Obsah (12)

§ 263§ 120§ 121§ 64§ 68§ 74§ 75§ 65§ 16§ 56§ 69§ 180

1-24-4373 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.10.2024. a Tallinnas Kriminaalasja number 1-24-4373 (kohtueelses menetluses 24231752227) Kohtunik Kristja

§ 263

lg 1 p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Eve Soostar, Dagne Mihkels Süüdistatav EGERD TIITRE, isikukood: 39108160297; elukoht: XXX; viibib vahi all Tallinna Vanglas (Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa); kodakondsus: XXX; emakeel: XXX keel; haridus: XXX; töökoht või õppeasutus: XXX. Kriminaalkorras karistatud 3-l korral, viimati: 05.07.2023. a Harju Maakohtu otsusega

§ 120

lg 1 alusel vangistusega 3 kuud,

§ 121

lg 2 p 2, 3 alusel vangistusega 2 aastat,

§ 263

lg 1 p 1 alusel vangistusega 1 aasta 2 kuud ja

§ 64lg 1, Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 8 kuud.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusest ära kantuks eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 2, 3 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele. Koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 6 kuud vangistust. Ülejäänud karistus, s.o 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust, jäeti täitmisele pööramata, kui E. Tiitre ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid ning

§ 75lg 2 p-des 2, 21 ja 5 sätestatud kohustusi.

Koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise alguseks loeti E. Tiitre kinnipidamise päev, s.o 25.03.

1. a. Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: vahistatud alates 01.07.
2. a, kahtlustatavana kinnipidamine 29.06.-30.06.
3. a. Kaitsja Leelo Viil Kannatanu S.-E. S. RESOLUTSIOON
4. Süüdi tunnistada Egerd Tiitre

§ 263lg 1 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Egerd Tiitrele karistuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust. 3.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 05.07.2023.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 4.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 29.06.2024.

a karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda Egerd Tiitre viimase kinnipidamise päev, s.o 29.06.

1. a.
2. Egerd Tiitre suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
3. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Egerd Tiitrelt riigituludesse: sundraha summas 1230 eurot; määratud kaitsjale makstud tasud 570,96 euro ulatuses. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1800,96 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 150,08 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV Pank. Maksekorraldusse tuleb märkida viitenumber
4. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras
5. Asitõendid: - must T-särk ning kaks rätikut (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 2 / 11
6. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda määratud kaitsjal makstud tasu 43,92 euro ulatuses. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 28.10.
7. a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav hiljemalt 30.11.
8. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
9. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. SÜÜDISTUS Egerd Tiitret süüdistatakse selles, et tema 29.06.2024.a. kl 18:00 ajal Tallinnas xxx asuva elumaja juures, ühiskasutataval alal, maja ees oleval sõiduteel, häirides mh ka kõrvalisi isikuid, rikkus Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 nõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ja teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk, sellega, et avalikus kohas viibides, olles joobeseisundis, tungis kallale kannatanu S.-E. S.’ale (S.), lüües kannatanut korduvalt rusikatega ja jalgadega pea piirkonda ja kogu keha piirkonda. Sellise tegevusega häiris Egerd Tiitre kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet, samuti põhjustas kannatanu S.-E. S.’ale füüsilist valu ning tekitas tervisekahjustusi- ninaluude murru, paremal 8 roide murru, pea lahtised hulgihaavad, marrastused kogu keha piirkonnas, hematoomi vasaku silma juures ning silmalau ülemisel osal. Käitudes eelkirjeldatud viisil, avalikus kohas, pidas Egerd Tiitre võimalikuks ja möönis, et tema lähedal viibivad isikud, kes näevad tema tegevust, võivad tema tegevuse tagajärjel tunda ennast häirituna ja olla hirmunud ning sellest tulenevalt pidada tema tegevust reaalseks ohuks. Sellise tegevusega rikkus Egerd Tiitre avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad ühiskonnas üldiselt omaksvõetud arusaamadest ning on sätestatud KorS §-s
10. Seega pani Egerd Tiitre tahtlikult toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, see on

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

POOLTE SEISUKOHAD 3 / 11 Kohtuistungil jäi prokurör täies mahus esitatud süüdistuse juurde, leides, et Egerd Tiitre tegu on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud süüdistusaktis märgitud tõenditega. Prokurör palub E. Tiitre süüdi tunnistada

§ 263lg 1 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 2 aastat 9 kuud.

Lühimenetluse sätete järgi tuleb karistusest maha arvata 1/3 ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb vangistus 1 aasta 10 kuud.

§ 65lg 2 alusel tuleb moodustada liitkaristus, suurendades E.

Tiitrele mõistetavat karistust eelmise, Harju Maakohtu 05.07.

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o vangistuse 1 aasta 1 kuu 28 päeva võrra. Seega palub prokurör mõista E. Tiitrele liitkaristuseks vangistus 2 aastat 11 kuud 28 päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda E. Tiitre kinnipidamise aeg, s.o 29.06.
2. a. Asitõendiks olevad särk ja kaks rätikut palub prokurör hävitada kohtuotsuse jõustumisel, samuti välja mõista menetluskulud, milleks on sundraha ja kaitsjatasu. Kaitsja leidis kohtuistungil, et kvalifikatsioon on õige ning tõendid ja asjaolud on piisavalt selged selleks, et asja lahendada lühimenetluses. Kaitsja esitas kohtule tõendi selle kohta, et E. Tiitre saab vabanemisel tööle asuda. Kaitsja märkis, et asjas vaidlust kuriteo toimepanemise asjaolude ega kvalifikatsiooni üle ei ole. Kaitsja palub määrata leebem karistus, kaaluda selle asendamist üldkasuliku tööga ning arvestada ka kannatanu seisukohta ja leppimist süüdistatavaga. Süüdistatav tunnistas kohtuistungil oma süüd täielikult ja märkis, et süüdistus on talle arusaadav. Ta oli nõus asja lahendamisega lühimenetluse korras. Ta jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Süüdistatav avaldas, et ta on nõus üldkasulikku tööd tegema. Kannatanu leidis kohtuistungil, et ta ei näe E. Tiitrel süüd. Ta suhtleb süüdistatavaga igapäevaselt. Vigastuste osas märkis kannatanu, et ninaluu ja roiete murd ei tekkinud arutatavast intsidendist, need on tal varasemast. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, asub seisukohale, et Egerd Tiitre tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü talle süüks arvatava kuriteo toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud.
4. Kohtuistungil tunnistas E. Tiitre ennast esitatud süüdistuses täielikult süüdi, enda ülekuulamist ta ei taotlenud. Lisaks tema poolt süü tunnistamisele kinnitavad kuriteo toimepanemist ka asjas kogutud tõendid.
5. Praeguses asjas puudub täielikult vaidlus selles, et E. Tiitre viibis 29.06.
6. a õhtupoolikul xxx asuva elumaja juures, kus viibisid ka kannatanu S.-E. S., teised kõrvalised isikud ning, et seal lõi E. Tiitre kannatanut korduvalt käte ja jalgadega. Seda kinnitab näiteks tunnistaja poolt filmitud videosalvestis, kust nähtub isikute sealviibimine ning kannatanu korduv löömine süüdistatava poolt. Samuti kinnitavad seda E. Tiitre poolt antud ütlused. E. Tiitre on 30.06.
7. a kahtlustatavana ülekuulamisel öelnud, et 29.06.
8. a oli ta sõprade R. ja M. K. kusagil elumajade vahel, eelnevalt oli ta joonud alkoholi ja juhuslikult nägi ta kannatanut koos nende ühise sõbra R.. Kannatanu tuli teda teretama ning süüdistatav ütles talle, et neil ei ole midagi rääkida. Kannatanu kõndis süüdistatavale järele ning seejärel lõi süüdistatav kannatanut küünarnukiga näkku, seejärel rusikaga näkku. Kui kannatanu oli maha kukkunud, siis ta lõi veel teda jalaga 4 / 11 mõned korrad. Süüdistatav ei mäleta täpselt, kui palju ja millega ta kannatanut lõi (tl 62). E. Tiitre ütlused on olulises osas kooskõlas ka mitmete asjas üle kuulatud tunnistajate ütlustega, kes kõik on kinnitanud, et nägid ja kuulsid süüdistatava tegevust. Puudub igasugune alus nende tunnistajate ütluste usaldusvääruses kahelda, need on omavahel kooskõlas. Tegemist on kõrvaliste isikutega, kes reageerisid kuuldule ja nähtule. Nii on tunnistaja N. T. üksikasjalikult kirjeldanud peksmise kulgu, kus lööjaks oli üks lühikestes pükstes mees, keda ta filmis ja kes lõi kannatanut esmalt 2-3 korda rusikaga, siis uuesti 34 korda näopiirkonda. Pärast seda kannatanu kukkus ja lööja lõi teda veel jalaga u 3 korda peapiirkonda, kõrvalolija üritas teda eemale tõmmata, kuid seejärel lõi ta kannatanut veel paar korda jalaga rindmikku (tl 25). See kirjeldus kattub peksmist osaliselt pealt näinud tunnistaja T. M. ütlustega, kes samuti nägi mitme kordset löömist nii käega, kui jalaga (tl 50). Kaudselt kinnitavad nende tunnistajate ütlusi löömisheli pealt kuulnud tunnistaja M. J. ütlused, kes on kirjeldanud seltskonnas viibinud isikuid (tl 58). Tunnistaja N. T. filmis peksjat ja andis salvestise üle politseile. Salvestis ei kajasta kogu sündmust, kuid selle kohaselt on näha vähemalt 4 lööki ja näha lööjat (tl 41). Tunnistaja T. M. tegi lööjast ka foto (tl 51, 53-54), isik sarnaneb E. Tiitrele. Politseiametnikust tunnistaja H. J. ütluste järgi peatas peksja kirjeldusele vastava ja videost nähtava isiku, kelleks osutus E. Tiitre (tl 23, 1-3, 5-6). Kohus ei pea usaldusväärseks E. Tiitre ütlusi osas, mille kohaselt lõi ta kannatanut kaks korda käega ja paar korda jalaga. See on ümberlükatav tunnistaja N. T. ütlustega, kes nägi pealt enamikku peksmisest ning lööke oli seega oluliselt rohkem. Asjaolu, et E. Tiitre eksib selles, mitu korda ta käe ja jalaga lõi, ei ole siiski süüdistuse paikapidavuse seisukohast määrav – selles heidetaksegi ette korduvat löömist nii rusikate kui jalgadega.
9. Kannatanu on andnud ütlusi, et ta ei mäleta sündmusest midagi, kuid on kirjeldanud sündmusele eelnevat ja järgnevat aega. Ta on öelnud, et 29.06.
10. a ei näinud ta E. Tiitret ning viimati suhtles temaga Jämejala keskuses, kui viibis ravil. Samas on ta kirjeldanud tal esinevaid vigastusi (tl 43). Seega kannatanu ei mäleta tegelikkuses peksmise ajast midagi. See on selgitatav sellega, et ta oli tugevas joobes, teda peksti tugevalt ja võis tunnistaja sõnul kaotada teadvuse.
11. Kannatanule tekkinud vigastused nähtuvad isiku läbivaatuse protokollist, mille käigus on tuvastatud kannatanu seljal marrastused, paistes silm, silmalau ülemisel osal paistetud ja hematoom, vasaku kulmu alumisel osal lahtine haav. Protokollile lisatud fotodelt nähtub, et isiku pea, rindkere ülemine osa ning parem käsi on kaetud verega (tl 7-14). Põhja-Eesti Regionaalhaigla haigusloost nähtub, et kannatanul on 29.06.
12. a kella 18.25 ajal tuvastatud ninaluude murd, pea pindmised hulgivigastused, paremal
13. roide murd ning pea lahtised hulgihaavad (tl 87).
14. Kannatanu avaldas istungil üllatuslikult, et süüdistus pole täpne kuna nina- ja roidemurrud on tal tekkinud kaua aega tagasi, need pole seostatavad arutatava sündmusega (tl 145-145pö). Kuigi tegemist polnud ütlustega, on siiski tegu asjaoluga, mis võinuks mõjutada menetluslikku olukorda, kuid pooled kinnitasid ka pärast seda, et nad jäävad lühimenetluse taotluse juurde. Samas tuleb kohtul hinnata süüdistust tervikuna. Toimikus olevate tõendite põhjal ei tekkinud kohtul siiski mingit kahtlust, et kannatanu sai kõik süüdistuses nimetatud vigastused 29.06.
15. a toimunud löömise käigus. Isiku vaatlusprotokollist ning haigusloost tuleneb, et kannatanul oli suur veritsus ninast ning ninapiirkonnas turse ja hematoomid, kopsus on tuvastatud toonimuutused ning vähese ulatusega kontusioonid või aspiratsioon (tl 88-89). Needki vigastused viitavad mh rindekeresse ja vastu nina peksmisele ja seeläbi kinnitavad roide- ja 5 / 11 ninaluumurdude tekkimise mehhanismi. Puudub igasugune alus kahelda selles, et meditsiinitöötajad ei oleks fikseerinud kannatanul just värskelt tekkinud ninaluu- ja roidemurdu. Seejuures on läbivaatusel märgitud, et „paremal roiete piirkonnas näha jalatsi jälg“ (tl 87); teostati röntgen- ja kompuutertomograafiauuringud, kahtlustati „VIII roide vähese nihkega fraktuuri“ (tl 88), kompuutertomograafia käigus tuvastati ninaluu killuline murd ja lisati märge, et „mujal uuritud alal veenvat värsket murdu esile ei tule“ (tl 89). Nende uuringute pinnalt on kujundanud arstid lõpliku diagnoosi, mis hõlmab mh paremal
16. roide murdu ja ninaluude murdu (tl 94). Mitmeid kordi tugevalt käte ja jalgadega kannatanu pea- ja kehapiirkonda löömisel on taolised vigastused ka kriminoloogiliselt ja kohtupraktika pinnalt täiesti tüüpilisteks tagajärgedeks. Vähemalt osad löökidest pidid olema tugevad, sest neid kuulis tunnistaja M. J. löömisele sarnaste potsatustena oma toas (tl 58). Ka on tunnistaja N. T. detailselt kirjeldanud peksmise kulgu – löögid olid pähe ja kehasse, neid oli palju ja kannatanul hakkas suust ja ninast verd jooksma. Märkida tuleb sedagi, et kannatanu ise on ülekuulamisel siiski kinnitanud osade vigastuste olemasolu, sh seda, et ta nina on katki ja turses (tl 43), mis on üldteadoalevalt iseloomulik ninaluumurrule. Samuti pole kaitsja ega süüdistatav kannatanul süüdistuses märgitud vigastuste tekkimist vaidlustanud.
17. Kahtlusteta saab öelda, et Tallinnas, XXX asuva elumaja ümbrus on avalik koht KorS § 54 mõttes – tegu on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses oleva maa-alaga. See nähtub sündmuskoha vaatlusest (tl 27-37). Süüdistatav rikkus käitumise üldnõudeid, mis tulenevad ühiskonnas üldiselt omaksvõetud arusaamadest ning mis on sätestatud ka KorS § 55 lg-s 1 ja mis keelavad avalikus kohas käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige nt teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt, teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Selline käitumine häiris läheduses viibivaid kõrvalisi isikuid, kes nägid rünnakut pealt. Seda, et asjasse mittepuutuvate kõrvalseisjate rahu ja turvatunne oli häiritud, kinnitavad üheselt tunnistajate N. T., T. M. ja M. J. ütlused. Tunnistaja N. T. on andnud seejuures ütlusi, et naabrid olid samuti oma akende peale tulnud ning hakanud lööja ja temaga kaasas olnud isikute peale karjuma. Talle tundus olukord väga tõsine ja ta jooksis kannatanu juurde, sinna jõudes oli seal juba teisigi inimesi (tl 25). Tunnistaja T. M. on andnud ütlusi selle kohta, et taoline peksmine oli tema jaoks väga häiriv. See toimus magalarajoonis, päevavalgel ja ilmselt häiris ka muid kaaskodanikke, kes olid läheduses (tl 50-51). Tunnistaja M. J. on selgitanud, kuidas kuulis nagu inimest oleks löödud, käisid potsatuse hääled. Aknast välja vaadates nägi ta, et mees oli pikali maas ning ta oli verine. Talle tundus, et ta kuulis veelkord löömise hääli, kuid kindel olla ei saa (tl 58). Seega on tuvastatud, et sündmust nägi pealt vähemalt kolm inimest, kellest üks pidas kannatanu seisundit tõsiseks ja ning ühe jaoks oli peksmine väga häiriv. Kannatanu juures oli inimesi ning arvatavalt häiriti selles kortermajade piirkonnas tegelikkuses veelgi rohkem isikuid, nt oli häirekeskusesse helistanud meesterahvas selgelt häiritud kannatanu peksmisest ja selle tagajärgedest (tl 47).
18. Avaliku korra raske rikkumise üheks kvalifitseerivaks koosseisutunnuseks on vägivald. Selle tunnuse all tuleb mõista üksnes sellist tegu, mis vastab

järgi vägivallateo ehk ähvardamise (

§ 120

) või kehalise väärkohtlemise (

§ 121

) koosseisule (RKKKo 3-1-1-25-07, p 13.1).

§ 121

näeb ette kriminaalvastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Ilmne on, et E. Tiitre kasutas 29.06.2024. a kannatanu suhtes vägivalda, täpsemalt peksis teda. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et E. Tiitre pani avalikus kohas, kõrvaliste isikute 6 / 11 juuresolekul, toime vägivallaga käitumise üldnõuete rikkumise ehk

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

9. Kohtu hinnangul on süüdistatav teo toime pannud kavatsetult.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. E. Tiitre avalikku korda rikkuv käitumine vägivallaga on füüsiliselt võimalik vaid tahtlike, kontrollitud tegevustega. E. Tiitre ähvardas tunnistajate sõnul kannatanut pähe lüüa ja järgnes talle tänava peal (tl 25, 58) ja hakkas teda peksma. Süüdistatav jätkas rünnakut pärast kannatanu maha kukkumist. Seega sooviski süüdistatav avalikus ja käidavas kohas avalikku korda rikkuda seeläbi, et lõi kannatanut mitmel erineval korral käte ja jalgadega. Teo kavatsetust kinnitab seegi, et löömise ajal karjusid kõrvalised tema suunas (tl 25) ilmse eesmärgiga, et peksmine lõpetataks. Veel kinnitab teo kavatsetust süüdistatava selgitus selle kohta, et ta märkas elumajade vahel kannatanut, tema teo motiiviks oli kättemaks ja keegi teine isik vist tuli peksmisele vahele (tl 62). Süüdistatav teadis, et tema käitumine tänaval ehk elumajade rajoonis korduva vägivalla kasutamine on ka kõrvaliste isikute jaoks häiriv – teda on varem selle eest karistatud. Teades, et tegu on avaliku kohaga, oli E. Tiitre eesmärk avalikku korda rikkuda ja käituda teisi isikuid oluliselt häirival viisil. 10. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS 11. Kohus lähtub karistuse mõistmisel

§ 56lg-st 1, mille järgi on karistamise aluseks isiku süü.

Kohtul tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 12. Kohus uuris süüdistatavat iseloomustavate andmetena karistusregistri väljatrükki, Harju Maakohtu 05.07.2023. a kohtuotsust, süüdistusakti kriminaalasjas 23231750314, kriminaalhooldusosakonna ettekannet, kinnipeetavate isikute registri väljavõtet, MTA teatist ning lisaks esitatud kinnitust E. Tiitre tööleasumise võimaluse kohta. 13.

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on seaduseandja ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmiseks määraks rahaline karistus 265 päevamäära või 2 aastat 6 kuud vangistust. 14. Hinnates E. Tiitre süü suurust

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemisel, arvestab kohus süüteo toimepanemise asjaolusid, vägivalla intensiivsust ja korduvust. Esmalt on oluline arvestada, et E. Tiitre kasutas kannatanu suhtes vägivalda intensiivselt. Kõigepealt lõi süüdistatav kannatanut korduvalt näkku ning pärast kannatanu pikali kukkumist lõi ta teda korduvalt jalaga keha- ja peapiirkonda. Ta jätkas 7 / 11 peksmist ka siis, kui tema kaaslane teda takistas. Lööke võis olla kokku vähemalt 10 (tl 25). Seega oli tegemist korduva ja intensiivse ründetegevusega, kannatanule tekkinud vigastused olid ulatuslikud (peas, kehas). Tunnistaja sõnul polnud kannatanu kontaktne ja oli teadvusel püsimise piiril. Kohtupraktika pinnalt on seda tüüpi (korduvad löögid jalaga pähe) jõhkra peksmise tagajärjeks sageli juba eluohtlikud tervisekahjustused. Lisaks tuleb süü suuruse hindamisel tähele panna, et süüdistatava tegevusest olid häiritud paljud kõrvalised isikud. Sündmus toimus elamurajoonis, kus kortermajade elanikud nägid sündmust aknast pealt. Mitmed neist pidasid vajalikuks minna kohapeale kannatanule abi osutama. Kuivõrd kannatanu seisund oli tõsine, ta oli üleni verega kaetud ning ei olnud kontaktne ja kõrvalseisjad alustasid ka esmaabitoiminguid, siis ei ole kahtlust, et toimunu oli pealtnägijate jaoks tõsiselt häiriv. Kõiki nimetatud asjaolusid arvestades leiab kohus, et käesoleval juhul on E. Tiitre teosüü keskmisest mõnevõrra kõrgem. 15. Karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta, et E. Tiitre puhul on tegemist varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga. Nimelt, karistusregistri väljavõttest nähtub, et E. Tiitret on varasemalt kolmel korral

§ 121

lg 2 p 2, 3 ja

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest karistatud.

Samuti nähtub, et süütegude toimepanemise kuupäevad on 13.05.

1. a, 21.03.
2. a, 29.12.
3. a, 01.08.
4. a ja 25.03.
5. a (tl 63-69, 106-109pö). Seega on vägivallakuritegude toimepanemine E. Tiitre jaoks kujunenud juba käitumismustriks. E. Tiitre ise on selgitanud, et kuritegude toimepanemise põhjusteks on olnud tema isikuomadused (impulsiivsus, kinnine iseloom) ning alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine. 05.07.2023.a kohtuotsusest nähtub, et E. Tiitret karistati viimati

§ 120

lg 1, 2, 3 ja

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, millest koheselt kandmisele kuulus 6 kuud vangistust ning ülejäänud karistus jäeti täitmisele pööramata 2 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga. Ühtlasi nähtub, et E. Tiitre on need kuriteod toime pannud mh enda eelmise elukaaslase ja poja suhtes (tl 104pö-105, 106-107). Ka praegusel juhul oli kannatanu puhul tegemist isikuga, kes vähemalt varasemalt on süüdistatavaga tihedamalt läbi käinud, oli tema pikaaegne sõber (tl 62). Samuti pani ta viimati toime avaliku korra raske rikkumise, tungides mitmel korral talle võõrale isikule kallale, kõrvaline isik pidi peksmisesse sekkuma (tl 103pö, 104pö). Seega pole E. Tiitre eest kaitstud ei talle lähedased ega kõrvalised isikud. Eelnev võimaldab kokkuvõtvalt järeldada, et eelmise kohtuotsusega karistati mõistetud šokivangistus mingit vajalikku mõju ei avaldanud ning E. Tiitre pani juba katseajal toime samaliigilise kuriteo.

1. Kohtuistungil vabandas E. Tiitre abstraktselt sündmust pealt näinud isikute ees (ei viibinud kohtuistungil) ja saalis viibinud kannatanu S.-E. S. ees ning avaldas kahetsust toimunu osas. Ka ülekuulamisel kohtueelses menetluses on süüdistatav kahetsust avaldanud. Kannatanu on kohtuistungil avaldanud, et suhtleb E. Tiitrega igapäevaselt ning on püüdnud tema süüd pisendada, leides, et ta on oma käitumisega olukorra esile kutsunud. Nende sõnul on nad leppinud. See võimaldab teha järelduse, et süüdistatava ja kannatanu suhted on käesoleval ajal rahumeelsed. Seega arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna E. Tiitre poolt väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust ning leppimist kannatanuga. Samas on süüdistatav ülekuulamisel selgitanud, et ta ei suutnud varasemast lahkhelist kannatanuga lahti lasta ning soovis temale n-ö mehe moodi kätte maksta (tl 62). Kättemaksu motiivi tuleb käesoleval juhul pidada karistust raskendavaks asjaoluks. 8 / 11
2. Eespool analüüsitud süü suurusest lähtuvalt ja arvestades süüdistatavat iseloomustavaid asjaolusid, karistust raskendavat asjaolu ja karistust kergendavaid asjaolusid, on kohtu hinnangul põhjendatud karistada E. Tiitret

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega.

Rahalise karistuse kohaldamine E. Tiitre puhul on välistatud. Tal on juba kolm kehtivat karistust vägivallategude ja avaliku korra raske rikkumise eest. Kuigi ta on juba 7-l korral vangistuses viibinud, on ta viimati saanud võimaluse vangistuse vaid osaliselt ära kanda, kuid sellest hoolimata ei ole ta teinud vajalikke järeldusi. Kohus peab kohaseks karistusmääraks 2 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb seda karistust lühimenetluse korras vähendada 1/3 võrra ja karistuseks lugeda 1 aasta 8 kuud vangistust. Kuivõrd kuritegu on toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, tuleb mõistetud karistust

§ 65lg 2 alusel suurendada 05.07.2023.

a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista 2 aastat 9 kuud 28 päeva vangistust. 18. Kaitsja leidis, et vanglas viibimine ei täida E. Tiitre käitumise muutmise eesmärke ning palus kaaluda karistuse asendamist üldkasuliku tööga, märkides, et harva on peetud võimalikuks kaht aastat ületava liitkaristuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohus viitab, et

§ 69

lg 1 mõtte ja lg-s 3 sisalduva töö tähtaja piirangu tõttu saab üldkasuliku tööga asendada vaid kuni kaheaastast vangistust. Seejuures tuleb arvestada ka eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata vangistuse suurust, mis tuleb praeguse otsusega mõistetavale karistusele juurde liita. Selleks, et mõistetavat vangistust üldkasuliku tööga asendada, peaks see olema poole väiksem ettenähtud sanktsiooni keskmäärast. Käesoleval juhul on kohus leidnud, et kohane karistus on 2 aastat 6 kuud vangistust, lühimenetluse korras tuleb sellest kanda 1 aasta 8 kuud. Sellele tuleb liita 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust ning seega ei ole praegusel juhul karistuse suuruse tõttu vangistuse asendamine üldkasuliku tööga võimalik. Kaitsja viitas, et süüdistatav on kahel korral vabatahtlikult ravile pöördunud. Ta märkis, et vanglas ei ole selliseid sotsiaalprogramme ja võimalusi, mis on saadaval väljaspool vanglat ning seetõttu ei täida E. Tiitre edasine vangistuses viibimine tema käitumise muutmise eesmärke. Kohus sellise kaitsja käsitlusega ei nõustu. E. Tiitre ravi jäi pooleli rikkumise tõttu (tl 112pö). Kuivõrd kinnipidamisasutuses on E. Tiitrel siiski võimalik sotsiaalprogramme läbida, siis on kohtu hinnangul E. Tiitre edukas rehabilitatsioon kinnipidamisasutuses tõenäolisem, kui vabaduses viibides. Seda eelkõige põhjusel, et kinnipidamisasutuses puudub E. Tiitrel võimalus alkoholi ja narkootikume tarvitada. Lisaks tuleb tõdeda, et kui isik paneb toime üha uusi kuritegusid, ei saagi tal olla ootust sellele, et ta saaks vabaduses jätkata kõiki rehabiliteerivaid tegevusi.

1. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (nt RKKKo nr 3-1-1-99-06, p 16-17). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo nr 3-1-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem 9 / 11 kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri väljatrükist nähtub, et E. Tiitrel on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Kohus ei näe ka selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks jätta karistuse täitmisele pööramata. E. Tiitre puhul on tegemist isikuga, kes paneb järjepidevalt toime vägivallaga seotud kuritegusid. Eelmise kohtuotsusega karistati teda 6-kuulise šokivangistusega, jättes ülejäänud vangistuse tingimuslikult täitmisele pööramata, kuid ca 9 kuud pärast vabanemist pani ta toime uue samalaadse kuriteo. Samuti on E. Tiitre kõnelenud palju sellest, milliseid toetavaid tegevusi ta on teinud, kuidas ta peaaegu läbis rehabilitatsiooniprogrammi, kuid üksnes väljasõidult jäi keskusesse naasmata (tl 144pö). Reaalsus on aga see, et rehabilitatsioonikeskus lõpetas tema osaluse programmis sisekorraeeskirjade rikkumise tõttu, sest ta tarvitas desoainet (tl 112pö). Samuti ei leia kohus, et isik, kes veel 05.03.
2. a ehk paar nädalat pärast programmist lahkumist tarvitas taas alkoholi ja narkootikume, oleks programmi eesmärgid saavutanud ja vaba sõltuvustest. Ka arutatava kuriteo ajal oli ta alkoholi tarvitanud (tl 62). Sisuliselt rikuti katseajal nõnda kolme lisakohustust. Kõik see iseloomustab E. Tiitre võimetust katseaja kohustusi täita. Seega, arvestades karistuse üldja eripreventiivseid kaalutlusi, tuleb E. Tiitre väärtushinnangute ja käitumismustri muutmiseks kohaldada tema suhtes reaalset vanglakaristust. Arvestades, et E. Tiitre viibib vahi all, tuleb karistusaja algust arvestada tema kinnipidamisest, s.o alates 29.06.
3. a. TÕKEND
4. Egerd Tiitre on kahtlustatavana kinni peetud KrMS § 217 alusel 29.06.
5. a ja vahistatud 01.07.
6. a. Harju Maakohus andis 27.08.
7. a Egerd Tiitre kohtu alla, jättes tõkendi vahistamine muutmata.
8. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteemi põhimõtete kohaselt pööratakse mõistetud vangistus karistus ka reegeljuhtumil täitmisele. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada aga kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes on katseajal toime pannud raske avaliku korra rikkumise

§ 263lg 1 p 1 järgi, kuni ta kinni peeti ja vahistati.

1. Kohus saab uuritud tõendite pinnalt möönda, et esineb põhjendatud oht süüdistatava poolt uute kuritegude toimepanemiseks. Seda esiteks põhjusel, et süüdistatavat iseloomustab pidev vägivallakuritegude toimepanemine. Tal on kolm kehtivat kriminaalkaristust isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Süüdistatav ise on möönnud, et kuritegude toimepanemise põhjusteks on tema impulsiivne käitumine ning ka alkoholi tarvitamine. Praegusegi kuriteo on süüdistatav toime pannud alkoholijoobes. Selliselt tuleb kohtul asuda seisukohale, et soodsate asjaolude kokkulangemisel ei ole välistatud, et süüdistatav taaskord joobeseisundis konflikti tekkimisel võib jätkata samaliigiliste kuritegude toimepanemist. Samuti, tuleb tähele panna, et kohtupraktikas on leitud, et raskemate kuritegude toimepanemise ohu korral võib süüdistatava vahistamiseks piisata sellisest uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, mis kergemat liiki kuriteo toimepanemise ohu puhul vahistamiseks alust ei annaks (RKKKo 3-1-132-12, p 9.3). Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada 10 / 11 süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Arvestades, et süüdistatavale on mõistetud pikemaajalisem reaalne vabadusekaotus, on oht lisaks eeltoodule ka selles, et isik asub kõrvale hoiduma kohtuotsuse täitmisest. Seega on kohtu hinnangul jätkuvalt põhjendatud kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohaldada tõkendit vahistamine, seejärel kuulub tõkend tühistamisele. Menetluskulud
2. Vastavalt

§ 180lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Kr

MS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o alates 01.01.

1. a summas 1230 eurot, mis tuleb süüdistatavalt välja mõista. Praeguses asjas on menetluskuludeks ka määratud kaitsjale makstud tasud kohtueelses menetluses 241,56 eurot (tl 120) ja kohtumenetluses 373,32 eurot (tl 149-152), s.o kokku 614,88 eurot. Riigi kanda tuleb jätta kaitsjatasu, mis tekkis seoses kaitsja 18.10.
2. a istungil osalemisega (s.o 43,92 euro ulatuses), kuivõrd kohtuistung lükkus edasi süüdistatavast mitteoleneval põhjusel. Seega kuulub E. Tiitrelt väljamõistmisele sundraha 1230 eurot ning kaitsjatasu 570,96 euro ulatuses, s.o kokku menetluskulud summas 1800,96 eurot. Tulenevalt asjaolust, et süüdistatav asub kandma pikemaajalist vangistust ja tema võimalused sissetuleku teenimiseks on piiratud, peab kohus võimalikuks väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ajatada, määrates kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Asitõendid
3. Asitõenditeks on T-särk ning kaks rätikut (asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas). Kannatanu ei ole oma särki tagasi soovinud. Särk ja verised rätikud on väärtusetud esemed ja tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Paluteder kohtunik 11 / 11