Kriminaalasi nr 1-23-3838 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. juunil 2024, Tallinnas Kriminaalasja number 1-23-3838 (23230150196) Kohtukoosseis eesist

) § 113 lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses Süüdistatav Mark Jakob Jakson: isikukood: 50503310822; elukoht: XXX; käesoleval hetkel viibib vahi all Tallinna vanglas aadressil Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa; XXX kodakondsusega; emakeel: XXX keel; XXX; XXX, õpib XXX; kriminaalkorras karistamata. Kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 30.04.2023, tõkend vahistamine kohaldatud alates 01.05.2023. Kaitsja Kadi Sitska Kannatanute lepingulised esindajad O. N., E. A. ja I. I. RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Mark Jakob Jakson

§ 113lg 1 järgi ning karistada teda vangistusega 11 aastat.

2. Süüdi tunnistada Mark Jakob Jakson

§ 121lg 2 p 3 järgi ning karistada teda vangistusega 2 aastat.

3.

§ 64

lg 1 alusel mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 12 aastat vangistust. 4.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda Mark Jakob Jaksoni kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 30.04.

2. Mark Jakob Jaksoni suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Tsiviilhagid
3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel mõista Mark Jakob Jaksonilt välja K. O. kasuks 15 000 eurot mittevaralise kahju katteks. Mõista Mark Jakob Jaksonilt välja K. O. kasuks viivis summalt 15 000 eurot alates 15.06.2023 kuni nõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel mõista Mark Jakob Jaksonilt välja U. O. kasuks 15 000 eurot mittevaralise kahju katteks. Mõista Mark Jakob Jaksonilt välja U. O. kasuks viivis summalt 15 000 eurot alates 15.06.2023 kuni nõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel mõista Mark Jakob Jaksonilt välja L. O. kasuks 15 000 eurot mittevaralise kahju katteks. Mõista Mark Jakob Jaksonilt välja L. O. kasuks viivis summalt 15 000 eurot alates 15.06.2023 kuni nõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1, 2 alusel mõista Mark Jakob Jaksonilt välja C. A. kasuks 2000 eurot mittevaralise kahju katteks. Mõista Mark Jakob Jaksonilt välja C. A. kasuks viivis summalt 2000 eurot alates 12.06.2023 kuni nõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
7. Välja mõista Mark Jakob Jaksonilt kannatanute K. O., U. O. ja L. O. kasuks kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 182 lg 2 alusel esindajate O. N. ja E. A. poolt tsiviilhagi menetlemisega seotud kulude katteks 2286 eurot, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul.
8. Välja mõista Mark Jakob Jaksonilt kannatanute K. O., U. O. ja L. O. kasuks KrMS § 175 lg 1 p 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel valitud esindajatele makstud tasud kokku summas 15 553,87 eurot, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul.
9. Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2023 määrusest nr 1-23-3838 mõista kannatanute K. O., U. O. ja L. O. kasuks Eesti Vabariigilt välja valitud esindajatele makstud tasu summas 672 eurot.
10. Kannatanute K. O., U. O. ja L. O. poolt valitud esindajatele makstud tasud summas 3849,87 eurot - jätta kannatanute kanda.
11. Kannatanu C. A. esindaja I. I. taotlus Mark Jakob Jaksonilt kannatanu kasuks esindajale makstud tasude väljamõistmiseks summas 2924,90 eurot - jätta rahuldamata.
12. Välja mõista Mark Jakob Jaksonilt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9; KrMS § 179 lg 1 p 1 ja KrMS § 180 lg 1, 3 alusel surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 23EAOS0042/TLN208 teostamise kulu summas 171,50 eurot, DNA-ekspertiisi nr 23E-GE0432 teostamise kulu summas 684 eurot, määratud kaitsjale makstud tasud kokku summas 2 2254,48 eurot ja sundraha summas 1025 eurot, s.o menetluskulud kokku summas 4134,98 eurot, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul, tasudes esimese 11 kuu jooksul vähemalt 344,58 eurot kuus ja
13. kuul 344,60 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank või EE957700771001523585 LHV Pank. Makse tegemisel märkida selgituseks „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-23-3838“ ning viitenumbriks
14. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
15. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 23E-AOS0042/TLN208 teostamise kulu summas 171,50 eurot, DNA-ekspertiisi nr 23E-GE0432 teostamise kulu summas 741 eurot, määratud kaitsjale makstud tasud kokku summas 2254,48 eurot ja sundraha summas 1025 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Asitõendid, salvestised ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid 17.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida Mark Jakob Jaksonilt 30.04.2023 kinnipidamisel ära võetud musta-roosakirju liigendnuga kui kuriteo toimepanemise vahend, mis on hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu ese.

1. Sündmuskoha vaatluse käigus 30.04.2023 Harjumaal Raasiku vallas Aruküla asulas Põllu 5 asuvalt Aruküla staadionilt leitud ja kaasa võetud 0,35 liitrine klaaspudel Jägermeister vedelikuga (pakend 33), 0,5 liitrine Koskenkorva Vodka pudel vedelikuga (pakend 34), 1liitrine Captain Morgan pudel (pakend 35), 1,5 liitrine plastpudel Maria Ole Sangria vedelikuga (pakend 36), K O. surnukehal seljas olnud riided (pakendid 1–6) ning jalas olnud sokid ja Nike vabaaja jalatsid (pakendid 7–8), DNA-puuteproovid (pakendid 26–32) ning K O. küünealuste proovid (pakend 37), mis on hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas ning milledel puudub kohtuotsuse jõustumise järgselt tõenduslik ja materiaalne väärtus - hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad.
2. Sündmuskohalt 30.04.2023 kaasa võetud esemed, millede osas ei ole tuvastatud valdajaid, omanikud on teadmata ning Aruküla staadioni ja staadionihoone haldaja ei ole nõus neid esemeid vastu võtma (pakendid 9–15, 17–20, 23 ja 24), mis on hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas - hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud esemed.
3. Isiku läbivaatuse käigus 30.04.2023 Mark Jakob Jaksonilt sõrmeküünte alt võetud proovid (pakend 12) ning 02.05.2023 asitõendi (liigendnoa) vaatluse käigus võetud, kuid ekspertiisis kasutamata puuteproovid (pakendid 1.1–1.6), mis on hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas - hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad.
4. Kriminaalasjaga nr 23230150196 seotud andmed, s.o 10.05.2023 vaatlusel salvestatud nutitelefonide koopiafailid, raportfail, andmestik ja fotod, mis asuvad Politsei- ja 3 Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. - hävitada kustutamise teel Kannatanu teavitamine KrMS § 38 kohaselt
5. KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel teavitada kannatanut C. A. Mark Jakob Jaksoni ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 07.06.
6. Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
7. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule. SÜÜDISTUS Mark Jakob Jaksonile on esitatud süüdistus selles, et tema 30.04.2023 kell 00.11 Harjumaal Raasiku vallas, Aruküla alevikus aadressil Põllu 5 asuva Aruküla staadiumi spordihoone ees surmava tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil ründas noaga K O., sihtides noalöökide tegemisel K O.le pea ja kaela piirkonda. Mark Jakob Jakson lõi K O. noaga korduvalt, millest vähemalt neli lööki tabasid K O. ja põhjustasid temale neli torke-lõikehaava: - paremal silmal üla- ja alalaugu läbistav ja silmamuna täielikult läbistav torke-lõikehaav; - kaks torke-lõikehaava vasaku silma ülalau välisosas kulmukaare all ja paremal põsesarnal; - kaela eespinnal alaosas torke-lõikehaav vasakpoolse rinnaku-rangluu-nibujätke lihase ja vasaku sisemise kägiveeni vigastusega. Kaela vigastuse tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust, mille tagajärjel K Ots suri sündmuskohal hiljemalt kell 00.
8. Seega süüdistusakti kohaselt pani Mark Jakob Jakson oma tahtliku tegevusega toime teise inimese tapmise, s.o

§ 113lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti Mark Jakob Jakson, isikuna, kes on eelnevalt toime pannud teise inimese tervise kahjustamise, 30.04.2023 kell 00.12 Harjumaal Raasiku vallas, Aruküla alevikus, aadressil Põllu 5 asuva Aruküla staadiumi spordihoone ees lõi vähemalt ühel korral C. A.le tahtlikult noaga pea piirkonda, tekitades C. A.le füüsilist valu ja tervisekahjustuse, milleks on V-kujuline haav peapiirkonnnas paremal pool kõrva kohal. Seega oma tahtliku tegevusega pani Mark Jakob Jakson toime teise inimese tervise kahjustamise korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 1. Järgnevalt kohus hindab süüdistuse tõendatust, avab kohtuistungil uuritud tõendid M. J. Jaksonile süüdistuses etteheidetud kuritegude osas episoodide kaupa ning annab hinnangu kriminaalasjas põhilisele vaidlusküsimusele – kuriteo toimepanemise motiivile. Seejärel selgitab kohus mõistetud karistuse motiive, avaldab seisukoha asitõendite, salvestiste ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide, esitatud tsiviilhagide, KrMS § 38 lg 5 p 2 kohase taotluse, samuti menetluskulude otsustuse kohta. 4

§ 113lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegu 2.

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära süüdistatava Mark Jakob Jaksoni seisukoha, kannatanute ja tunnistaja ütlused, kaitsja, prokuröri ja kannatanute esindajad ning uurinud kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud kirjalikke tõendeid ja salvestisi, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.

1. Kriminaalasjas on tuvastatud ja puudub vaidlus selles, et M. J. Jaksonile esitatud süüdistuses kirjeldatud tegu leidis aset Harjumaal Aruküla alevikus, Aruküla staadionil asuva spordihoone ees ning selle teo pani toime süüdistatav, rünnates K O. noaga ja põhjustades selle tegevusega vigastused, mis lõpptulemusena põhjustasid K. O. surma.
2. Asitõendi vaatlusprotokollist koos CD-plaadiga (I kd, tl 120-125) nähtub, et 30.04.2023 kell 00.11 helistab numbrilt XXX Häirekeskusesse 17-aastane neiu, kes viibib Aruküla staadionil ja teatab nutusel häälel, et talle tuli noaga kallale sõber ning tema peast jookseb verd ja teist inimest – 19 aastast meesterahvast, kes on hetkel teadvuseta, löödi ka noaga. Kell 00.24 politsei poolt samale numbrile tehtud tagasikõnes, kinnitab H. S. (kellele kuulub ka abonentnumber XXX), et lööjaks oli M. J. Jakson ning teine isik on surnud.
3. K. O. surma saabumist sündmuskohal noalöökide tagajärjel kinnitab 00.30 kohale saabunud kiirabibrigaad, kelle poolt koostatud kiirabikaardi kohaselt on kannatanul noahaav paremal pool rangluu kohal kaela pool, noahaav parema silmalau peal, pupillid laiad ja hingamine seiskunud (I kd, tl 185). Arvestades vigastuste tekkeaega, vigastusi ja kaotatud verehulka, kiirabi elustamist ei alustanud.
4. Vigastuste esinemist K. O. surnukehal tõendab 30.04.2023 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd, tl 171-180), millest ilmneb, et 30.04.2023 öösel kella 03.30 ajal lebab Aruküla alevikus, Aruküla staadioni hoone küljest umbes 40 cm kaugusel haljasalal selili meesterahva surnukeha, kehatüvi paralleelselt lähedal paikneva hoone äärega. Sündmuskoha kirjelduse kohaselt on surnukehal näha vigastused parema silma piirkonnas ja kaela piirkonnas. Sündmuskohal viibinud kohtuarst A.-C. H. hinnangul on parema silma üla- ja alalau piirkonnas, ülalau siseosast kuni alalau keskosa välimisele osale ulatuv siledate servadega haav, mille parempoolses servas moodustub nahariba. Parema silma piirkonnas ka silmamuna ulatuslik vigastus. Kägisälgu piirkonnas keha keskjoones vahetult paremal vasakult ülevalt paremale välisemale põikisuunaline irvakil servadega haav, mille alumine ots on terav, ülemine ristkülikukujuline. Rindkere eespind ja alakeha punase niiske verega määrdunud. Vasaku silma ülalau välisosas teravate nurkade ja siledate servadega haav.
5. K. O. surma saabumist vägivaldsel teel tõendab surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 23E-AOS0042/TLN208 (I kd, tl 186-196). Eksperdiarvamuse kohaselt oli K. O. surma põhjuseks torkelõikehaav kaela eespinnal koos vasakpoolse rinnaku-rangluu-nibujätke lihase ja vasaku sisemise kägiveeni vigastuse ning vasakpoolse veririnnaga, mille tüsistusena esines äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust.
6. Lisaks eeltoodud vigastustele on K. O. surnukeha kohtuarstlikul lahangul tuvastatud torke-lõikehaav parema silma laugudel koos silmamuna läbistusega, pindmised torke-lõikehaavad paremal põsesarnal ja vasaku kulmukaare all ning nahaalune verevalum parema reie eespinnal. Kohus märgib, et viimane vigastus ei ole omistatav M. J. Jaksonile ning on tekkinud suure tõenäosusega spordihoone taha tõkete ja maja ääre vahele maha kukkumisest. Lisaks tuvastati surnu kohtuarstliku ekspertiisi käigus läbi viidud toksikoloogilise uuringuga nr 352 (I kd, tl 189) surnu verest 2,20 mg/g ja uriinist 1,49 mg/g etanooli.
7. Ekspert on asunud seisukohale, et arvestades vigastuste (torke-lõikehaav kaela eespinnal) iseloomu, saabus surm minutites mõõdetava ajaperioodi jooksul peale teravale vägivallale iseloomulike tervisekahjustuste tekitamist 30.04.
8. Eksperdi hinnangul võisid vigastused olla tekitatud löökidest 5 teravaservalise torke-lõikevahendiga tera laiusega orienteeruvalt 2,5 cm ja tera pikkusega vähemalt 7–8 cm.
9. Eksperdi hinnang vigastuste tekitamise võimaliku torke-lõikevahendi parameetrite osas kattub M. J. Jaksonilt 30.04.2023 kell 00.31 kahtlustatavana kinnipidamisel (I kd, tl 209-211) jopetaskust ära võetud noa mõõtmetega. Nimelt nähtub süüdistatavale kuulunud roosa-mustakirju liigendnoa vaatlusest (asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega I kd, tl 224-244), et liigendnoa tera üldpikkuseks on 9,8 cm, tera pikkuseks alates teritatud osast umbes 8,8 cm ja tera laiuseks kõige laiemast osast umbes 2,5 cm.
10. Liigendnoa vaatluse käigus võeti nii noa käepidemelt kui ka noa teralt erinevatest verekahtlaste määrdumisega kohtadest puuteproovid, mida võrreldi DNA-ekspertiisi käigus süüdistatavalt, kannatanult C. A.lt ja K. O. surnukehalt võetud võrdlusproovidega. Nähtuvalt DNA-ekspertiisiaktist nr 23E-GE0432 (I kd, tl 246-254) saadi liigendnoa teralt vasakpoolse külje tagaosast võetud kahe proovi ning liigendnoa tera parempoolse külje tagaosast võetud proovi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad K. O. DNA-profiiliga, tõepärasussuhtega
11. Verejäljest liigendnoa tera vasakpoolse külje esiotsas võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, kuid selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev C. A. DNA-profiiliga, tõepärasussuhtega 10
12. Lisaks saadi liigendnoa parempoolse külje kesk- ja esiosast võetud kahest proovist ning tera pesa esi- ja tagaosast võetud proovidest DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on aga eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev M. J. Jaksoni DNA-profiiliga, tõepärasussuhtega
14. Seega on kohtu hinnangul tõendite kogumiga üheselt leidnud kinnitust, et vigastused, s.h surmava vigastuse K. O.le, tekitas 30.04.2023 Aruküla staadionil vaieldamatult süüdistatav M. J. Jakson.
15. Süüdistatav tunnistas end küll kohtuistungil formaalselt süüdi mõlemas talle inkrimineeritud kuriteos, kuid tema poolt kohtus ristküsitluse käigus antud ütlused olid selgelt ennast õigustavad ja kantud eesmärgist pisendada enda süüd.

§ 113lg 1 järgi esitatud süüdistuse kohaselt põhjustas M.

J. Jakson K. O.le kehavigastused, lüües teda korduvalt noaga pea- ja kaelapiirkonda, milline asjaolu leidis tõsikindlat tõestust surnu kohtuarstliku ekspertiisi, tunnistajate ütluste ja turvakaamerate salvestistega. Süüdistatava poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt lõi ta K. O. rusikas käega ega teadvustanud endale sellel hetkel, et tal on nuga käes. Siinkohal nõustub kohus kannatanu esindajate ja prokuröri hinnanguga, et süüdistatava ütlused on ebaloogilised, ei haaku muude uuritud tõenditega ega ka süüdistatava enda poolt varasemalt kohtueelses menetluses antud ütlustega. Üritades lüüa teist isikut rusikaga, ei ole mingil moel võimalik hoida rusikasse surutud käes nuga selliselt, et see tabaks vastas seisvat inimest otse teraga. Nii nagu õigesti märkisid kannatanute esindajad, jääb rusikas käes asetsev nuga ohvri suhtes 90-kraadise nurga alla.

1. Lisaks andis süüdistatav 12.05.2023 kohtueelses menetluses K. O. löömise osas sootuks teistsuguseid ütluseid, kui kohtus ja need prokurör ka kohtuistungil avaldas (16.02.2024 kohtuistungi protokoll II kd, tl 107 pöördel). Nende ütluste kohaselt “järgmine hetk, mida mäletan on see, et seisan Kees. K on parema silma peal lõikehaav ning minu paremas käes on eelnevalt mainitud jopetaskus olnud taskunuga, mis oli avatud kujul. Lõin K ühe korra kaela unearteri piirkonda. Olen õppinud meditsiini X ja tean, kus asub unearteri piirkond. Ma mäletan hetke, kui lõin enda paremas käes oleva noaga tema parempoolsesse unearterisse. Ma ei tea, miks ma just sinna lõin, ma tol hetkel ei mõelnud selle peale. Ise ma olen vasakukäeline, aga lõin enda parema käega risti enda eest läbi K. parema poole kaela“. Kohtuistungil kannatanu esindajale vastates selgitas süüdistatav, et lõi K. vasaku käega sirgelt rusikaga näkku, löömist vasaku käega kinnitab ka edasiselt kirjeldatav videosalvestis.
2. On tuvastatud, et 29.04.2023 õhtul läksid 4 noort: K O., C. A., R. L. ja H. S. Aruküla staadionile, et 6 tarbida seal ühiselt alkoholi ja veeta aega. Kõik 3: C. A., H. S. ja R. L. on kirjeldanud, et staadionile jõudsid nad neljakesi umbes 21.30 ja orienteeruvalt tunni-pooleteist pärast tuli sinna ka M. J. Jakson koos oma sõpradega. Jaksoni sõbrad lahkusid umbes poole tunni pärast, tema ise jäi aga staadionile.
3. Sündmuste kulgemise ajaline telg on väga hästi jälgitav asitõendi vaatlusprotokollist koos sellele lisatud fotode ja staadioni spordihoone turvakaamerate salvestistega (I kd, tl 127-151, plaat tl 149). Videofaililt Camera2_Spordihoone_Spordihoone_20230430002459_20230430003854_2437631 on nähtav ajavahemik 30.04.2024 kell 00.24.58 kuni 00.38.
4. Kohtule edastatud asitõendi- videosalvestiste üleandmise-vastuvõtu akti kohaselt on kellaaeg videol reaalajast ees 22 minutit, seega tegelik ajavahemik konkreetsel videol on 00.02.58–00.16.
5. Alguses on kõik rahulik, kell 00.25.15 (tegelik kellaaeg 00.03.15) seisavad K ja C. pingi ees. Pingi peal istuvad kolm isikut. Kell 00.26.29 (tegelik kellaaeg 00.04.29) tõuseb pingilt M. J. Jakson, nad seisavad kolmekesi ja kell 00.27.27 (tegelik kellaaeg 00.05.27) liiguvad K. O. ja M. J. Jakson teistest eemale ja jäävad seal seisma. C. A. liigub nende läheduses. Video kellaajal 00.32 (tegelik kellaaeg 00.10) kaovad R. L. ja H. S. kaamera vaateväljast. Süüdistatav, kannatanu C. A. ja K. O. aga seisavad hoone ees pinkide läheduses. Video kellaajal 00.33.50 (tegelik kellaaeg 00.11.50) seisab C. A. pinkide ees, K. O. ja M. J. Jakson tema läheduses nägudega üksteise poole. Prokuröri hinnangul asuvad K. O. käed vabalt keha külgedel ning kell 00.33.50 (tegelik aeg 00.11.50) teeb M. J. Jakson liigutuse enda parema käega üle K. peapiirkonna. Kaitsja tõi kohtuvaidlustes välja, et tema arvates eelnes süüdistatava parema käe liikumisele K. O. poolne löök süüdistatava suunas. Kohtu hinnangul on videol kell 00.33.43 (tegelik aeg 00.11.43) selgelt nähtav süüdistatava parema käe liikumine üle K. O. pea, kuid samas ei ole K. O. kehaasendi (kaamera suunas parema küljega) tõttu võimalik täpselt näha, kas M. J. Jaksoni käe liikumisele eelnes K. O. poolt mingitki sorti liigutus vasaku käega (I kd, tl 131). Küll on aga K. O. löögiliigutust M. J. Jaksoni näo suunas maininud kohtueelses menetluses antud ütlustes tunnistaja H. S.: „mulle tundus, et ma nägin, kuidas Ki parem käsi läks sirgelt Marki näo poole, Ki käsi oli tõstetud õla kõrgusele. Ma ei tea, kas see käsi ka Marki nägu tabas“ (II kd, tl 8). Videosalvestise põhjal saab juttu olla vaid K. O. vasaku käe võimalikust liikumisest, kuid samas ei mängi see järgneva sündmuse kontekstis määravat tähtsust ning isegi, kui K. O. tõstis/tegi vasaku käega M. J. Jaksoni parema kehapoole suunas liigutuse, ei olnud see videol vaevumärgatav liikumine käsitletav K. O. poolse provokatsioonina M. J. Jaksoni suhtes ega saanuks õiguskuuleka kodaniku poolt reaktsioonina kaasa tuua noaga ründamist. Video kellaajal 00.33.50 (tegelik aeg 00.11.50) on aga selgelt näha, kuidas M. J. Jakson astub parema jalaga K. lähemale, võtab vasaku käe taskust välja ning tema vasakus käes on näha helkivat eset. Et M. J. Jaksoni poolne rünnak tuli K. O.le täiesti ootamatult, kinnitab ka eksperdiarvamuses väljendatud seisukoht sellest, et K. O. ei esinenud enesekaitsele viitavaid tervisekahjustusi (I kd, tl 191).
6. Kohtule esitatud Aruküla staadioni turvakaamera videosalvestiselt lõpuga 2437631 (I kd, tl 149) on näha, kuidas videol kell 00.33.50 (tegelik aeg 00.11.50) teeb M. J. Jakson K. O. suunas mitu kiiret torkeliigutust, mitte rusikalööki ning videol on näha nii M. J. Jaksoni vasaku käe liikumise suund kui ka käes välgatav noatera, mis on suunatud otse K. O. poole. Seega on süüdistatava ütlused löömise asjaolude osas vastuolus turvakaamera salvestisel talletatuga. Video kellaajal 00.33.56 (tegelik aeg 00.11.56) on näha, kuidas ülakeha kummargil hoidev K. O. hoiab enda mõlemat kätt enda näopiirkonna juures ja hakkab kõndima paralleelselt hoone seinaga videot salvestava nurgakaamera poole. Selgesti on nähtav, kuidas K. O. jalas olevate heledat värvi pükste esikülg muutub tumedamaks tema kõndimise jooksul. Veel on samalt videosalvestiselt võimalik eristada, kuidas M. J. Jakson liigub K. O. lüües ohvri poole, viimane taganeb samal ajal hoone seina poole. Videofailil Camera3_Spordihoone_Spordihoone_20230430003340_20230430004059_2594321 on video kellaajal 7 00.34.23 (tegelik aeg 00.12.23) võimalik näha, kuidas nurga tagant tuleb välja kummargil K O., käed näo ees ja kukub kell 00.34.26 (tegelik aeg 00.12.26) ehk sisuliselt minut pärast löömist hoone seina äärde, treeningtõkete ja hoone ääre vahele pikali maha. Nii nagu nähtub tunnistajate H. S. (II kd, tl 8-9) ja R. L. (II kd, tl 3-4) ütlustest, kinnitab ka videosalvestis, et edasiselt sisuliselt kuni kiirabi saabumiseni püüavad tunnistajad K. O. tulutult elustada.
7. Pärast seda kui M. J. Jakson on löönud noaga nii K. O. kui ka C. A., korjab ta videolt nähtuvalt kell 00.13.19 oma asjad pingilt kokku ja hakkab jooksma hoonest eemale, hoone kõrval asuva piiritletud platsi suunas.
8. Videosalvestis (vaatlusprotokoll I kd, tl 154-170, DVD-R plaat lk 151) kajastab Aruküla Spordihoone turvakaamera salvestisi ajavahemikul kella 00.39.48 kuni 00.59.58 (videotel nähtav kell jällegi 22 minutit reaalajast ees). Kaustast nimega „Rattahoid“ tulenevalt pöördub M. J. Jakson kell 00.42.27 (tegelik aeg 00.20.27) Aruküla staadionile tagasi ning kell 00.43.22 (tegelik aeg 00.21.22) hakkab liikuma nurga suunas, kus asub videot salvestav turvakaamera. Talle tuleb nurga tagant vastu H. S., seejärel R. L. ning kell 00.43.46 (tegelik aeg 00.21.46) liiguvad kõik kolm isikut kaamera vaateväljast välja. Videofailil nimega „Rattahoid Arukyla_Aruküla_Aruküla_20230430004456_20230430010815_645314 on kell 00.46.52 (tegelik aeg 00.24.52) näha, kuidas M. J. Jakson võtab R. L. käest ära avatud ekraaniga mobiiltelefoni. M. J. Jakson kaob kaamera vaateväljast aiaga piiritletud platsi taha kell 00.48.08 (tegelik aeg 00.26.08). Video kellaajal 00.51.54 (tegelik kellaaeg 00.29.54) saabub sündmuskohale politsei, selleks ajaks on M. J. Jakson staadionilt juba lahkunud.
9. Kell 00.31 peeti mõni minut varem staadionilt lahkunud M. J. Jakson kinni kahtlustatavana Aruküla alevikus xxx juures.
10. Kaustas „Poiste tööõpetus“ olevast videofailist nimega „tooõpetus_Aruküla_Aruküla_20230430004000_20230430004249_1546654 on jälgitav, kuidas video kellaajal 00.43.47 (tegelik aeg 00.21.47) ilmuvad hoone nurga tagant maas lamava K. O. juurde kolm isikut, koos tunnistajate R. L. ja H. S. ka M. J. Jakson, kes kell 00.43.51 (tegelik kell 00.21.51) kõnnib maas lamava K. O. juurde, kummardub tema kohale ning puudutab oma mõlema käega maas lamavat K. O. ülakeha piirkonnas. Edasiselt paneb H. S. enda parema käe ümber Marki kaela ja seejärel paneb R. L. enda parema käe H. S. kaela peale. Kõik kolm isikut vaatavad maas lamava K. O. poole, ilmselt mõistes, et enam pole midagi teha.
11. M. J. Jaksoni kriminaalasja kohtulikul uurimisel ei andnud süüdistatav erinevaid ütlusi kohtueelses menetluses mitte ainult kannatanu K. O. noaga löömise osas, vaid ka löömise motiivi osas.
12. Kohtuistungil selgitas M. J. Jakson, et löömise ajendiks oli K. O. poolt tema ja tema ema solvamine. Sellele eelnevalt nägi ta mingil hetkel, et K. O. istub mornilt pingil. Süüdistatav kutsus ta enda juurde, tahtis kätt anda, lähemalt tuttavaks saada, kuid K. O. ütles „ei“, toomata välja ühtegi konkreetset põhjust. Sellele mõne aja pärast järgnevalt nimetas K. O. teda hälvikuks ja sõimas tema ema litsiks (II kd, tl 103, 16.02.2024 protokoll). Solvamise hetkel seisis K. O. süüdistatavast umbes 5–6 meetri kaugusel koos C. A. ja H. S. (16.02.2024 kohtuistungi protokoll). Kohtuistungil KrMS § 297 lg 1 korras üle kuulatud kannatanu C. A. kinnitas, et ei kuulnud, et K oleks solvanud Marki ema või ähvardanud kuidagi Marki. Ka prokuröri taotlusel avaldatud süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlustest ei tulene ühtegi viidet, et K. O. oleks solvangutega süüdistatavat rünnakuks provotseerinud.
13. Süüdistatava kohtuistungil esitatud versioon 5–6 meetri kauguselt kuuldud solvangutest ei pea paika mitmel põhjusel. Esiteks oli tunnistaja H. S.i mobiiltelefoniga kell 00.09 tehtud videoklipist selgelt kuulda, kuivõrd kõvasti mängis staadionil noorte poolt kaasa võetud kõlarist muusika. Ka süüdistatav ise väitis kohtuistungil, et muusika mängis keskmisest valjemini (kohtuistungi protokoll 16.02.2024). Teiseks seisid M. J. Jakson ja K. O., alates hetkest kui nad eraldusid teistest pingil istuvatest noortest kuni noaga löömise hetkeni, koos ja vestlesid omavahel. Kogu löömise hetk ja sellele eelnenu on sisuliselt 8 jäädvustunud turvakaamera videosalvestisel lõpuga 2437631 (vt ka otsuse p-d 16 ja 17). Kolmandaks väitis M. J. Jakson kohtus ütlusi andes, et hetkel kui K. O. teda 5–6 meetri kauguselt solvas, seisid K. O. kõrval C. A. ja H. S., kes aga midagi sellist oma ütlustes ei ole kinnitanud. Ka süüdistatava väidet selle kohta, et K. O. solvangud meenusid talle alles vanglas, kus ta on suhelnud psühholoogi ja teiste meditsiinitöötajatega ja tal on tulnud meelde asju, mis antud õhtul toimusid, ei pea kohus eluliselt usutavaks. Niivõrd tugev stressireaktsioon, mis toob kaasa teise inimese noaga ründamise, ei saa ununeda kahe nädalaga (kohtu märkus: M. J. Jakson kuulati kahtlustatavana üle 12.05.2023). Tavapäraselt jäävad ülitugevad emotsioonid (milleks on kahtlemata ka solvangud) inimese teadvuses domineerima ja on vastupidiselt M. J. Jaksoni väitele seda tugevamad, mida vähem aega on emotsiooni põhjustanud sündmusest möödunud.
14. Ükski 30.04.2023 ööl sündmuse juures viibinud isikutest: C. A., H. S. ega R. L. polnud varasemalt M. J. Jaksonit konflikti olukorras näinud. Küll aga kinnitasid tunnistajad R. L. ja H. S. mõlemad, et olid varasemalt koos M. J. Jaksoniga alkoholi tarvitanud, kuid ka alkoholijoobes ei olnud ta konfliktselt käitunud. Nii on tunnistaja R. L. kohtueelses menetluses antud ütlustes (I kd, tl 1-4) kinnitanud, et ka sel õhtul ei pannud ta tähele, et K. O. ja M. J. Jaksoni vahel oleks mingisugune konflikt olnud. Küll aga märkas ta mingil hetkel Marki käes nuga. Tunnistaja läks neile lähemale, aga ka siis ei tajunud ta vähimatki negatiivsust ega pinget K. O. ja süüdistatava vahel. M. J. Jakson hoidis lihtsalt nuga käes. Tegemist oli kokkupandava taskunoaga, mille tera pikkus võis olla umbes 10 cm. Löömise hetke tunnistaja R. L. ei näinud, kuna viibis nurga taga. Kui ta tagasi pinkide poole läks, kõndis talle vastu veidi küürakil K.
15. M. J. Jaksoni poolt kohtus esitatud väited kannatanu poolsest provokatsioonist lükkab ümber ka politsei vormikaamera salvestis M. J. Jaksoni kinnipidamise hetkest (I kd, tl 258-263, salvestis tl 257). Nimelt ütleb süüdistatav oma nime ning küsimusele, mis ta tegi, vastab M. J. Jakson: „Tapsin K O..“ Politseiametniku küsimusele „miks“, vastab M. J. Jakson põhjenduseks, et ta (K.O.) on faking pederast ja lubas teisi inimesi tappa. Vormikaamera salvestiselt nähtub, et hetkel kui leitakse M. J. Jaksoni taskust nuga, selgitab ta „Ta (K.O.) lubas teisi inimesi tappa selle sama noaga. Lubas tappa A. H., E. T., sellepärast et ta arvas, et nemad on pederastid“. Seega nimetab M. J. Jakson kahe meesterahva nimed, kes ei puutu antud sündmusesse. Seejuures ütleb ta konkreetselt välja ees- ja perekonnanimed, mis tähendab, et mingeid probleeme ajas ja kohas orienteerumisega ei ole. Kinnipidamise hetkel ei räägi aga M. J. Jakson mitte vähimatki sellest, et teda või tema ema oleks K. O. poolt solvatud.
16. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et videosalvestiste ning tunnistajate ütlustega on ümber lükatud süüdistatava M. J. Jaksoni poolt kohtus esitatud versioon sellest, et K. O. teda provotseeris. K. O. poolt süüdistatava provotseerimine ja sellisel viisil solvamine, nagu seda on kirjeldanud süüdistatav, ei ole kohtu hinnangul tõendamist leidnud. Seega tuleb lugeda süüdistatava ütlused ka selles osas ebausaldusväärseks ning kohus jätab need tõendikogumist välja.
17. Kohtuistungil kuulati 12.03.2024 tunnistajana üle M. J. Jaksoniga ajavahemikul 26.07.2023– 12.09.2023 Tallinna vangla ühes eeluurimiskambris koos viibinud R. A.. Nimelt laekus Harju Maakohtule 28.02.2023 kiri hetkel Tartu vanglas karistust kandvalt kinnipeetavalt R. A.. Kõnealune kiri sai ajendiks, miks kutsuti R. A. KrMS § 297 alusel kohtusse tunnistajana ütlusi andma. Lühidalt kajastasid tema poolt antud ütlused süüdistatava M. J. Jaksoni enda poolt kohtuistungil esitatud versiooni sellest, kuidas K. O. teda provotseeris, solvates tema ema ja süüdistatavat ennast. R. A. ütluste kohaselt mõtles M. J. Jakson kohtus esitatud versioonid välja just sel ajal, kui nad viibisid eeluurimisalustena ühes kambris ehk eelmise aasta juuli lõpust–septembri keskpaigani. Tunnistaja sõnul ei olnud tal esialgu plaanis kohtule kirja kirjutada, kuid siis nägi ta Kanal2 saates Reporter, kuhu see asi võib lõpuks välja jõuda; et M. J. Jakson võib saada provotseeritud tapmise eest juba sel suvel vanglast välja. M. J. Jaksoni poolt toime pandud kuriteost kuulis ta juba enne, kui M. J. Jakson temaga ühte kambrisse toodi. Liikusid jutud armukolmnurgast, nendest rääkis noorem vend, kelleni need jutud jõudsid Arukülast. M. J. Jakson ise rääkis talle kohe esimestel päevadel kui oli temaga ühte kambrisse pandud, et ta oli üritanud sel õhtul 9 staadionil K. sõbruneda, kuid K ei tahtnud ja siis järgmine hetk oli inimesel sees. Tunnistaja sõnul rääkis sellest M. J. Jakson talle kogu koos oldud aja ja ütles, et ikkagi first kill, ütles ka seda, et liiga noorelt rikkus tuleviku ära. M. J. Jakson ütles ka, et K oli lubanud võtta kaitseväest relva ja ta maha lasta.
18. Kuigi tunnistaja R. A. väitis kohtuistungil, et versiooni sellest, mida rääkida kohtuistungil, mõtles M. J. Jakson välja nende ühises kambris viibimise ajal, puudub kohtul siseveendumus selles, kuidas kuulis tunnistaja R. A. tegelikult M. J. Jaksoni poolt esitatavast kaitseversioonist. Küsimus sellest, kas mõtles M. J. Jakson kaitseversiooni välja nende ühise kambris viibimise ajal jooksul ja rääkis R. A. või kuulis R. A. sellest versioonist just nimelt 16.02.2024 Reporteris kajastatud kohtuistungi üsnagi detailsest kirjeldusest, jääb kohtu jaoks paraku vastuseta. On aga ilmne, et kohtuistung, kus süüdistatav M. J. Jakson andis ütlusi, toimus 16.02.2024, s.t et ka pärast sama päeva õhtul Reporteris kajastatud kokkuvõtet kohtuistungist ootas tunnistaja minimaalselt nädala ja alles siis otsustas kohtule kirjutada. Paratamatult tekib kohtul küsimus, mis oli sellise käitumise põhjuseks? Samuti ei saa kohus jätta tähelepanuta asjaolu, et tunnistaja R. A. sõnade kohaselt ei tundnud ta ise varasemalt M. J. Jaksonit, küll aga tundis ta K. O., kes oli tema vana klassivend ja noorema venna parim sõber. Tunnistaja kinnitas, et on vanglas viibimise ajal suhelnud telefonitsi oma pereliikmetega, sh noorema venna A Š.
19. Kuivõrd kohus juba muude tõendite valguses hindas süüdistatava M. J. Jaksoni ütlused ebausaldusväärseks ja jättis tõendikogumist välja, ei oma R. A. ütlused M. J. Jaksoni süüküsimuse otsustamisel kuigi määravat rolli.
20. Ainus uus informatsioon, mida tunnistaja R. A. võrreldes kohtuistungil süüdistatava enda ütlustega andis, oli see, et tunnistaja sõnul rääkis M. J. Jakson temaga kambris koos olles, et kui ta vanglast välja saab, kavatseb ta kätte maksta C. poolt esitatud 15 000 eurose hagi eest. Lubas ta tappa ja ära peita, sest pole laipa, pole ka kuritegu. Kahetsust M. J. Jakson ei avaldanud, aga kahetses seda, et nii noorelt rikkus inimese tapmisega enda elu. Suhetest C.ga rääkis ainult seda, et kunagi tüdruk meeldis talle. C. löömist kirjeldas J ka, et kui ta K kallal oli, siis C. üritas nagu vahele tulla ja siis Mark lõi teda noaga. Mark ei rääkinud sellest, kas ta tegi seda teadlikult või kogemata.
21. Nähtuvalt R. A. ütlustest sai ta M. J. Jaksonilt väidetavat informatsiooni toimepandud kuriteost ja ka soovist kannatanu C. A.le vanglast vabanemise korral kätte maksta juba 2023 aasta suvel, kui isikud viibisid eeluurimise ajal paar kuud ühes kambris. Ometi otsustas tunnistaja, eelkõige C. A. puudutavast, niivõrd olulisest informatsioonist õiguskaitseorganeid, vanglaametnikke ega ka kedagi teist mitte teavitada ja tegi seda alles 28.02.
22. Kirja kirjutamise ajendiks sai tema sõnul asjaolu, et vaadates Kanal2 saadet Reporter, tekkis tal mõte, et M. J. Jakson võib põhimõtteliselt puhtalt pääseda. Kuigi kannatanu esindaja O. N. ja prokurör leidsid, et puudub alus kahelda tunnistaja R. A. ütlustes, sest kuigi on tegemist süüdi mõistetud seksuaalkurjategijaga, ei ole R. A.t kunagi

§ 320alusel valeütluste andmise eest karistatud.

Kohus ei saa üksnes selle väite pinnalt prokuröri ja kannatanu esindajaga nõustuda. Pigem jagab kohus kaitsja seisukohta, et selline viimasel hetkel tunnistajana väljailmumine tundub kummastav. Seda enam, et täpselt samasugust informatsiooni valdas R. A. enda sõnul juba hiljemalt eelmise aasta septembris. Lisaks eitas süüdistatav kohtuistungil, et on vestluses R. A. lubanud C. A. esitatud tsiviilhagi tõttu vanglast vabanemise järgselt kätte maksta. Ja kuigi kohus jättis süüdistatava ütlused osaliselt tõendikogumist välja, eelkõige just seetõttu, et need olid vastuolus muude kogutud tõenditega, ei too see automaatselt kaasa süüdistatava poolt antud ütluste tervikuna ebausaldusväärseks tunnistamist.

1. Kannatanute esindaja O. N. leidis kohtuvaidlustes, et K. O. tapmise motiiviks sai M. J. Jaksoni armukadedus, kuna tal olid tunded C. A. vastu, kellega ta oli mõnda aega lähemalt suhelnud.
2. Kohus möönab, et K. O. noaga löömisele M. J. Jaksoni poolt eelnes kahtlemata mingi konflikt. Tegemist oli noorukitega, kellel on tingituna nende vanusest raskendatud impulsside kontroll, mida omakorda veelgi võimendab alkoholijoove. Ka tunnistaja H. S. selgitas, et oletab, et Mark võis öelda 10 midagi, mis ärritas K.. Nad rääkisid omavahel. Tunnistaja nägi, kuidas Mark proovis enda vasaku käe panna ümber K. kaela, see tundus sõbralik ümber panek, kuid K tõukas ta käe eemale. Kell 00.09 tunnistaja poolt telefoniga tehtud videol (salvestis I kd tl 150) on muusika väga vali, kuid on kuulda, kuidas K ja Mark karjuvad üksteise peale. Nii nagu tunnistaja arvas tundvat ära Marki hääle, leiab ka kohus, et üle valju muusika kostvad sõnad „Tee nii“ ja seejärel „Aga miks? Miks ei?“ on omistatavad M. J. Jaksonile ja seda eelkõige tunnistaja H. S.i poolt kell 23.35 M. J. Jaksonist ja R. L. tehtud videoklipi ja ka politsei vormikaamera salvestise alusel. Kuna tunnistaja H. S. teadaolevalt oli Mark kunagi kirjutanud C. ja see ei meeldinud K., võis antud teema olla H. S. arvates see, mis „kaare all“ K. ja Marki poolt tõstatati.
3. Kuigi tunnistajad H. S. ja R. L. ei tajunud kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt K. O. ja M. J. Jaksoni vahelises suhtluses pinget, pani seda sündmuskohal tähele kannatanu C. A., kes ka videosalvestiste kohaselt viibis K. O. ja M. J. Jaksoni kõrval rohkem kui tunnistajad R. L. ja H. S.. Nii märkas C. A. mingil hetkel, et Mark ja K rääkisid omavahel juttu umbes 2–3 meetri kaugusel temast. Ta läks nende juurde ja nägi, et Mark tahtis K. kätt suruda, kuid K ei tahtnud. Nad seisid vastakuti, kannatanu astus nende vahele, lükkas K. O. paar sammu tagasi (mis on märgatav ka videosalvestisel) ning küsis, miks too ei tahtnud Markiga kätt suruda. K. O. vastas, et ei taha ja läks M. J. Jaksoni juurde tagasi. Kannatanu arvab, et K arvas, et ta meeldib Markile. Samuti ütles Mark mingil hetkel kannatanule ja K. O.le, kui too kannatanul ümbert kinni hoidis, et nad vaataks, et seal keppima ei hakka, K vastas, et äkki hakkavadki.
4. Kannatanu C. A. ütlustest nähtus, et M. J. Jakson ja K. O. olid küll varem viibinud ühes seltskonnas, kuid tema teada polnud nad omavahel eriti suhelnud. Sama kinnitas kohtuistungil ka M. J. Jakson, kelle sõnul tahtiski ta seetõttu Aruküla staadionil toimunud koosviibimisel K. O. paremini tuttavaks saada. Kriminaalasjas kogutud tõenditest ei nähtu, et nende vahel oleks varasemaid konflikte olnud. Kohtus leidis kinnitust see, et M. J. Jakson oli mõnda aega tagasi C. A.ga suhelnud, sest tüdruk meeldis talle, kuid suhtlus lõppes C. sõnul, kuna K. ei meeldinud, et M. J. Jakson C. A. kirjutab. Seega nõustub kohus kannatanu esindajaga selles, et osaliselt võis konflikti põhjuseks olla armukadeduse pinnalt tekkinud ebasümpaatia. Samas ei saa välistada, et konflikt võis alata põhjusel, et M. J. Jakson soovis K. O. rohkem tutvuda, temaga kätt suruda (nagu kinnitas kannatanu C. A.), K. O. ei olnud sellest aga huvitatud. Antud asjaolu võis solvata M. J. Jaksonit, kelle iseloomustavatest andmetest saab järeldada, et igasugune temaga mittenõustumine ja tema ootustele vastupidine käitumine võis päädida vägivallaga. Ka süüdistatava x, tunnistaja T. J. kirjeldas kohtuistungil (16.02.2024 kohtuistungi protokoll II kd, tl 95), et tema pojal on väga arenenud õiglustunne, ta toppis oma nina igale poole ja sattus seetõttu igasugu jamadesse. Teise momendina tõi T. J. välja, et kui poeg on endast väga välja aetud, võib ta teisi sõimata pederastiks.
5. Tähelepanu tuleb pöörata ka tunnistaja R. S. ütlustele (II kd, tl. 11-14). R. S. tunneb M. J. Jaksonit umbes 4–5 aastat, ka käisid nad kuni M. J. Jaksoni vahistamiseni Tallinna X ning alates 2023 talve lõpust käis tunnistaja Aruküla staadionil jalgpalli mängimas. R. S. kirjelduse kohaselt oli M. J. Jakson vähemalt jalgpalli mängides väga närviline, mis väljendus selles, et kui teda mängu jooksul kas õlaga müksati või füüsiliselt vastu mindi, läks ta närvi. Viimati kui ta koos M. J. Jaksoniga jalgpalli mängis, ütles tunnistaja talle: „sul on närvidega probleeme“, millele M. J. Jakson vastas: „jah, ma tean, on küll“.
6. Seega leiab kohus, et kuigi süüdistatava poolt kohtus antud ütlused kuriteo toimepanemise motiivi osas on ebausaldusväärsed ja on vastuolus muude kogutud tõenditega, ei saa siiski 100% veendumusega väita, et Aruküla staadionil 30.04.2024 K O. surmaga lõppenud sündmuse motiiviks oli ainuüksi armukadedus, vaid ka M. J. Jaksoni isikust tulenev agressiivsus ja teiste inimeste seisukohtadega mittearvestamine.
7. Hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et M. J. Jakson on toime pannud teise inimese tapmise ja tema käitumine tuleb kvalifitseerida

§ 113lg 1 alusel.

Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudse tahtluse 11 puhul ei pürgi isik küll otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Kohtupraktikas on peetud tahtluse tuvastamist võimalikuks ka välise teopildi alusel. RKKK on 16.04.2007 lahendis 3-1-1-128-06 p-s 7 märkinud, et välisele teopildile saab tahtluse tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne ning kui toimepanija tegu iseloomustab toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus. Kohus märgib, et on üldteada, et lõikevahendiga ükskõik millises pea, kaela või näopiirkonnas tekitatud vigastused põhjustavad suurt veritsust. Käesolevas kriminaalasjas teostatud surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtuvalt tuvastati K. O.l mitmed vigastused: torkelõikehaav kaela eespinnal koos vasakpoolse rinnaku-rangluu-nibujätke lihase ja vasaku sisemise kägiveeni vigastuse ning vasakpoolse veririnnaga ja lisaks torke-lõikehaav parema silma laugudel koos silmamuna läbistusega, pindmised torke-lõikehaavad paremal põsesarnal ja vasaku kulmukaare all. Eksperdiarvamuse kohaselt on torke-lõikehaav kaela eespinnal koos vasakpoolse rinnaku-rangluunibujätke lihase ja vasaku sisemise kägiveeni vigastuse ja vasakpoolse veririnnaga eluohtlik tervisekahjustus. Surmava vigastuse tüsistusena esines äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. Välisele teopildile saab eluohtliku tervisekahjustuse tahtluse tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustada võivast teost (nt korduvad löögid pähe), aga ka ühekordse teo ohtlikkuse (nt noalöök elutähtsasse kehapiirkonda) korral (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 08.12.2016 ja 09.02.2017 otsused: nr 3-1-1-102-16, p 17 ja nr 3-1-1111-16, p 13). Vigastuste paiknemine kannatanu pea- ja kaela piirkonnas viitab sellele, et süüdistatav püüdis tabada K. O. elutähtsaid piirkondi. 40. Isiku tahtlust (koosseisu subjektiivset külge) on võimalik hinnata ka läbi tema käitumise (koosseisu objektiivse külje). Nii on subjektiivse külje tuvastamisel abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, kuid nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasja silmas pidades (RKKK 16.04.2007, 3-1-1128-06, p 9). Süüdistatava teojärgset käitumist hinnates võib järeldada, et ta sai aru, mis ta oli teinud, kuid K. O. abistamiseks (vaatamata oma esmaabi andmise oskustele) pärast noaga löömist ei teinud süüdistatav midagi, vaid otsustas sündmuskohalt koheselt lahkuda ning kuigi ta mõne minuti möödudes pöördus staadionile tagasi, ei olnud põhjuseks mitte K. O. abistamine. Kuigi noa kasutamise osas on kohus lugenud eelnevalt süüdistatava enda ütlused ebausaldusväärseks, näitab nii ekspertiisiaktist kui muudest kogutud tõenditest järelduv noa kasutamine juba iseenesest lööja soovi tekitada kannatanule raskeid ja eluohtlikke vigastusi ning sellise vahendi kasutaja nii saab eeldada kui ka peab eeldama, et kasutades taolist ohtlikku ja tegelikkuses ka just selliseks otstarbeks – torkamiseks ja lõikamiseks mõeldud vahendit ning lüües teist isikut elutähtsasse piirkonda nagu seda on kaela piirkond, põhjustatakse kannatanu surm. Seega on eelkirjeldatud tegu sobiv realiseerimaks

§ 113lg 1 koosseisu.

41.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Sama paragrahvi lõike 3 alusel paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

§ 16

lg-st 4 nähtuvalt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

1. Tahtluse vormi määratlemisel nõustub kohus prokuröriga ja leiab, et M. J. Jakson pani teo toime otsese tahtlusega. K. O.l tuvastatud vigastuste iseloom ja paiknemine osutavad sellele, et M. J. Jakson lõi K. O. korduvalt vähemalt otsese tahtlusega ja sai aru, et see tegevus kahjustab K. O. tervist. Arvestades kasutatud vahendit, milleks oli kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt teravaotsaga liigendnuga, siis teadis süüdistatav, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, s.o teise inimese tervise kahjustamise, mille tagajärjeks on surm ja ta ka tahtis või vähemalt möönis seda, kuivõrd teist inimest noaga pea ja kaelapiirkonda lüües ei saa eeldada, et tervisekahjustust ei teki. Süüdistatava teo tagajärjel tekkis kannatanul kaelapinnale tekitatud vigastuse tüsistusena äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust.
2. Lisaks tuleb tuvastada, kas süüdistataval oli tahtlus tagajärje suhtes ehk kas ta soovis, et tema tegevuse tulemusena tekiks kannatanul oht elule. Kohtu hinnangul pidi süüdistatav ette nägema, et noaga 12 lüües võib saada kannatanu tõsiseid vigastusi, mis võivad olla elule sedavõrd ohtlikud, et toovad kaasa kannatanu surma. Ka keskmise elukogemusega isik saab aru, et noaga pea- või kaelapiirkonda lüües võivad kannatanul tekkida sellised vigastused, mis võivad kujutada endast ohtu elule. M. J. Jakson, olles tekitanud K. O.le elutähtsasse piirkonda vigastused, lahkus sisuliselt kohe sündmuskohalt (olles veel eelnevalt vigastanud noaga kannatanu C. A.), tundmata mingit muret kannatanu seisundi pärast. Seega olles teadlik vigastatud kannatanu olemasolust, ei kutsunud ta talle ei kiirabi, ega üritanud kannatanule muul moel abi osutada, mis näitab kohtu hinnangul selgelt, et M. J. Jakson suhtus täiesti ükskõikselt sellesse, milline võib olla saabuv tagajärg kannatanu jaoks. Veelgi enam, tunnistaja R. L. on andnud kohtueelses menetluses ütlusi (II kd, tl 1-4) selle kohta, et kui ta viibis Aruküla staadioni spordihoone nurga taga maas lamava K. juures ja püüdis teda elustada, tuli sinna lähedale M. J. Jakson. Tunnistaja kinnitusel käskis M. J. Jakson tal tema kasutajakonto Snapchatis sõprade hulgast eemaldada. Sama tegi M. J. Jaksoni palvel ka tunnistaja H. S. (ütlused II kd, tl. 9), mis tähendab et M. J. Jaksoni esmaseks reaktsiooniks oli enda isiku tuvastamise või kättesaamise raskendamine, vaatamata sellele, et kõik sündmuse juures viibinud isikud teda tundsid ja ootus enda varjamiseks oli perspektiivitu.
3. Seega tegutses süüdistatav tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, s.t ta pidas võimalikuks ja möönis kannatanu surma saabumist, kuid tal oli sellest tervisekahjustuse tekitamise ajal ükskõik. Eelnevast tingituna leiab kohus, et M. J. Jakson lõi K. O. kaela piirkonda vähemalt otsese tahtlusega ja pidas vähemalt kaudse tahtluse tasemel võimalikuks, et tehtud löök võib tagajärjena kaasa tuua K. O. surma. Esineb põhjuslik seos M. J. Jaksoni tegevuse ja saabunud tagajärje vahel. Kui M. J. Jakson ei oleks K. O. noaga kaela löönud, ei oleks viimane saanud süüdistuses kirjeldatud vigastusi ja tüsistusi, mille tagajärjel ta sündmuskohal sisuliselt lühikese ajavahemiku möödudes suri.
4. Süüdistatav ja tema kaitsja asusid seisukohale, et M. J. Jaksoni poolt K. O. noaga löömise kutsusid esile K. O. solvangud M. J. Jaksoni ja tema ema aadressil. Eelnevalt on kohus põhjendanud, miks ta loeb süüdistatava ütlused selles osas ebausaldusväärseks ja muude tõenditega vastuolus olevaks, mistõttu puudub vajadus hinnata M. J. Jaksoni poolt toimepandud teo võimalikku kvalifitseerimist

§ 115või muude isikuvastaste kuriteokoosseisude järgi.

Süüd või teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Mark Jakob Jakson pani toime

§ 113

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tapmise.

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuritegu 46.

§ 121

lg 2 p 3 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud korduvalt. Nii heidetakse süüdistuse kohaselt M. J. Jaksonile ette C. A. füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamist 30.04.2023 Harjumaal Raasiku vallas Aruküla alevikus, Põllu 5 asuva Aruküla staadioni spordihoone ees, kus M. J. Jakson lõi C. A. tahtlikult noaga pea piirkonda, millega põhjustas haava C. A. pea piirkonnas paremal pool kõrva kohal.

1. Süüdistatav tunnistas end kohtuistungil küll C. A. valu ja tervisekahjustuse tekitamises süüdi, kuid kohtuistungil antud ütlustest kumab läbi mõte, et kõik see juhtus kuidagi kogemata ja talle enesele teadmatult. Nii on süüdistatav märkinud, et pärast seda kui ta oli K. taganenud, hakkas teda lööma C., kelle süüdistatav lükkas käega eemale ja suundus ise samal ajal pingi juurde, et istuda. Sel hetkel kui C. teda lõi ja tema C. eemale lükkas, karjus kannatanu talle midagi, kuid Jakson ei mäleta, mida täpselt. Süüdistatav istus pingile, C. tuli tema juurde ja lõi teda uuesti. Süüdistatava sõnul tahtis ta tüdruku eemale lükata, lükkas vasaku käega, tahtis peast lükata, aga seda et tal oli nuga käes, seda adus süüdistatav alles peale lükkamist, kui C. karjus: „Ai, mis sul viga on.“ Alles siis avastas M. J. Jakson, et tal on nuga käes.
2. Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et 30.04.2023 öösel, pärast seda kui süüdistatav M. J. Jakson oli noaga rünnanud C. A. poiss-sõpra K. O., tekitas ta noaga vigastuse peapiirkonda ka kannatanu 13 C. A.le, kes reageeris M. J. Jaksoni õigusvastasele teole, visates süüdistatavat plastpudeliga ja üritades teda tõugata.
3. Milline oli kannatanu C. A. reaktsioon sellele, kui M. J. Jakson ründas K. O. ja kuidas konkreetselt kannatanu käitus, on talletatud Aruküla spordihoone turvakaamera salvestistel, milliseid on kohtuistungil vaadeldud. Nii nähtub Aruküla staadioni spordihoone videosalvestise vaatlusprotokollist (I kd, tl 135) ja videofaililt Camera2_Spordihoone_Spordihoone_20230430002459_20230430003854_2437631 kell 00.33.56 (tegelik aeg 00.11.56), et kohe pärast seda, kui K. O. on pannud mõlemad käed näo ette, tõstab kannatanu C. A. vähemalt ühel korral enda parema käe M. J. Jaksoni peapiirkonna suunas (asitõendi vaatlusprotokoll I kd, tl 135, foto 10) paremas käes oleva tuvastamata esemega. Selle peale ründab M. J. Jakson kell 00.34.00 (tegelik kellaaeg 00.120.0) C. A., tehes parema käega, samal ajal hoides vasakus käes täpselt arusaamatut eset, ühe löögi C. A. pea piirkonna suunas ning tõmbab seejärel enda parema käe enda kõrvale tagasi ja astub kannatanu C. A.st selg ees eemale hoone seina poole. Video kellaajal 00.34.19 (tegelik aeg 00.12.19) hakkab C. A. liikuma hoone selle külje poole, mille küljes on salvestav turvakaamera. C. hoiab kõndides enda pea piirkonnast kahe käega kinni.
4. Videosalvestisel nähtuvaga on sisuliselt kattuvaid ütlusi andnud kohtueelses menetluses 12.05.2023 (I kd, tl 267) ülekuulamisel ka kannatanu C. A. ise. Kannatanu selgitas, et saades aru, et Mark on noaga K. midagi teinud, läks ta kohe Marki juurde, küsis mida viimane tegi ja hakkas Marki kahe käega tõukama. Mark pani kannatanule ühe käe rindkere piirkonda ja lükkas ta eemale. Vaatamata sellele püüdis kannatanu teda tõugata ja seejärel tõukas Mark vastu. Tuli R. ja palus neil rahuneda. Kannatanu tahtis oma mäletamist mööda lüüa Marki jalaga, Mark läks temast eemale, kuid kannatanu järgnes talle. Seejärel suunas Mark oma käe kannatanu näo suunas. Kannatanu arvas, et Mark lööb teda käega, kuid ta lõi hoopis noaga vastu pead paremale poole kõrvast veidi üles, peapiirkonda. Valu tundis kannatanu veidi aja pärast, pani käe kõrva juurde ja sai aru, et tal jookseb peast verd.
5. Kuigi kannatanu mäletas, et teda ja M. J. Jaksonit püüdis rahustada R. L., oli selleks kriminaalasja materjalidest tulenevalt tegelikult H. S. (H. S.i ütlused II kd, tl 8), kes kinnitas, et kui ta oli nad (C. ja Marki) laiali ajanud, tuli C. tema juurde ja ütles, et tal tuleb peast verd ja näitas ka oma verist kätt.
6. Noalöögist põhjustatud tervisekahjustuse tekkimist kannatanu C. A.le kinnitavad ka PERH-ist väljastatud C. A. patsiendikaart (I kd, tl 201) ja väljavõte 30.04.2023 haigusloost (I kd, tl 202-203). Mõlemad meditsiinidokumendid tõendavad fakti, et 30.04.2023 kell 01.00 tuvastati kannatanu C. A.l peas 1 cm pikkune torke/lõikehaavake, mida õmmeldi ühe õmblusega ja paigaldati side.
7. Lisaks tõendab C. A. põhjustatud vigastuse olemasolu isiku läbivaatuse protokoll koos fotodega kannatanu peast. Kiirabiautos on tehtud foto haavast kannatanu peas paremal pool kõrvast üleval (I kd, tl 208, foto nr 3).
8. Et kannatanu C. A. põhjustatud peavigastus oli tekitatud justnimelt M. J. Jaksonile kuuluva ja temalt kahtlustatavana kinnipidamisel äravõetud liigendoaga, kinnitab ka DNA-ekspertiisiakt nr 23E-GE0432 (I kd, tl 246-254, vt ka otsuse p 11).
9. Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et 30.04.2023 peale K. O. noaga löömist lõi M. J. Jakson kella 00.12 paiku kannatanut C. A. noaga pea piirkonda, tekitades C. A.le füüsilist valu ja tervisekahjustuse, milleks on V-kujuline haav peapiirkonnas paremal pool kõrva kohal.
10. Nii tervisekahjustus kui ka valu on

§ 121lg 1 normatiivsed koosseisutunnused.

Esimese neist tunnustest defineerib Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 1 lg 2, mille kohaselt on tervisekahjustus osutatud määruse mõttes organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu 14 teguri toimel. Valu kui koosseisulist asjaolu on määratletud kohtupraktikas. Selle all peetakse silmas organismi kaitsefunktsiooni, mis on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima (vt RKKK 12.11.2019, 1-18-7833, p 22 koos edasiste viidetega). Seega on C. A.l tuvastatud haav peapiirkonnas ja põhjustatud valu vaieldamatult käsitatav kehavigastusena

§ 121

tähenduses ning sellega on

§-s 121 sätestatud objektiivne süüteokoosseis juba täidetud. 57.

§ 121

lg 2 p 3 kontekstis peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud kehalise väärkohtlemise. See näitab tema suuremat kalduvust toime panna sama kuritegu ja seetõttu sisaldab uus kehaline väärkohtlemine esimesega võrreldes suuremat ebaõigust. Pole oluline, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest varasemalt süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv) (RKKK 14.05.2020, 1-19-5146/52, p 8 koos edasiste viidetega). M. J. Jaksoni puhul on tegemist faktilise retsidiiviga. 58. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu hinnangul pani M. J. Jakson kehalise väärkohtlemise episoodi C. A. suhtes toime vähemalt kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kannatanu ütluste kohaselt saades aru, et Mark on noaga K. midagi teinud, läks ta kohe Marki juurde, küsis mida viimane tegi ja hakkas Marki kahe käega tõukama. Mark püüdis teda eemale lükata, kuid vaatamata sellele püüdis kannatanu Marki uuesti tõugata. Kuigi Mark temast eemale läks, järgnes ta Markile, kes teda siis ühe korra pea piirkonda lõi. Ka süüdistatava sõnadest kumas läbi, et C. A. löömine juhtus kuidagi kogemata, ta püüdis algul kannatanut eemale tõrjuda, eemaldus kannatanust, kuid kannatanu ikkagi järgnes talle ja lõi teda. Seega puudus M. J. Jaksonil kohtu hinnangul otsene soov kannatanut kahjustada ja C. A. löömine oli toime pandud kaudse tahtlusega, seda ka saabunud tagajärje osas. Süüd või teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on kohtu hinnangul

§ 121lg 2 p 3 teokoosseis täidetud.

KARISTUSE MÕISTMINE 59.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

60. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKK 03.04.2020, 118-2232, p 71). 61. Seadusandja on

§ 113

lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud kuuekuni viieteistaastase vangistuse. Seega keskmine määr on 10 aastat ja 6 kuud vangistust. 62. Hinnates M. J. Jaksoni süü suurust

§ 113

lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatav lõi K. O. noaga pea- ja kaelapiirkonda vähemalt neljal korral, sh põhjustas noaga torke-lõikehaava kaela eespinnal koos vasakpoolse rinnaku-rangluu-nibujätke lihase ja vasaku sisemise kägiveeni vigastusega, mille tagajärjel tüsistusena tekkinud sisemise ja välise verejooksu tulemusena K. Ots suri sisuliselt minutite jooksul. Kohtu hinnangul arvestades süüteo 15 asjaolusid, kannatanule tekitatud vigastuste hulka, kannatanu käitumist vahetult enne rünnet ja süüdistatava käitumist vahetult peale rünnet, tuleb süüdistatava süü lugeda keskmisest suuremaks. Nimelt kasutas M. J. Jakson kahe erineva kannatanu suhtes nuga. K. O. suhtes rakendatud vägivald oli ulatuslik (4 kiiret noalööki väga lühikese ajavahemiku järel pea- ja kaelapiirkonda, millega kaasnesid mitmed elupuhused tervisekahjustused); M. J. Jakson ründas C. A. sisuliselt mõni minut pärast K. O. tapmist; M. J. Jakson kasutas nuga K. O. jaoks täiesti ootamatult ja seejuures ei olnud K. O.l ühtegi relva; M. J. Jakson põgenes sündmuskohalt, tundmata huvi K. O. ja C. A. saatuse vastu ja püüdmata abi anda, ehkki süüdistav oli õppinud meditsiini. Analoogset olukorda on käsitlenud ka Riigikohus 26. jaanuari 2021 lahendis 1-19-4150 punktis 35, nõustudes maakohtu poolt tuvastatud süüdistatava keskmisest suurema süü asjaolude põhjendustega. 63. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav tunnistas kohtuistungil K. O. tapmise toimepanemist, andes teo toimepanemise asjaolude kohta küll ütlusi, kuid ütlused noaga löömise asjaolude ja motiivi osas olid vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega, mistõttu need olid kohtu hinnangul ebausaldusväärsed ja kantud soovist pisendada oma vastutust. Vaatamata sellele avaldas süüdistatav kohtuistungil juhtunu osas ka kannatanute ees kahetsust ning vabandas.

§ 58

kommentaari p 4.2.1 kohaselt võib kahetsuse siiruse seada kahtluse alla toimunus oma rolli kaalukuse vähendamine, kui nt süüdistatava omaksvõetav teo- või tagajärjeebaõigus erinevad olulisel määral tegelikult tuvastatust. Siiski ei tähenda puhtsüdamlik kahetsus süüdistuse väidete vastuvaidlematut aktsepteerimist. Seega peab kohus avaldatud kahetsust võimalikuks arvestada

§ 57lg 1 p 3 mõttes puhtsüdamliku kahetsusena.

Samas leiab kohus, et arvestades süüdistatavale inkrimineeritud teo iseloomu ei saa karistust kergendav asjaolu olla sedavõrd kaalukas, et tooks kaasa karistusmäära olulise vähendamise. Karistust raskendava asjaoluna on prokurör ja ka kannatanu esindaja toonud välja

§ 58p-s 13 sätestatud süüteo toimepanemise täisealise poolt alaealise juuresolekul.

Formaalselt

§ 58

p-s 13 märgitud vastutust raskendav asjaolu küll esineb, kuid kohus möönab, et kuigi viiest 30.04.2023 õhtul staadionil olnud noorest oli sel hetkel alaealine ehk 17-aastane veel vaid kannatanu C. A., oli süüdistatav saanud täisealiseks 31.03.2023, seega napilt kuu aega tagasi. Sisuliselt kuulusid kõik 30.04.2023 sündmuskohal olnud noored samasse vanusekategooriasse, s.t nad olid eakaaslased. Tulenevalt antud asjaolust ei pea kohus ainuüksi seetõttu, et süüdistatav sai kannatanu C A. vaid 4 kuud varem täisealiseks, põhjendatuks arvestada

§ 58

p-s 13 nimetatud asjaolu sedavõrd kaaluka argumendina, et see tooks kaasa karistusmäära olulise raskendamise. 64. Karistuse määramisel ei lähtu kohus vaid süü suurusest, vaid ka teistest karistuse mõistmise alustest.

§ 56

lg 1 järgi tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seetõttu peab eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama süüdlase isikut. M. J. Jakson on varem kriminaalkorras karistamata, kuid väärib märkimist, et 15.07.2020 lõpetas Põhja Ringkonnaprokuratuur tema suhtes KrMS § 201 lg 2 alusel kriminaalmenetluse, milles M. J. Jaksonile oli esitatud kahtlustus

§ 121lg 1 kirjeldatud teo toimepanemises alaealisena.

Kriminaalasja lõpetamise määruse kohaselt lõi M. J. Jakson 02.05.2019 jalgpalli mängimise käigus jalaga puruks käeluu kaasmängijal, kes üritas teda „pikali niita“.

1. X on väljastatud M. J. Jaksoni osas 2 sisult erinevat iseloomustust (II kd, tl 17-20): üks
2. aastast seoses KrMS § 201 alusel lõpetatud kriminaalasjaga ning teine
3. Mõlemast iseloomustusest kumab läbi aga M. J. Jaksoni iseloomuomadus – õigluse jaluleseadmise soov, mis võis vahel kutsuda esile konflikte. Oma seisukohtades on ta resoluutne.
4. aasta iseloomustuse kohaselt on olnud koolis mitmeid sõnelusi, mis on mõningatel juhtudel lõppenud ka löömise/kaklusega. X 08.05.2023 väljastatud iseloomustusest (II kd, tl 23) nähtub, et M. J. Jaksoni läbisaamine klassikaaslastega oli üldjuhul hea, klassiõdedega suheldes oli ta leebem, osade klassivendadega suheldes 16 esines erimeelsusi. Õpetajatega suhtles viisakalt, kuid samas üleolevalt, meeldis diskuteerida ja vaidlustesse laskuda. Viimasest õppimiskohast, X, kus ta asus õppima
5. septembrist 2022, iseloomustatakse M. J. Jaksonit positiivselt, iseloomult sõbralik, toimetas aktiivselt õpilasomavalitsuses. Õpetajatega mingeid konflikte polnud, pigem viisakas.
6. Märkimist väärib, et selgitades kohtuistungil varasemas elus esinenud füüsilisi konflikte, tõi M. J. Jakson kohtuistungil ütlusi andes konflikti alustajana või võimendajana alati esile teise konflikti osapoole või ka kolmanda isiku, kes tegeles probleemi lahendamisega. Samasugust lähenemist poja elus esinenud konfliktide selgitamisel täheldas kohus ka süüdistatava x – tunnistaja T. J. poolt antud ütlustes. Seetõttu julgeb kohus arvata, et M. J. Jaksoni puhul kuulus vägivald probleemide lahendamise vahendite hulka ning eripreventiivsest kaalutlusest lähtuvalt on tema hoiakuid vaja muuta.
7. Kohtu hinnangul ei ole asjakohane kaitsja poolt kohtuvaidluste käigus viidatud alkoholimürgistuse ehk intoksikatsiooni esinemine M. J. Jaksonil.

§-s 36 lg 1 kirjeldatud joobeseisundis on isiku motivatsiooni- ja otsustusvõime piiratud või häiritud ning siit tulenevalt on ka tema käitumine ebaadekvaatne. Kohus leiab, et tugev joobeseisund ei ole M. J. Jaksoni süü suurust vähendavaks või tema poolt toime pandud teo ebaõigussisu kahandavaks teguriks. Kogutud tõenditest saab järeldada, et M. J. Jakson oli küll tugevas joobes, kuid mitte ebaadekvaatne. Nii nähtub M. J. Jaksoni kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (I kd, tl 209), et M. J. Jakson suutis omakäeliselt allkirjastada protokolli, lisada omakäeliselt protokolli „Ei ole avaldusi ja taotlusi. Märkuseid ei ole. Olen protokolliga tutvunud.“ Vormikaamera salvestise kohaselt suutis ta öelda oma nime, vastata küsimusele, kus asub tal nuga ja öelda, et ta tappis K O.. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli (I kd, tl 220-221) kohaselt tuvastati M. J. Jaksonil 30.04.2024 kell 01.15 küll joove – 1,15 mg/l kohta, kuid sellele vaatamata suutis ta puhuda indikaatorvahendisse ja mäletas ka viimase 24 tunni sündmusi. 68. Süüdistatav pani K. O. tapmise toime napilt 1 kuu pärast täisealiseks saamist. Kohtuvaidluste käigus palus kaitsja kohtul hinnata, kas M. J. Jaksoni terviseseisund võimaldas tal täiel määral mõista oma käitumist ja selle tagajärgi. Kaitsja leidis, et lisaks sellele, et süüdistatav oli sündmuse toimumise ööl väga tugevas alkoholijoobes, tuleb kohtul karistuse mõistmisel arvestada ka noore täiskasvanu erisusi. Seejuures viitas kaitsja Euroopa Nõukogu soovitustele Rec

§ 60lg 3 kohaselt alla alammäära.

69. Üldjoontes nõustub kohus kaitsjaga, et täiskasvanuks saamine õiguslikus mõttes ei pruugi kokku langeda isiku arengutasemest tuleneva küpsusega. Täna kehtiv

§ 87

redaktsioon võimaldab alaealisena kuriteo toime pannud noore kõrval n.ö erikohelda ka alla 21-aastasena kuriteo toimepannud täisealist isikut, arvestades viimase vaimset ja sotsiaalset arengutaset ning kuriteo toimepanemise asjaolusid. Seega on noorte täiskasvanute puhul

§ 87lg 1 p-des 2-8 ja 10 loetletud mõjutusvahendite kohaldamine erandlik.

Kohus leiab aga, et M. J. Jaksoni puhul ei ole ühegi kriminaalasjas kogutud tõendi põhjal võimalik väita, et süüdistataval oleks vaimse või sotsiaalse arengutase selline, mis eeldaks tema alaealisena kohtlemist õiguslikus mõttes. Vastupidi, tema astumine abipolitseinike kandidaatide ridadesse 2023 aprillis (II kd, tl 120-121), C-taseme kergejõustikukohtuniku litsentsi omandamine (II kd, tl 118119), Harjumaa ja Tallinna aasta aktiivseimaks kolmanda ja teise kategooria kohtunikus tunnistamine ja ka X õpilasomavalitsuses aktiivne kaasalöömine viitavad pigem tema sotsiaalsele küpsusele.

1. Kohus nõustub kaitsjaga ka selles, et õiguskorda rikkunud noorte täiskasvanute mõjutamine peab toimuma läbi individuaalse lähenemise ja empaatiliselt. Samas peab ka noore täiskasvanu puhul arvesse 17 võtma konkreetse õigusrikkumise asjaolusid. M. J. Jakson on pannud toime teo, mis on suunatud suurima hüve, ehk inimelu vastu (konkreetsel juhul samasuguse noore inimese vastu nagu tema ise) ning sellisele teole rangeimal viisil riigi poolne reageerimine peab õiguskorra kaitsmise eesmärgist tulenevalt andma ühiskonnale signaali, et niivõrd raske teo toimepanemisele järgneb ka reageering pikaajalise vangistuse näol.
2. Võttes arvesse seda, et M. J. Jaksoni süü on keskmisest suurem ning arvestades ka eri- ning üldpreventiivseid eesmärke, ka vanust (napilt täiskasvanuikka jõudmine) toimepanemise hetkel, on kohtu hinnangul põhjendatud karistuse mõistmine

§ 113lg 1 sätestatud teo toimepanemise eest veidi üle sanktsiooni keskmise määra.

72.

§ 121

lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on seadusandja ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. 73. Süüdistatav õppis enne vahistamist Tallinna X ning alates 2023 aprillist töötas ka lühikest aega X. Seega sisuliselt ei oma M. J. Jakson mingit sissetulekut ega rahalisi vahendeid. Ka realiseeris süüdistatav

§ 121

koosseisu raskema alternatiivi – põhjustades tervisekahjustuse, mitte ainult füüsilise valu kannatanu C. A.. Lisaks sellele on M. J. Jaksoni suhtes kohaldatud tõkendina vahi all pidamist ning süüdistatavale mõistetakse teise kuriteo toimepanemise eest pikaajaline vangistus. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustust täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate varaliste nõuete tõttu (menetluskulud, tsiviilhagi). Olukorras, kus süüdistataval puuduvad minimaalsemadki legaalsed rahalised vahendid enda ülalpidamiseks ei ole objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. 74.

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemine seisnes süüdistatava poolt kannatanule füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamises isiku poolt, kes on eelnevalt pannud toime teise inimese tervise kahjustamise. Süüdistatava süü hindamisel arvestab kohus seda, et kuriteo toimepanemisel kasutati nuga, aga ka seda, et kohtumenetluses kogutud tõenditest nähtuvalt pani ta teo toime kaudse tahtlusega. Kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist analüüsis kohus otsuse p-s 63 ja seda üle kordama ei hakka. Kõiki asjaolusid koostoimes arvestades leiab kohus, et Mark Jakob Jaksonile võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni keskmise määrast veidi allapoole. 75. Liitkaristuse mõistmisel kuritegude kogumi eest mõistetakse

§ 64

lg 1 kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kuigi tegemist on karistuste liitmisega sisuliselt samaliigiliste kuritegude eest, on kuritegude toimepanemisega riivatud erinevaid õigushüvesid, mistõttu ei pea kohus võimalikuks kohaldada kergemat karistuste liitmise viisi, vaid peab vajalikuks mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, suurendades raskeimat karistust. Samas arvestab kohus asjaoluga, et süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod on oma sündmustikult ja ka ajaliselt väga tihedalt seotud, mistõttu ei pea kohus vajalikuks karistusi liita täies ulatuses.

1. Kaitsja leidis kohtulike vaidluste käigus, et M. J. Jaksonile mõistetav karistus võiks olla selline, millest osa tuleb ära kanda reaalselt ja ülejäänud osa jääks käitumiskontrolli nõuetega tingimisi kohaldamata.
2. Vaatamata sellele, et karistusregistri andmete kohaselt süüdistataval kehtivad kriminaalkaristused ja väärteokaristused puuduvad, on M. J. Jakson toime pannud teise isiku tapmise, milline on raskeim isikuvastane süütegu ning ei toime pandud teos ega toimepanija isikus ei ole tuvastatud midagi erandlikku, mis võiks tingida süüdlasele mõistetava karistuse osalist kohaldamata jätmist. Inimese õigus 18 elule on põhiseaduslik põhiõigus – igal inimesel on õigus elule ning sellist õigust on süüdistatav rikkunud. M. J. Jakson on pannud toime kuriteo, mille tagajärjel on kaotanud tema eakaaslane K. Ots oma elu. Kohus rõhutab siinkohal, et vastavalt kohtupraktikale saab isikut karistusest vabastada vaid juhul, kui mõistetav karistus ei ületa seaduses ettenähtud katseaja maksimaalset pikkust.

§ 73

ja 74 sätestavad katseaja maksimaalseks pikkuseks viis aastat, mis on oluliselt lühem kui süüdistatavale käesoleva otsusega mõistetav karistus ja ka

§ 113

lg 1 sanktsiooni miinimummäär, mistõttu puudub üldse võimalus karistuse kohaldamata jätmist kaaluda. Sellest tulenevalt tuleb mõistetav vangistus määrata ära kandmisele täies ulatuses. 78. Seega eeltoodud motiividel mõistab kohus M. J. Jaksonile

§ 113

lg 1 järgi karistuseks 11 aastat vangistust ja

§ 121

lg 2 p 3 järgi 2 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel on liitkaristuseks 12 aastat vangistust ning

§ 68lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg.

Seega karistuse kandmise alguseks loeb kohus M. J. Jaksoni kahtlustatavana kinnipidamise aja, s.o 30.04.

1. Kuna M. J. Jaksoni suhtes valiti tõkendiks vahistamine 01.05.2023 (mille põhistust on nii maa- kui ringkonnakohus kontrollinud), tuleb see jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Kohtu hinnangul on vahistamine jätkuvalt aktuaalne ning kohus määruste sisu üle kordama ei hakka. MENETLUSKULUD
2. KrMS § 175 lg 1 p 1, 3, 4 ja 9 kohaselt on valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu, riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab menetluskulud KrMS järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses.
3. Seadusandja on määranud, et reeglina hüvitab KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, kuid KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
4. Kriminaalasjas on menetluskuludeks surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 23E-AOS0042/TLN208 teostamise kulu summas 343 eurot, DNA-ekspertiisi nr 23E-GE0432 teostamise kulu summas 1425 eurot, määratud kaitsjale makstud tasud kokku summas 4508,96 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 2050 eurot. Lisaks on menetluskuludeks valitud esindajatele makstud tasud ning tsiviilhagide menetlemisest tingitud kulud.
5. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ (vastu võetud 08.12.2023) nr 113 § 1 kohaselt on alates
6. jaanuarist 2024 tunnitasu alammääraks 4,86 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 820 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo korral 2,5 kuupalga alammäära, mis on kohtuotsuse tegemise hetke seisuga seega 2050 eurot. Sundraha instituut kannab oma olemuselt mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki ehk et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine (RKKK 02.05.2011, 3-1-1-24-11, p 10.1; RKKK 09.09.2005, 3-1-1-6305, p 9-10).
7. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust (vt RKKK 23.05.2013, 3-1-1-39-13, p 9). Võttes arvesse antud kriminaalasja tehiolusid, samuti kohtueelses ja kohtumenetluses määratud kaitsja Kadi Sitska poolt tagatud kaitset, õigusnõustamise mahtu ja ulatust M. J. Jaksonile, leiab kohus, et 19 esitatud taotlused kaitsjakulude hüvitamiseks seoses tema kaitsmisega kriminaalmenetluses on põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses. Kaitsja taotlustes esitatud õigusabikulude summa suurused seonduvad põhjendatud kaitsetoimingutega.
8. Arvestades kannatanute poolt valitud esindajate tasusid ning tsiviilhagisid, mis samuti kuuluvad M. J. Jaksonilt väljamõistmisele, vähendab kohus surnu kohtuarstliku ekspertiisitasu, määratud kaitsjale makstud tasude ning sundraha väljamõistetavat kogusummat poole võrra ning ajatab nende tasumise 12 kuu peale. Kohus mõistab M. J. Jaksonilt menetluskulud välja osaliselt, arvestades siinkohal ka Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt tuleb DNA-ekspertiisikulude väljamõistmisel arvestada analüüsiobjektide, sh võrdlusproovide arvu (RKKK 02.06.2023, 1-22-1425, p 37). Seega tuleb süüdistatavalt välja mõista surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 23E-AOS0042/TLN208 teostamise kulu summas 171,50 eurot, DNA-ekspertiisi nr 23E-GE0432 teostamise kulu summas 684 eurot, määratud kaitsjale makstud tasud kokku summas 2254,48 eurot ja sundraha summas 1025 eurot, s.o menetluskulud kokku summas 4134,98 eurot, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul, tasudes esimese 11 kuu jooksul vähemalt 344,58 eurot kuus ja
9. kuul 344,60 eurot. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 23E-AOS0042/TLN208 teostamise kulu summas 171,50 eurot, DNA-ekspertiisi nr 23E-GE0432 teostamise kulu summas 741 eurot, määratud kaitsjale makstud tasud kokku summas 2254,48 eurot ja sundraha summas 1025 eurot jäävad KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.
10. Tuleb märkida, et antud kulud on tekkinud M. J. Jaksoni õigusvastase käitumise tulemusena ning seetõttu on põhjendatud ka nende hüvitamine tema poolt kohtu määratud ulatuses.
11. On ilmne, et kinnipidamisasutuses on kohtuotsuse täitmine menetluskulusid puudutavas osas M. J. Jaksonil raskendatud, kuna kinnipidamisasutuses viibiva süüdimõistetu töötamise võimalus on piiratud ja kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus siiski a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (RKKK 23.11.2012, 3-1-1-105-12, p 7). Kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal küll igakord tagatud võimalust töötada, kuid sellegi poolest ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tehes juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Juhul kui isik menetluskulusid õigeaegselt ei tasu, lähtutakse täitemenetluse seadustiku regulatsioonist.
12. Kannatanute K. O., Ü. O. ja L. O. poolt valitud esindajatele O. N. ja E. A. makstud tasude osas esitati kohtuistungil vastavate kulutuste kandmist kinnitavad arved: nr 202301769, nr 202302067, nr 202302113, nr 202302333, nr 202302590, nr 202303622, nr 202400316, nr 202400626 ja nr
13. O. N. ja E. A. on taotlenud menetluskulude hüvitamist summas 21 556,54 eurot, millele lisandub käibemaks ning lisaks 03.04.2024 kohtuistungil osalemise tasu hüvitamist, millele lisandub käibemaks. Kohus peab põhjendatuks välja mõista M. J. Jaksonilt kannatanute K. O., U. O. ja L. O. kasuks nende poolt kantud kulutused valitud esindajatele osaliselt, seda summas 15 553,87 eurot.
14. On põhjendatud KrMS § 182 lg 2 kohased ehk tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulude hüvitamine M. J. Jaksoni poolt summas 2286 eurot (360+99+720+726 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 2286 eurot). Kohtu hinnangul on kriminaalasja materjalidega tutvumisele, tsiviilhagi koostamisele ja seoses sellega kliendiga kohtumisele ning temaga suhtlemisele, materjalide analüüsile ning suhtlusele prokuröriga kulunud mõistlik aeg ning O. N. ja E. A.i poolt tehtud toimingud on olnud tsiviilhagi koostamiseks ning selle prokuratuurile esitamiseks põhjendatud ja vajalikud.
15. Kohus peab põhjendatuks ka järgnevaid esindajate tasusid, s.o 2023 lõikes esitatud arveid: 946+180+539+220+90+180+135+99+135+473+220+180+220+660+990 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o kokku 6320,40 eurot) ning mis hõlmavad endast erinevate toimingutena kriminaaltoimikuga tutvumist, töönõupidamisi, materjalide analüüsi, suhtlust kliendi (kannatanu) ja prokuröriga, E. A.i poolt eelistungil osalemist, nõupidamisi ja kohtumisi kliendiga, tunnistajate ütluste markeerimist, kohtuistungiks ettevalmistamist ja O. N. poolt kohtuistungil osalemist. Kõik eelloetletud tegevused on kohtu hinnangul olnud põhjendatud ja seotud kannatanute esindamiseks vajalike 20 toimingutega, ka selleks kulunud ajamaht on olnud mõistlik ning kohtuistungitele kulunud aeg on korrektselt arvetel kajastatud. Seega on põhjendatud nende esindajate tasude väljamõistmine M. J. Jaksonilt kannatanute kasuks.
16. Kohus ei pea põhjendatuks M. J. Jaksoni kanda jätta järgnevaid esindajate tasusid: pöördumine peaprokurörile, suhtlemine ja kohtumine kliendi ja K. P., ettevalmistumine tunnistajate küsitlemiseks, nõupidamisi O. N.ga ja ettevalmistusi kohtuistungiteks E. A.i poolt (28.07, 25.09, 29.09, 07.12, 08.12, 10.12, 11.12.2023 tehtud tööd summades 720+220+440+270+90+270+118,80 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o kokku summas 2554,56 eurot). Kohtule ei ole teada, milles antud pöördumine seisnes ning milline oli selle lahenduskäik peaprokuröri poolt. Samuti ei saa kohus hinnata, kas selle koostamiseks kulunud ajamaht on olnud põhjendatud ning kas seda saab üldse pidada vajalikuks toiminguks kannatanute esindaja poolt. Pöördumist peaprokuröri poole ei saa seostuda otseselt M. J. Jaksoni kriminaalasja ja tema süüküsimuse lahendamisel vajaliku toiminguga, mistõttu ei ole põhjendatud ka selle kulutuse kandmine M. J. Jaksoni poolt. Lisaks ei ole põhjendatud suhtlemistele ja kohtumistele kliendi ja K. P. kulunud tasude hüvitamine. Eelduslikult on olnud kannatanu enda tahe pöörduda ajakirjanduse poole, et arutada kriminaalasja meedias kajastamise mingeid asjaolusid, kuid see ei seostu M. J. Jaksoni süüküsimuse või tsiviilhagi lahendamisega ning ei kuulu seega põhjendatud ja vajalike toimingute hulka. Ei ole põhjendatud ka kulutuste hüvitamine M. J. Jaksoni poolt, mis seostuvad E. A.i poolt tunnistajate küsitlemisele ning kohtuistungiteks ettevalmistamisele kulunud toimingutele ja ajale (sh nõupidamisele O. N.). E. A. osales üksnes eelistungil, seega ei saa pidada vajalikeks toiminguteks temapoolset ettevalmistamist kohtuistungiteks, kuna istungitel osales O. N. isiklikult ning kes samuti valmistus kohtuistunguks ette ja sellekohaste kulutuste väljamõistmist kannatanute kasuks peab kohus põhjendatuks. Lisaks tuleb märkida, et 14.07.2024 määruse p-s 12 rahuldas kohus prokuröri taotluse ning lubas prokuröril kohtuistungil KrMS § 291 1 alusel avaldada kannatanu C. A. ning tunnistajate H. S.i, R. L. ja R. S. kohtueelses menetluses antud ütlused ilma neid kohtuistungil ristküsitlemata. Seega ei olnud vajalik teha ka ettevalmistusi tunnistajate küsitlemiseks.
17. Kohus vähendab järgnevatele kulutustele (23.08.2023 ning 28.12.2023 tehtud tööd summades 440 ja 135 eurot) kulunud ajamahtu, seega osa jääb kannatanute endi kanda ning osa hüvitab M. J. Jakson. Kannatanute esindajad on taotlenud hüvitada kohtuistungiks ettevalmistamise, kohtuistungil osalemise ja ringkonnakohtule seisukohtade koostamisele kantud tasud, aga ka E. A.i poolt vahistamisistungil osalemise tasu. 28.12.2023 vahistamisistung (kohtu märkus: vahistuse põhjendatuse kontroll ja elektroonilise valve kohaldamise taotluse lahendamine) kestis ligi 0,5 h, mitte aga 0,75 h. M. J. Jaksoni kanda jäävad nendest 220+90 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. On põhjendatud ja vajalik toiming 23.08.2023 tööst üksnes kohtuistungil osalemine, mis kestis ca 1 tund, s.o esindajatasu summas 220 eurot. Ettevalmistusi on O. N. teinud sellest juba eelnevalt, s.o 22.08.
18. Ka ei ole põhjendatud kulude hüvitamine M. J. Jaksoni poolt, mis seonduvad seisukohtade koostamisega ringkonnakohtule, kuna kohtule ei ole teada, milliseid seisukohti ringkonnakohtule esitati ning kas sellega seoses tehtud tööd olid põhjendatud ja vajalikud. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus 11.09.2023 määruses määranud Eesti Vabariigilt välja mõista mõistliku suurusega esindajate tasu summas 672 eurot. Sellest tulenevalt peabki kohus vajalikuks märkida, et määruskaebuse koostamisele, täiendavate seisukohtade esitamisele määruskaebuse osas ning suhtluse ringkonnakohtus kulunud esindajatasud (540+180+110) kannab Eesti Vabariik osaliselt summas 670 eurot, mis tuleneb Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2023 määrusest. Sellest ülejäänud osa jääb kannatanute endi kanda, s.o 324 eurot.
19. Võttes arvesse kohtuotsuse punktides 90–91 toodut, jääb kannatanute kanda seega 720+220+220+440+270+90+270+118,80+45 eurot, millele lisandub käibemaksu määr 20%, seega kokku 2872,56 eurot. M. J. Jaksoni kanda jääb siinkohal 220+90 eurot (23.08 ja 28.12 tehtud töödest osa), millele lisandub käibemaks 20%, seega kokku 372 eurot.
20. 2024 tõusis käibemaksu määr ning seoses sellega toob kohus alates 2024 arvete osas välja eraldi arvestuse. Eraldi arvestust vajavad ka arved osas, millest kannatanutele on tehtud 15% allahindlust (arve 21 202400782, 06.03.2024–02.04.2024).
21. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalikud olnud esindajate poolt tehtavad järgmised toimingud ning mõistlik on olnud ka nendele kulunud ajamaht: nõupidamine kannatanu esindajatega, nõupidamine kliendiga, ettevalmistus edaspidisteks kohtuistungiteks, kohtumine kannatanu esindajaga, töönõupidamised, suhtlused ja kohtumised kliendiga, video analüüs, kohtumine C. A. ja tema esindajaga, kõne kliendiga, kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine. Kuigi 05.02.2024 istung jäi seoses kaitsja haigestumisega ära, võis O. N. selleks siiski ettevalmistusi 1 tunni ulatuses teha (180+180+440+225+360+660+220+1100 eurot, millele lisandub käibemaks 22%).
22. Ei ole aga põhjendatud kulutuste hüvitamine M. J. Jaksoni poolt seoses tunnistajate ütluste analüüsiga, sellekohase nõupidamisega ja tunnistajate küsimuste täiendamisega (45+108 eurot, millele lisandub käibemaks 22%). Kuna kannatanute mõlemad esindajad on eelnevalt toimiku materjalidega tutvunud ning selleks on kulunud aeg materjalide analüüsile, ei ole põhjendatud veelkordne tunnistajate ütluste analüüs, kuna tunnistajate ütlused avaldati kohtuistungil ning üle kuulati üksnes T. Jakson. Ei ole põhjendatud ka kulutuste väljamõistmine M. J. Jaksonilt, mis seonduvad tunnistajate küsimuste täiendamisega 05.02.2024 istungiks. Siinkohal jäävad seega M. J. Jaksoni kanda 180+180+440+225+360+660+220+1100 eurot, millele tuleb juurde käibemaks 22%, s.o kokku 4105,30 eurot. Kannatanute endi kanda jäävad 45+108 eurot, mille maksmiselt on nad tasunud juurde ka käibemaksu summas 22% ehk kokku 186,66 eurot.
23. Valitud esindajatele on makstud ka veel järgnevate toimingute eest (tehtud tööd 06.03.2024– 02.04.2024, millelt on maha arvatud allahindlust 15%). Kohtu hinnangul on põhjendatud (sh ajamahult) M. J. Jaksoni kanda jätta järgnevad kulutused, millised on kannatanud kandnud seoses nende esindamisega O. N. ja E. A.i poolt: suhtlus Tartu vanglaga, nõupidamised, kliendisuhtlus, kõne võimaliku tunnistajaga, materjalide analüüsimine, päringu koostamine, kohtukõne koostamised, küsimuste koostamine võimalikele tunnistajatele (C. A., R. A.), kohtuistungiks ettevalmistamised, kohtuistungil osalemine, menetluskulude hüvitamise taotluse koostamine, kohtukõne täiendamine 12.03.2024 istungi pinnalt (270+110+110+90+720+330+440+90+270+660 eurot, millele lisandub käibemaks 22% ning lõppsummast tuleb maha arvata allahindlus 15%, seega kokku 3204,33 eurot.
24. Kohus ei pea põhjendatuks M. J. Jaksoni kanda jätta E. A. esindustasusid seoses järgnevate toimingutega, s.o nõupidamine O. N.ga, taotluse täiendamine ning C. A. taotluse koostamine (07.03.2024 tehtud tööd, summades 180+180, millele lisandub käibemaks 22% ja tehtud on allahindlust 15%, seega kokku 373,32 eurot). Kohtule ei ole teada, kui suures mahus taotlust täiendati (sh kas mõne lausega, mõne lõigu või leheküljega), seetõttu on raske hinnangut anda ka kulunud ajamahule ning sellele, kuivõrd põhjendatud see toiming oli. Lisaks on kohtule arusaamatu ka kulutus, mis seondub C. A. taotluse koostamisega, kuna taotlus täiendavate tõendite esitamiseks juba sisaldab taotlust C. A. ülekuulamiseks. Seega kulud summas 180+180 (22% käibemaks, 15% allahindlus) jäävad kannatanute endi kanda.
25. Kohus vähendab 06.03.2024 tehtud töö osas, s.o taotluse koostamisele täiendavate tõendite esitamiseks kantud kulutust, kuna taotlus on ca 4-l leheküljel ning selle koostamiseks kulunud mõistlikuks ajamahuks saab samuti pidada 4 tundi. Seega M. J. Jaksoni kanda jääb 06.03.2024 tehtud töö osas 720 eurot, millele lisandub käibemaks 22% ja tuleb maha arvestada soodustus 15 %, seega 746,64 eurot. Kannatanute enda kanda jääb 90 eurot, millele lisandub käibemaks 22% ja tuleb maha arvestada soodustus 15%, seega 93,33 eurot.
26. M. J. Jaksoni poolt kuulub kannatanutele hüvitamisele ka 03.04.2024 kohtuistungil osalemise tasu esindaja O. N. poolt. Istung kestis 3 tundi, seega kuulub hüvitamisele 660 eurot, millele lisandub käibemaks 22% ehk 805,20 eurot.
27. M. J. Jaksoni kanda jäävad seega tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud summas 2286 eurot ning valitud esindajatele O. N. ja E. A. makstud tasud kokku summas 15 553,87 eurot, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul. Kuivõrd kannatanud on ise endale esindajateks valinud O. N. 22 ja E. A.i, teades ka advokaatide tunnitasu (vastavalt 180€/220€) ning on seni majanduslikult olnud võimelised esindajatele tehtud tööde eest tasuma, ei pea kohus põhjendatuks jätta nimetatud kulutusi riigi kanda. Antud kulutused hüvitab süüdistatav M. J. Jakson.
28. Eesti Vabariigi kanda jäävad Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2023 määrusest nr 1-23-3838 tulenevalt 672 eurot ning need kuuluvad väljamõistmisele kannatanute K. O., U. O. ja L. O. kasuks.
29. Kannatanute K. O., U. O. ja L. O. poolt valitud esindajatele makstud tasud summas 3849,87 eurot, millised kohus leidis, et kulutused pole kas põhjendatud, vajalikud või ajamahult mõistlikud, jäävad kannatanute endi kanda.
30. Kannatanu C. A. esindaja I. I. taotlus M. J. Jaksonilt kannatanu kasuks esindajatasude väljamõistmiseks summas 2924,90 eurot (s.o koos käibemaksuga) jääb rahuldamata. Kohtule esitatud arvetest nr 20230102, 20230257 ja 20240042 nähtuvalt on C. A. eest esindustasud tasunud ERGO Insurance SE ja selle on I. I. ka ise taotluses sõnaselgelt välja toonud. Nende väljamõistmine M. J. Jaksonilt kannatanu kasuks on seega põhjendamatu. Ka summa väljamõistmiseks, mis seostub 03.04.2024 kohtuistungil esindamisega, ei ole alust M. J. Jaksonilt välja mõista, kuna kohtul puudub teave selle kohta, kas nimetatud summa tasub kannatanu eest kindlustus või mitte, kuid eelduslikult ta seda teeb. Kuivõrd menetluskulud, mis on kannatanul C. A.l tekkinud, on ERGO Insurance SE poolt tasutud, ei ole kohtul alust kannatanu kasuks esindustasusid välja mõista. ERGO Insurance SE-l võib tekkida tagasinõudeõigus M. J. Jaksoni suhtes, kuid nimetatud nõue kuuluks sel juhul läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluse korras. ASITÕENDID JA MUUD KRIMINAALMENETLUSES ÄRAVÕETUD OBJEKTID
31. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. 105.

§ 83

lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. 106. Riigikohtu seisukoha põhiselt (vt RKKK 29.05.2013, 3-1-1-51-13, p 10) võib süüdistatava või kolmanda isiku omandis oleva asitõendi kohtuotsuse tegemisel hävitamisele määrata vaid juhul, kui kohus ühtlasi selle eseme mõnel seaduses sätestatud alusel seniselt omanikult konfiskeerib. Näiteks on

§ 83

lg-te 1 või 3 alusel võimalik konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahend,

§ 83

lg 4 alusel aga vahend, aine või ese, mille omamiseks vajalik luba isikul puudub. Riigikohus märgib, et konfiskeerimisel läheb varem teisele isikule kuulunud asitõend üle riigi omandisse ja seetõttu võib kohus selle muude eelduste olemasolul ka KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele määrata. 107. Seega konfiskeerib kohus

§ 83

lg 1 alusel Mark Jakob Jaksonilt 30.04.2023 kinnipidamisel ära võetud musta-roosakirju liigendnoa kui kuriteo toimepanemise vahendi, mis on hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn ning see kuulub hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu ese.

1. Sündmuskoha vaatluse käigus 30.04.2023 Harjumaal Raasiku vallas Aruküla asulas Põllu 5 asuvalt Aruküla staadionilt leiti ja võeti kaasa 0,35 liitrine klaaspudel Jägermeister vedelikuga (pakend 33), 0,5 liitrine Koskenkorva Vodka pudel vedelikuga (pakend 34), 1-liitrine Captain Morgan pudel (pakend 35), 1,5 liitrine plastpudel Maria Ole Sangria vedelikuga (pakend 36). Samuti võeti kaasa K O. surnukehal seljas olnud riided: musta värvi nokamüts, musta värvi Nike kilejope, musta värvi Nike dressipluus, katkise kaelusega T-särk, halli värvi Nike dressipüksid, Lonsdale aluspüksid (pakendid 1–6) ning jalas olnud sokid ja Nike vabaaja jalatsid (pakendid 7–8). Sündmuskoha vaatluse käigus võeti erinevaid DNApuuteproove (pakendid 26–32) ning K O. küünealuste proove (pakend 37), mis on kõik hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas ning milledel puudub kohtuotsuse jõustumise 23 järgselt tõenduslik ja materiaalne väärtus. Seega kuuluvad kõik loetletud esemed hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad.
2. Sündmuskohalt 30.04.2023 kaasa võetud esemed, millede osas ei ole tuvastatud valdajaid, omanikud on teadmata ning Aruküla staadioni ja staadionihoone haldaja ei ole nõus neid esemeid vastu võtma. Nendeks on pakendid 9–15, 17–20, 23 ja 24: sinine riidekott esemetega, Nike kootud müts, hallid sõrmkindad, tume pusa kirjaga MACRON, Nike kootud müts, punase-musta värviline torusall Reserved, üksik musta värvi vasaku käe kinnas, juuksehari, Huppa musta värvi üksik parema käe kinnas, üksik musta värvi parema käe kinnas, heledad Starter logoga sõrmkindad, Puma logoga pusa ja kootud riideese. Loetletud esemed on hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas ning need kuuluvad hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud esemed.
3. Isiku läbivaatuse käigus 30.04.2023 Mark Jakob Jaksonilt sõrmeküünte alt võetud proovid (pakend 12) ning 02.05.2023 asitõendi (liigendnoa) vaatluse käigus võetud, kuid ekspertiisis kasutamata puuteproovid (pakendid 1.1–1.6), mis on samuti hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad.
4. Kriminaalasjaga nr 23230150196 seotud andmed, s.o 10.05.2023 vaatlusel salvestatud nutitelefonide koopiafailid, raportfail, andmestik ja fotod, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas tuleb hävitada kustutamise teel kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. TSIVIILHAGID Kannatanute K. O., Ü. O. ja L. O. poolt esitatud tsiviilhagi
5. Kannatanute K. O., U. O. ja L. O. lepingulised esindajad esitasid tsiviilhagi mittevaralise kahju väljamõistmiseks õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel. Esitatud hagiavalduses paluvad kannatanud igaühele välja mõista summa, mis vastaks ühiskonna üldise heaolu tasemele.
6. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega.
7. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg-s 3 on sätestatud, et isiku surma põhjustamise korral võivad ka surmasaanu lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud.
8. Aastaid lähtusid kohtud mittevaralise kahju väljamõistmisel põhimõttest, et lähedase surma korral saab mittevaralise kahju välja mõista erandlike asjaolude esinemise korral ja erandlikuks asjaoluks, mis õigustab mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist, on lähedase surma pealtnägemine. Seda seisukohta muudeti Riigikohtu 07.10.2022 otsusega kriminaalasjas 1-21-
9. Otsuse punktis 29 märkis Riigikohus, et kõnealuses otsuses – ega üheski teises Riigikohtu otsuses – ei ole toodud VÕS § 134 lg-s 3 nimetatud erandlike asjaolude ammendavat loetelu. Kohtukolleegium jagab õiguskirjanduses väljendatud seisukohta, et kindlasti ei tähenda Riigikohtu osutatud seisukoht seda, et lähedase kaotanud inimene võib hüvitist saada vaid juhul, kui ta surma pealt näeb.
10. Esitatud hagiavalduse kohaselt põhjustas K. O. tapmine perekonnaliikmetele rasked üleelamised. Perekond O. oli lähedane ja kokkuhoidev perekond, vaatamata K. O. ja U. O. lahutusele. Seoses K. O. surmaga on kõik kannatanud käinud korduvalt psühholoogi vastuvõtul. K. O. tapmine on mõjunud laastavalt perekonnaliikmete unele ning töö- ja eraelule. Veel on hagiavalduse kohaselt kohtus uuritud tõenditega leidnud kinnitamist, et M. J. Jaksoni käitumine 24 ja suhtumine K. O. on pärast kuriteo toimepanemist olnud eriliselt põlastav. Süüdistatav ei sõimanud K. O. mitte üksnes joobeseisundis, vaid ka oluliselt hiljem. Lisaks on süüdistatav andnud kohtumenetluses teadvalt ebaõige sisuga ütlusi, põhjendades rünnet väitega, nagu oleks K. Ots käitunud tema suhtes õigusvastaselt, st teda solvanud ja ähvardanud. Seetõttu on kannatanud pidanud taluma süüdistatava poolt moonutatud väärpilti K. O. käitumisest.
11. Kohtu hinnangul ei ole ja ei saa ka olla vaidlust selles, et niivõrd traagilisel moel lähedase pereliikme kaotamine on iseenesest erandlik ja muudab kõigi lähedaste elu pöördumatult. Kohus nõustub hagiavalduses esitatuga, et süüdistatav andis kohtumenetluses teadvalt ebaõigeid ütlusi, samuti oli ta ükskõikne K. O. saatuse osas pärast tema noaga löömist, samuti sõimas teda joobeseisundis. Mis puutub süüdistatava poolt K. O. sõimamisse edasise menetluse käigus, siis see informatsioon pärineb tunnistaja R. A., kelle ütlustesse kohus suhtub kriitiliselt.
12. Kohtuistungil ütlusi andes kirjeldas kannatanu K. O. seda, kuidas nad said teada K. hukkumisest, millised olid esmased reaktsioonid ja kuidas on kulgenud elu leinaga. Lisaks eelnevale nägi kohus ka M. J. Jaksoni kriminaalasjas toimunud kohtumenetluse raames, millist moraalset kahju on perekonnaliikmetele põhjustanud K. O. surm. Kõik kolm K. O. lähedast osalesid kõikidel istungitel. Valusad emotsioonid, mida K. O. lähedased kohtuistungil K. O. tapmisega seotud kriminaalasja arutamisel tundsid, olid kohtu hinnangul ehedad. Eriti suurt kurbust ja hingelist valu tajus kohus K. O. alaealise õe L. O. puhul. Vaieldamatult on poja ja venna kaotus toonud kannatanutele kaasa sügava meeleolulanguse ja ka unehäired ning neid väiteid ei ole kohtul põhjust mitte uskuda. Kuigi inimeste hingevalu ja kannatused ei ole rahas mõõdetavad ega ka kompenseeritavad, näeb seadus ette, et teisele isikule hingelist valu ja kannatusi, s.o mittevaralist kahju põhjustanud isik peab selle hüvitama.
13. Kohus nõustub kannatanutega, et mittevaralise kahju hüvitise maksmine K. O.le, U. O.le ja L. O.le on põhjendatud. Hüvitise suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja § 134 lg 5 ning KrMS § 38 1 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt kaalutlusõiguse alusel. Vastavalt Riigikohtu poolt korduvalt väljendatud seisukohale (vt. nt RKKK 07.10.2022 otsus 1-21-3082, p 31; 11.11.2021 1-20-3535/66, p 18) peab kohus järgima põhimõtet, et mõistliku rahasumma väljamõistmisel, ja seda ka sõltumata poolte taotlusest tuleb arvestada rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda ja asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise.
14. Kahjuhüvitise ulatuse määramisel arvestab kohus seda, et süüdistatav täitis vabatahtlikult kannatanu K. O. poolt esitatud varalise kahju (matusekulud) hüvitamise nõude, samuti seda, milline on süüdistatava varaline seis. Tegemist on tänaseks 19-aastase noorukiga, kellel sisuliselt puudub igasugune vara, samuti oli ta vaid veidi aega enne vahistamist töötanud. Nagu nähtus kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud T. J. ütlustest, oli tema poeg ema ja isa ülalpeetav, kuna oli alles 31.03.2023 saanud 18-aastaseks. Samas ei saa olla süüdistatava vanus põhjuseks, miks jätta kannatanute mittevaralise kahju nõue rahuldamata. Kõike eelnevat arvestades peab kohus võimalikuks määrata igale kannatanule – K. O.le, U. O.le ja L. O.le – hüvitise 15 000 eurot.
15. Kannatanud on esitanud kohtule ka viivise nõude. VÕS § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda rahalise kohutuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohutuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 8 protsenti aastas. Kuna kohus rahuldab kannatanute nõuded mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise osas, on kannatanutel õigus nõuda ka viivist. Kannatanud taotlevad vastavalt VÕS § 113 lg-le 2 viivisenõude esitamist alates tsiviilhagi esitamisest prokuratuurile. Kohus mõistab viivise süüdistatavalt kannatanute kasuks välja rahuldatud nõudesummadest lähtuvalt järgmiselt: kannatanu K. O.ga seonduvalt viivis 15 000 eurolt alates 15.06.2023, kannatanu U. O.ga seonduvalt viivis 15 000 eurolt alates 15.06.2023 ja kannatanu L. O.ga seonduvalt viisis 15 000 eurolt alates 15.06.
16. Kannatanu C. A. poolt esitatud tsiviilhagi 25
17. Kannatanu C. A. lepinguline esindaja esitas tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 15 000 või õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel ning palus hagi rahuldada VÕS § 1043, § 1045 lg 1 punktide 1 ja 2 ning VÕS § 134 lg-te 2, 3 ja 5 alusel.
18. Esitatud hagiavaldust põhjendas C. A. lepinguline esindaja järgnevalt. Pärast K. O. noaga löömist ei tundnud M. J. Jakson mingit huvi kannatanu olukorra ega tekkinud vigastuste vastu ehkki sai aru, et oli teda raskelt haavanud. Enamgi veel, M. J. Jakson põgenes külmavereliselt sündmuskohalt, haarates kaasa oma isiklikud asjad. Ka hilisemalt ei näidanud M. J. Jakson kannatanu suhtes üles kahetsust ega mingit huvi, kuigi oli C. A. korduvalt löönud, juustest rebinud ning teda noaga haavanud. C. A. ja K. O. oli väga tugev ja pikaajaline lähedus- ja armastussuhe, mis nii noorte inimeste puhul ei ole tavapärane. Koos oldi aastast 2018 ehk peaaegu 5 aastat ning suure osa oma vabast ajast viibisid noored koos. Nii C. kui K. jaoks oli tegemist elu esimese armastusega. On üldteada, et selline suhe, mis kujuneb välja noorte inimeste vahel, on üks olulisemaid ja märgilisemaid suhteid, mis jätab jälje kogu edasisele elule ja suhetele. Sellise suhte ootamatu lõppemine eriti julmal ja jõhkral moel mõjutab kannatanut ilmselt elu lõpuni. Suhte tugevusest ning C. ja K. erilisest lähedusest annab tunnistust kannatanu sekkumine M. J. Jaksoni ja K. O. vahelisse löömingusse ning C. A. poolt M. J. Jaksoni ennastunustav tõrjumine K. O. eemale.
19. C. A. esindaja arvates on eelkirjeldatu puhul tegu VÕS § 134 lg 3 mõistes erandlike asjaoludega, mis annavad aluse hüvitise nõudele nii VÕS § 134 lg 2 kui VÕS § 134 lg 3 alusel. M. J. Jakson on samaaegselt tekitanud C. A.le tervisekahjustuse ning põhjustanud kannatanule väga lähedase inimese surma.
20. Kohtuistungil ütlusi andes kirjeldas kannatanu C. A., kuidas on muutunud tema elu pärast K. O. surma. Kannatanu sõnade kohaselt peale sündmust umbes kuu aega vedeles ta sisuliselt voodis. Ta ei tahtnud kuhugi minna ja kui keegi teda kuhugi kutsus, siis ta ütles, et ei suuda välja minna. Käis põhiliselt ainult staadionil, tuli koju ja lihtsalt oli voodis. Peale seda kutsuti C. A. käsipalli laagrisse, kuhu ta läks, sest et ei suutnud enam kodus istuda ja mõelda neid mõtteid. Et abi saada, pöördus ta psühholoogi poole, kuid sellest ei olnud kannatanu sõnul mingit abi. Lõpuks suunas perearstikeskuse psühholoog ta psühhiaatri vastuvõtule. C. A. käis seal umbes 5 korda, talle kirjutati välja antidepressandid ja unerohud. Alguses olid väikesed kogused, aga siis koguseid tõsteti. Kannatanu sõnul on tal uneraskused, mõnikord on ta üleval terve öö. Väljas käia on hirm. K. peale mõtleb siiani väga sageli. Kannatanu C. A. sõnu tema psüühilise seisundi osas kinnitab ka ambulatoorne epikriis ja patsiendikaart (I kd, tl 201-203).
21. VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
22. Kohtul puudub igasugune kahtlus selles, et M. J. Jaksoni poolt toime pandud kuritegu põhjustas C. A.le otseselt füüsilist valu ja ka tervisekahjustuse. Samuti tuleb kohtul nõustuda, et K. O. oli C. A. jaoks ilmselgelt lähedane isik. Nende vahel oli lähedus- ja armastussuhe, mille vägivaldne katkemine noores eas põhjustab vaieldamatult kannatanu C. A.le tugevat hingelist valu. Seega leiab kohus, et K. O. oli C. A. jaoks VÕS § 134 lg 3 mõttes lähedane isik. Küll aga ei võrdsusta kohus C. A. seisundit läheduse mõttes K. O.ga tema pereliikmete seisundiga. Viimased olid K. O.ga olnud perekond kogu tapetu elu, ema ja isa K. O. sünnist alates, samal ajal kui C. A. oli K. O. elus olnud viimased 5 aastat kui K. O. tüdruksõber.
23. Käesoleva kriminaalasja menetlemisel on igakülgset tõendamist leidnud, et 30.04.2023 kella 00.12 paiku Aruküla alevikus asuva staadioni spordihoone juures tekitas M. J. Jakson C. A.le tervisekahjustuse, milleks oli V-kujuline haav peapiirkonnas. On eeldatav, et sellise vigastusega kaasneb füüsiline valu. Valuravi vajadust kinnitab C. A. patsiendikaart (I kd, tl 201). Lisaks on kriminaalasjas kogutud tõenditega leidnud kinnitust, et 0,5 cm haav vajas 1 26 õmblusega sutureerimist. Haavaõmblus soovitati eemaldada perearsti vastuvõtul 10 päeva pärast. On üldteada, et taolise protseduuriga kaasneb teatav ebamugavustunne.
24. Arvestades VÕS § 1045 lg 1 p 2, millele vastavalt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see põhjustati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega, põhjustas M. J. Jakson kannatanule kahju õigusvastaselt. Kriminaalasjas kogutud tõenditele tuginevalt võib asuda seisukohale, et süüdistatav tekitas C. A. eelnimetatud mittevaralise kahju (füüsiline valu ning teatav elukvaliteedi langus) süüliselt, kuivõrd ta pani kahju põhjustanud teo, st löömise toime tahtlusega VÕS § 104 lg 5 mõttes. Kuna puuduvad ka VÕS §-s 1052 sätestatud vastutuse piirangud, siis asub kohus seisukohale, et M. J. Jaksonil on kohustus C. A. see kahju hüvitada.
25. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. Seejuures tuleneb VÕS § 134 lg-st 5, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Piiranguid seab siin kohtupraktika, kuivõrd Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning kas või juba üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt RKTK 09.04.2008, 3-2-1-19-08, p 13; 22.10.2008, 3-2-1-85-08, p 13). Sama seisukohta jagab ka Riigikohtu kriminaalkolleegium (vt nt RKKK 17.12.2012, 3-1-1-116-12, p 18).
26. Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestab kohus esmalt tekitatud kehavigastuse tagajärgi kannatanule (füüsiline valu vigastusest, haava õmblemine ning elukvaliteedi langusega kaasnenud ebamugavustunne) ja nende ulatust. Kohus märgib, et kuigi eelkäsitletud peavigastuse tõttu tundis kannatanu valu ning tal tuli taluda sutureerimist, mis tekitas talle täiendavaid ebameeldivusi, tuleb siiski asuda seisukohale, et kannatanule tekitatud kehavigastus kvalifitseerub kerge kehavigastuse alla.
27. Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna 2020 analüüsist Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018-2020 aastal nähtub, et

§ 121

alusel väljamõistetud mittevaralise kahju keskmine summa 50 erineva juhtumi põhjal oli 588 eurot. Näiteks kannatanu jaoks sarnase tervisekahjustusega kaasnenud üldmenetluse kriminaalasjas 1-17-10925, kus kannatanule oli põhjustatud peavigastus, millega kaasnes ka operatsioon, mõistis maakohus mittevaralise kahjunõude hüvitisena välja 300 eurot. Arvesse võttes M. J. Jaksoni teoga kannatanule tervisekahjustusega põhjustatud negatiivseid tagajärgi, aga ka varasemat kohtupraktikat, tuleb M. J. Jaksonilt C. A. kahju hüvitisena välja mõista 500 eurot.

1. Kohus leiab, et C. A. tuleb välja mõista mittevaralise kahju hüvitisena summa nii VÕS § 1045 lg 1 p 1 kui p 2 alusel. Taas märgib kohus, et hüvitise suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja § 134 lg 5 ning KrMS § 381 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt kaalutlusõiguse alusel. Vastavalt Riigikohtu poolt korduvalt väljendatud seisukohale (vt. nt RKKK 07.10.2022 otsus, 1-21-3082, p 31; 11.11.2021, 1-203535/66, p 18) peab kohus järgima põhimõtet, et mõistliku rahasumma väljamõistmisel, ja seda ka sõltumata poolte taotlusest tuleb arvestada rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda ja asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Seega peab kohus võimalikuks määrata C. A.le VÕS § 1045 lg 1 p 2 alusel hüvitise 500 eurot ja VÕS § 1045 lg 1 p 1 alusel 1500 eurot, kokku summas 2000 eurot.
2. Kannatanu C. A. on esitanud samuti kohtule viivise nõude VÕS § 113 lg 1 alusel. Kuna kohus rahuldab C. A. nõude mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise osas, on kannatanul õigus nõuda ka 27 viivist. Kannatanu taotleb viivisenõude esitamist alates hagi esitamisest. Seega mõistab kohus viivise süüdistatavalt kannatanu kasuks välja lähtuvalt rahuldatud nõudesummalt ehk 2000 eurolt alates 12.06.
3. TAOTLUS KrMS § 38 lg 5 p 2 KOHASEKS TEAVITAMISEKS
4. 07.03.2024 on C. A. esindaja I. I. esitanud taotluse KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel C. A. teavitamiseks Mark Jakob Jaksoni ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Esindaja leiab, et kannatanu teavitamise taotlus on põhistatud sellega, et Tartu vangla kinnipeetava R. A. poolt kohtule saadetud kirjast nähtub, et Mark Jakob Jakson on planeerinud vanglast vabanemisel kannatanu C. A. tappa. Kuna süüdistatava käitumine on ettearvamatu ning eksisteerib reaalne oht kannatanule, peab kannatanu olema teadlik süüdistatava vabastamisest või põgenemisest, et võtta kasutusele meetmeid enda kaitseks.
5. Kuigi kohus ei pidanud R. A. ütlusi usaldusväärseks, mõistab kohus C. A. hirmu M. J. Jaksoni ees ning seega on sellekohane taotlus põhjendatud. Kohus määrab, et KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel teavitataks kannatanut C. A. Mark Jakob Jaksoni ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/ Rahvakohtunikud: /allkirjastatud digitaalselt/ 28