 2024. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja kostja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus tegi määruse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 1 teise lause alusel kirjeldava ja põhjendava osata, märkides, et ringkonnakohtu määruse peale ei saa TsMS § 390 lg 1 järgi Riigikohtule määruskaebust esitada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja uueks lahendamiseks ringkonnakohtule.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt leidis ringkonnakohus ekslikult, et kostja ei saa ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust esitada. Kuna kostjal oli õigus ringkonnakohtu määrus edasi kaevata, jättis ringkonnakohus kaevatava määruse ebaõigesti põhjendamata. Resolutsioonmäärust ei saanud teha ka põhjusel, et kostja esitas ringkonnakohtule oma seisukohad. Kuna maakohus ei küsinud enne hagi tagamist kostja seisukohta, ei saanud ringkonnakohus täielikult nõustuda maakohtu põhjendustega, sest maakohtu põhjendused ei sisaldanud hinnangut kostja seisukohtadele.

Maakohus ei hinnanud tagatava nõude põhistatust. Hageja esitas kostja vastu teadvalt alusetu hagi, tagatud nõuded on põhistamata ja ebausutavad. Maakohus ei kaalunud hagi tagamise üle otsustades kostja huve. Maakohus rikkus ka kostja majandusliku seisu hindamise kohustust.

3(6) 2-23-18026 Ringkonnakohus jättis arvestamata kostja väitega, et hagi tagamise tagatis ei korva kostjal tekkivat kahju. Hageja on küll tasunud 32 000 euro suuruse hagi tagamise tagatise, kuid kostjal jääb hagi tagamise tõttu aastas hinnanguliselt saamata minimaalselt 120 000 eurot intressitulu. Maksimaalne tagatis on arestitud nõude summast üle 85 korra väiksem ja aastas kaotatud intressitulust 3,75 korda väiksem. TsMS § 383 lg 11 on põhiseaduse vastane osas, milles see säte ei võimalda kohtul määrata hagejale 32 000 eurost suuremat hagi tagamise tagatist. Kostja hinnangul riivab viidatud säte ebaproportsionaalselt tema õigust menetluslikule kaitsele (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 14), omandipõhiõigust (PS § 32) ja põhiõigust nõuda materiaalse kahju hüvitamist (PS § 25).

7.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Hageja ei vaidle vastu sellele, et kostjal on määruskaebuse esitamise õigus.

Hageja hinnangul on kostja sisuliselt varatu, mistõttu on hagi tagamine põhjendatud. Maakohus sai hagi tagamise taotluse lahendada ilma nõuet ja tõendeid üksikasjalikult uurimata. Kostja esitatud tõendid ja seisukohad kinnitavad, et kostjal ei ole hageja nõude täitmiseks vara. Hagi tagamise abinõu on proportsionaalne.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 kaudu kohalduva TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 701 lg 3 teise lause alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kostja määruskaebus rahuldatakse.

9.Ringkonnakohus eksis TsMS § 390 lg 1 ja TsMS § 667 lg 1 kohaldamisel, kui leidis, et kostjal ei ole õigust esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust Riigikohtusse. TsMS § 390 lg 1 teise lause kohaselt saab maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata mh siis, kui tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot.

Viidatud sätte kohaselt on õigus esitada hagi tagamise määrust vaidlustava määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale määruskaebus Riigikohtule seatud sõltuvusse tagatava hagi hinnast (vt nt RKTKm 10.05.2023, 2-22-6607/51, p 17; RKTKm 15.06.2016, 3-2-1-50-16, p 10).

10.Hagi hind määratakse TsMS 17. ptk sätete alusel, lähtudes esitatud nõuetest. TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Hageja esitatud 15. jaanuari 2024. a hagiavalduse täpsustuse kohaselt palus hageja mõista kostjalt välja põhivõla 5 574 628 eurot 8 senti, millele lisandub viivis. Eelnevast tulenevalt oli kostjal TsMS § 390 lg 1 alusel õigus maakohtu hagi tagamise määruse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale edasi kaevata, sest hageja nõue ja seega ka hagihind on suurem kui 100 000 eurot.

11.Kuna kostjal oli õigus esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebus Riigikohtule, oleks ringkonnakohus pidanud TsMS § 667 lg 1 esimese lause kohaselt tegema määruse koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Põhjendusteta määrus ei vasta TsMS § 465 lg 2 p-le 8, mille kohaselt peavad edasikaevatavas määruses olema märgitud põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, ning õigusaktid, millest kohus juhindus. TsMS § 669 lg 1 p 5 järgi on määruse põhjendamata jätmine oluline menetlusõiguse normi rikkumine, mis toob kaasa ringkonnakohtu määruse tühistamise.

12.TsMS § 659 kaudu kohalduva § 654 lg 5 järgi peab ringkonnakohus asja uuesti läbi vaadates võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete suhtes, mh seletama lühidalt, miks ühel või teisel asjaolul ei ole asja lahendamisel tähtsust. Seejuures tuleb arvestada TsMS § 381 lg-t 2, mille kohaselt tuleb nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid 4(6) 2-23-18026 asjaolusid hagi tagamise avalduses põhistada. Eelnev tähendab, et hageja väited peavad olema põhjendatud selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused, hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõue ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistatud (RKTKm 11.12.2024, 2-23-9874/43, p-d 12 ja 14 ning seal viidatud kohtupraktika).

13.Kui hagi tagamise menetluses on hagejal kohustus oma nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ja hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid üksnes põhistada, siis on ka kostjal õigus hagi tagamise taotlusele vastu vaieldes või hagi tagamise määruse peale esitatavas määruskaebuses piirduda vastuväidete põhistamisega. Seejuures ei esitata väite põhistamisele samasuguseid formaalseid ja sisulisi nõudeid nagu faktiliste asjaolude tõendamisele asja sisulisel läbivaatamisel. Pärast seda, kui kostja on menetlusse kaasatud, tuleb kohtul kontrollida haginõude ja hagi tagamise eelduste põhistatust ka kostja esitatud väiteid arvestades. Kui usutavamad on hageja väited, siis tuleb muude eelduste täitmise korral hagi tagada või jätta muutmata maakohtu määrus, millega hagi tagati. Kui usutavamad väited esitab kostja, kes taotleb hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmist või hagi tagamise määruse tühistamist, tuleb jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata või hagi tagamise määrus tühistada (vt ka RKTKm 17.10.2024/34, 2-23-17002, p 14.1).

14.Hageja hinnangul on tal kostja vastu nõue käsundita asjaajamise sätete alusel. Ta on väitnud, et kostja sai Hiina äriühingutest tarnijatelt kauba ja müüs selle edasi, kuid jättis tarnijatele tasumata, mistõttu tasus hageja kui kostja asutanud äriühing oma maine kahjustumise vältimiseks kostja võlad tarnijatele. Asja uuesti lahendades peab ringkonnakohus poolte väiteid arvestades hindama, kas hageja on põhistanud, et täidetud on VÕS § 1018 lg-s 1 sätestatud käsundita asjaajamise eeldused, või võib tegemist olla mittenõuetekohase asjaajamisega (VÕS § 1024) või asjaajamisega enda huvides (VÕS § 1026). Kolleegiumi arvates ei saa üksnes asjaolust, et isik tasub võlgniku eest võla, järeldada, et see vastab võlgniku huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 mõttes.

15.Eeltoodud rikkumiste tõttu tuleb asi saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Riigikohus ei saa ringkonnakohtu rikkumist ise kõrvaldada, kuna kumbki madalam kohtuaste ei ole kostja väiteid hinnanud.

16.Õiguse ühetaolise kohaldamise tagamiseks selgitab kolleegium alljärgnevalt TsMS § 378 lg 1 p 4 kohaldamist vaidluses, kus hageja soovib hagi tagamise korras keelata välisriigis elaval või asuval kolmandal isikul teha väljamakseid kostjale või kostja määratud isikutele. Käesolevas asjas keelas maakohus Itaalia juriidilisel isikul ACS DOBFAR s.p.a väljamaksete tegemise Eesti Vabariigis äriregistrisse kantud kostjale.

16.1. TsMS § 378 lg 1 p 4 kohaselt saab kohus hagi tagamise korras keelata teisel isikul kostjale vara üle anda või kostja suhtes muid kohustusi täita, millega võib siduda ka kohustuse anda vara üle kohtutäiturile või maksta raha selleks ettenähtud pangakontole. TsMS § 378 lg 1 p 4 ei sea kõnealuse hagi tagamise abinõu kohaldamist sõltuvusse sellest, kas hagi tagamise määrust saab hiljem välisriigis täita isiku suhtes, keda hagi tagamise määrusega keelatakse kostjale vara üle anda või kostja suhtes muud kohustust täita.

16.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) (Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse) art 35 kohaselt võib liikmesriigi kohtutelt 5(6) 2-23-18026 taotleda selle liikmesriigi õigusega ettenähtud ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete kehtestamist isegi juhul, kui asja sisuliseks lahendamiseks on pädevad teise liikmesriigi kohtud. Selle sätte mõte on anda liikmesriigi kohtule õigus kehtestada kaitsemeetmeid (nt kohaldada hagi tagamise abinõusid) vastavalt selle liikmesriigi õigusele ning seda isegi juhul, kui vaidlus allub mõne teise liikmesriigi kohtule.

16.3. Määruse art 35 kohaldamisel tuleb arvestada ka Euroopa Kohtu praktikas antud juhist, mille kohaselt on hagi tagamise meetmete kohaldamine liikmesriikide kohtutes seatud sõltuvusse tegeliku ühendava seose olemasolust kohaldatava hagi tagamise abinõu sisu ning selle liikmesriigi territooriumi vahel, mille kohus otsustab hagi tagamise üle (EKo 17.11.1998, C-391/95, p 40, vt ka EKo 27.04.1999, C-99/96, p 42 ning RKTKm 16.02.2016, 3-2-1-176-15, p 10).

16.4. Eelnev kohtupraktika ei välista Eesti kohtu kui põhikohtuasja lahendaja õigust võtta hagi tagamisel Eesti riigisisese õigusega ette nähtud meetmeid, nt keelata TsMS § 378 lg 1 p 4 alusel teisel isikul kostjale vara üle anda või kostja suhtes muid kohustusi täita, millega võib siduda ka kohustuse anda vara üle kohtutäiturile või maksta raha selleks ettenähtud pangakontole. Seda sätet saab kolleegiumi hinnangul Eesti kohus kui põhikohtuasja lahendav kohus kohaldada ka välisriigis asuva isiku suhtes. Siiski saab selline keeld (sarnaselt nõude arestimisega) kolmanda isiku suhtes kehtida vaid eeldusel, et talle on hagi tagamise määrus kätte toimetatud.

17.Kostja leidis oma määruskaebuses, et TsMS § 383 lg 11 on põhiseadusega vastuolus osas, milles see säte ei võimalda kohtul määrata hagejale 32 000 eurost suuremat hagi tagamise tagatist. Kuna Riigikohus saadab asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule ja alles ringkonnakohtu menetluses selgub, kas hagi tagamine ja seega ka tagatise nõudmine on põhjendatud, siis ei hinda kolleegium TsMS § 383 lg 11 põhiseaduspärasust.

18.Käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, seega jaotatakse hagi tagamisega seotud menetluskulud asja lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. (allkirjastatud digitaalselt) 6(6)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.