Obsah (5)

§ 113§ 115§ 103§ 127§ 492

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Kohtujurist Diana Endoja Määruse tegemise aeg ja koht 29.01.2025, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

1. Määrus toimetada menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Jätta menetluskulud Xi kanda.
3. Mõista Xilt välja Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali kasuks menetluskuludena 50 eurot (riigilõiv).
4. Mõista Xilt välja Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali kasuks viivis menetluskuludelt 50 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord Käesolevale määrusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Avaldus, aluseks olevad asjaolud ja nõue 1. Avalduse (16.12.2024 terviktekst) kohaselt on Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali (avaldaja) ja kindlustusvõtja Yi (Y) vahel sõlmitud kodukindlustuse leping, millega on kindlustatud XXX korter ja kodune vara. Kindlustusvõtja esitas 14.12.2023 kahjuavalduse, mille kohaselt oli toimunud kõnealuses korteris kahjujuhtum (magamistoa laest lekkis vett, märjaks said põrandad, vaip, voodi, padjad, tekid). Avaldaja poolt kindlustatud korteri veekahjustusi käis 21.12.2023 üle vaatamas ehitusettevõte Vaskorehitus OÜ. Ülevaatuse teostas R.E. Vastavalt ülevaatuse aktile said korteri 15 siseviimistluses osas veekahjustusi magamistoa lagi ning parkett. Lisaks said kahjustada kodusest varast tekk ja Islandi lambanahast vaip. Korter XXX, millest kahju sai alguse, oli vastavalt kinnistusraamatule kahju toimumise hetkel Xi (puudutatud isik) omandis. Võlgnevus avalduse esitamise seisuga on 2182,67 eurot. Kahju hüvitamise nõue on hüvitatud ulatuses läinud üle avaldajale. Avaldaja palub puudutatud isikult mõista avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 2182,67 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 11.07.2024-12.12.2024 eest 113,23 eurot ja jätkuva viivise alates avalduse esitamise päevast, s.o 13.12.2024 põhinõudelt 2182,67 eurot

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Menetluse käik, puudutatud isiku vastus avaldusele

1. 16.12.2024 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja määras puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks kuni 15 päeva alates määruse kättesaamisest. 07.01.2025 helistas kohus kohtutõlgi vahendusel Xile, kes kinnitas, et xxx ja xxx on tema e-posti aadressid. 07.01.2025 edastas kohus kohtumaterjalid (13.12.2024 avaldus koos lisadega, 16.12.2024 avalduse terviktekst koos lisadega ja 16.12.2024 määrus) Xile e-posti aadressidele xxx ja xxx, hoiatades muuhulgas ka, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks (TsMS § 3141 lg 2). X kohtumaterjalide kättesaamist ei kinnitanud. 16.01.2025 edastas kohus puudutatud isikule kirja, milles selgitas, et kohus loeb Xile 07.01.2025 saadetud kohtumaterjalid kätte toimetatuks 11.01.2025 (alus TsMS § 3141 lg 2), mistõttu on Xil 16.12.2024 avalduse terviktekstile vastamise tähtajaks 27.01.
2. 16.01.2025 edastas puudutatud isik kohtule kirja, milles vastas, et ta vastab kohtule reedel. Puudutatud isik avaldusele ei vastanud. Määruse põhjendused
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. 16.12.2024 määruses selgitas kohus, et menetlusosalise taotlusel kuulab kohus ta isiklikult suuliselt ära, kui seadusest ei tulene teisiti. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul. Ärakuulamise taotlus tuleb esitada võimalikult varakult, eelkõige esimeses kohtule saadetavas sisulises menetlusdokumendis. Kuna menetlusosalised ei ole taotlenud enda ärakuulamist, lahendab kohus käesolevat tsiviilasja kirjalikus menetluses.
4. Kohus asub seisukohale, et avaldus kuulub rahuldamisele.
5. Avalduse kohaselt tekkis 14.12.2023 XXX korteris toimunud veeuputuse tagajärjel varaline kahju korterile 15, mis oli kahjujuhtumi ajal avaldaja juures kindlustatud. Kindlustusandja hüvitas kindlustusvõtjale kahju 2182,67 eurot ning kindlustusandjale läks üle nõue kahju põhjustanud 2 korteriomaniku vastu. Puudutatud isik avaldaja väidetele ei vastanud.
6. Kohus on tõendite alusel tuvastanud, et avaldaja ja kindlustusvõtja Yi vahel oli sõlmitud kodukindlustuse leping (poliis nr GJEE1186240, dtl 6-9), millega oli kindlustatud XXX korter ja kodune vara. Kindlustusvõtja esitas 14.12.2023 kahjuavalduse, mille kohaselt oli toimunud kõnealuses korteris kahjujuhtum- magamistoa laest lekkis vett, märjaks said põrandad, vaip, voodi, padjad ja tekid (dtl 10-15). Veekahju põhjustas XXX korter 20, mis oli vastavalt kinnistusraamatule kahju toimumise hetkel puudutatud isiku omandis (dtl 16, 40).
7. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 näeb ette, et korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (

§ 115

lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (

§ 103

lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (

§ 127

lg 1), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127

lg 4) (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.03.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-19-9500, p 13). Kahju hüvitamise nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiskoormis lasub avaldajal. Puudutatud isik peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav. 8. Kohtu hinnangul on avaldaja esitatud tõenditega tõendatud, et puudutatud isik rikkus KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud kohustusi, mille tagajärjel tekkis kindlustusvõtjale kahju, mis oli hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ning puudutatud isiku rikkumise ja kahju vahel oli põhjuslik seos. Avaldaja esitas kohtule tõendid, millelt nähtuvad XXX korterile ja selles paiknenud vallavara esemetele tekkinud veekahjustused. Tõendatud on, et veekahju tulenes puudutatud isiku eriomandi osast (XXX) ning kahjustada saanud korter oli kahju tekkimise ajahetkel avaldaja juures kindlustatud (dtl 6-9, 40). 9.

§ 492

lg 1 sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna avaldaja on kindlustusandjana kahju hüvitanud, on talle üle läinud kindlustusvõtja nõue puudutatud isiku vastu.

1. Vastavalt hinnapakkumisele nr 735-2023 ja 19.03.2024 esitatud teostatud tööde arvele nr 240271 hüvitas avaldaja korteri XXX taastamistööde maksumuses 2091,28 eurot (kindlustuslepingu järgne omavastutus 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda). Avaldajapoolset hüvitise tasumist tõendab 21.03.2024 maksekorraldus nr 999968 (dtl 17-34). Lisaks said kahjustada kodusest varast tekk ja Islandi lambanahast vaip. Avaldaja on hüvitanud teki keemilise puhastuse kulu summas 18,45 eurot (dtl 35-36) ning kahjustada saanud ja riknenud Islandi lambanaha väärtuse summas 72,95 eurot vastavalt 11.01.2024 maksekorraldusele nr 969547 (dtl 37-39). Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale tekkinud kahju eest kokku 2182,67 eurot. Arvestades, et puudutatud isik vastutab tekkinud kahju eest, tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 2182,67 eurot.
2. Lisaks põhinõudele palub avaldaja puudutatud isikult välja mõista viivise. Avaldaja palub välja mõista ajavahemikul 11.07.2024-12.12.2024 sissenõutavaks muutunud viivise 113,23 eurot, samuti edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise alates 13.12.2024 põhinõudelt seadusjärgses määras. 11.1.

§ 113

lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 113

lõikest 2 tuleneb, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude 3 puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Eeltoodust tulenevalt saab avaldaja nõuda puudutatud isikult enne avalduse esitamist sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist, kui ta on kohtueelselt puudutatud isikule oma nõudest teatanud. Avaldaja on kohtueelselt teavitanud puudutatud isikut oma nõudest (dtl 41-43). 11.2. Viivisenõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ka jätkuva viivisena alates 13.12.2024

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhinõudelt (2182,67 eurot) kuni põhinõude täieliku täitmiseni. 12. Ts

MS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

1. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline. Lisaks tuleneb TsMS § 172 lõikest 7, et kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Antud juhul alustas kohus menetluse avaldaja avalduse alusel, mis oli põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus menetluskulud puudutatud isiku kanda.
2. TsMS § 138 lg 2 koosmõjus riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt on riigilõiv 50 eurot põhjendatud kohtukulu, mis tuleb puudutatud isikult välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg-ga
3. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 4