RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) § 21 lg-test 1 ja 2 on seadusandja jätnud haldusorganile kaalutlusruumi otsustamaks, kas nõuda võõrkeelse dokumendi puhul tõlget ning kui seda nõuda, siis kas nõuda tõlke eest tasumist võõrkeelse pöördumise esitajalt või tasuda selle eest ise. Seejuures tuleb kinnipeetavate võõrkeelsete pöördumiste puhul eriti hoolikalt kaaluda, kas tõlkekulude kandmise nõue on põhjendatud. Samas peab riik tõlkimise võimaluse tagama üksnes juhul, kui kinnipeetava olulised õigused võiksid saada puudulikust eesti keele oskusest tingitult kahjustada (Tallinna Ringkonnakohtu

1. septembri
2. a määrus asjas nr 3-20-558, p 5). Kuna kaebaja pöördumine ei ole kohtule arusaadavalt vaie ega kahju hüvitamise taotlus, ei ole selle tõlkimine vangla kulul VSKE § 491 lg 4 alusel võimalik. Sellegipoolest tuleb vanglal ka nende võõrkeelsete pöördumiste puhul, millele ei kohaldu VSKE § 491, kaaluda, kas pöördumise menetlemiseks on vajalik nõuda kinnipeetavalt tõlke eest tasumist. 8.2 Kaalutlus, et kaebaja ei ole olnud huvitatud eesti keele õppimisest, pole iseenesest õigusvastane. Kaebajal ei ole eesti keele õppimise kohustust, kuid ka riigil ei ole piiramatut kohustust tõlkida riigi kulul dokumente isikule, kes lihtsalt ei taha eesti keelt õppida. Sellisel juhul on tõlkimine põhjendatud vaid isiku õiguste intensiivse riive korral. Kaebajal ei olnud pöördumise esitamisel piisavalt raha, et tõlke eest ise tasuda. Samas on ringkonnakohus
3. juuni
4. a määruses leidnud, et vangla on valesti lähtunud asjaolust, et kaebaja oskab VSKE § 491 lg 5 mõttes enda õiguste kaitseks piisaval tasemel eesti keelt. Tegemist on kaalutlusveaga, mis võis mõjutada lõplikku otsust. 2

§ 21lg-te 1 ja 2 kohaldamise kohta.

Vastustaja ei ole veenvalt tõendanud kaebaja piisavat eesti keele oskust ja on teinud kaalutlusvea. Kuna kohtul ei ole võimalik kaalutlusviga kõrvaldada, ei ole apellatsioonkaebuse lahendamisel tähtis, et kaebaja pöördumist ei saa pidada kahju hüvitamise taotluseks, vaideks või avalduseks süüteomenetluses. 9.

1. Kaebaja apellatsioonkaebuse kohta märkis ringkonnakohus, et selgitas
2. juuni
3. a määruse p-s 11, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks ei ole kohane mitte tuvastamis-, vaid kohustamisnõue. Asjaolu, et vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei kajastu otsuse resolutsioonis ega kohtuasja nimetuses, ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. Tallinna Vangla palub kassatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus tervikuna ja ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni punkt 2 osas, millega ringkonnakohus jättis vangla apellatsioonkaebuse rahuldamata, ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus täielikult rahuldamata. 10.
5. Vanglal on aastatepikkune praktika, mille kohaselt vangla tutvub kinnipeetava võõrkeelse pöördumise sisuga, et hinnata, kas pöördumine liigitub vaideks, kahju hüvitamise taotluseks või distsiplinaarmenetluses antavaks selgituseks. Võõrkeelsed pöördumised, mis puudutavad kinnipeetava heaolu ja õigusi, võtab vangla tõlkimata menetlusse, vastates vajaduse korral eesti keeles. Üldisest tõlkimise korrast tehakse erandeid kinnipeetavate puhul:

§ 20lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel ning võõrkeeli võib haldusmenetluses kasutada üksnes Keele

S-s sätestatud korras (

§ 20

lg 2).

§ 21

lg 1 kohaselt kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk, kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse. Sama sätte lõike 2 esimene lause sätestab, et tõlgi kaasamise kulud katab tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Ka KeeleS § 10 lg 1 rõhutab eesti keele tähtsust riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamises. KeeleS § 12 lg-st 1 tuleneb riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse asutusele kaalutlusõigus selleks, et nõuda neile esitatud võõrkeelse avalduse või muu dokumendi tõlget selle esitajalt.

1. Viidatud sätted kehtestavad menetluskorra, kus suhtlus haldusorganiga toimub reeglina eesti keeles. Isik ei saa eeldada, et tema võõrkeelne pöördumine haldusorgani kulul igal juhul tõlgitakse. Võõrkeelse pöördumise tõlkekulud tuleb üldjuhul kanda isikul endal. Suhtlus saab toimuda muus kui eesti keeles erandlikel juhtudel. Seetõttu võib haldusorgan ka menetlusosaliselt nõuda, et avaldused esitatakse eesti keeles, st haldusorganil ei ole üldjuhul kohustust korraldada nende tõlkimist, eriti veel asutuse kulul. Eesti keele kaitse ja kasutus on sätestatud põhiseadusliku eesmärgina ja riigivõim peab kindlustama selle eesmärgi saavutamise. Eesti keele kasutust tagavate sammude astumine on põhiseaduslikult õigustatud (vt ka RKPJKm 3-4-1-1-98, osa II). Samuti tuleneb PS §-st 6, et asutused ei pea tegema ilma tungiva vajaduseta kulutusi võõrkeelsele asjaajamisele.
2. Samas ei olnud seadusandja eesmärgiks täielikult välistada ametiasutuste poole pöördumine võõrkeeles. KeeleS § 12 lg 1 kohaldamisel tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (

§ 4lg 2; RKHKm 3-20-1214/98, p 9).

Esmajoones tuleb arvestada avalikku huvi, et asjaajamine ametiasutustes toimuks eesti keeles kui riigikeeles. Isiku huvi võõrkeelseks asjaajamiseks on seda väiksema kaaluga, mida vähem kõnealune haldusmenetlus tema subjektiivseid õigusi puudutab. Samuti on asjakohane arvestada kuludega, mis tekiksid haldusorganile, kui ta tõlgiks avalduse või dokumendi ise. Seejuures saab arvesse võtta ka seda, millise avaliku võimu kandjaga on tegemist ja kuidas selle eelarve kujuneb, st kelle kanda vastavad kulud kokkuvõttes jäävad (p 9). Võttes arvesse riigikeele nõude olulisust, pidas kolleegium viidatud asjas nr 3-20-1214/98 tõlkimisest keeldumisel mh piisavaks haldusorgani põhjendust, et pöördumine ei riiva isiku subjektiivseid õigusi (p 11). 15. Isiku õiguste kaitse seisukohalt väheoluliste pöördumiste puhul võib puududa vajadus tõlkeks ka juhul, kui isik ei oska eesti keelt või see on vähene või isikul ei ole rahalisi vahendeid, et tõlke eest tasuda. Silmas tuleb pidada vajadust hoida kokku riigi kulusid (nt RKÜKo 3-4-1-1-14, p 114). Üksnes kulude kokkuhoiu argumendiga ei saa siiski jätta võõrkeelset pöördumist tõlkimata olukorras, kus see on isiku õiguste kaitse seisukohalt oluline või kui selle tingivad muud kaalukad asjaolud. Eelnev ei tähenda, et haldusorgan ei võiks tõlkevajaduse hindamisel võtta arvesse täiendavaid asjaolusid. Nendeks kaalutlusteks võivad olla näiteks isiku taust ning side Eestiga, varasem võimalus keelt omandada või majanduslik võimekus tasuda tõlkekulude eest. 4

ja KeeleS sätted (VangS § 11 lg 1). Vanglas kinni peetavate isikute pöördumiste tõlkevajaduse üle otsustamisel tuleb lisaks eelkirjeldatud kaalutlustele (vt p 15) täiendavalt arvestada sellega, et vanglas viibimise kestel tuleb isikul kõigis tema kinnipidamist puudutavates küsimustes pöörduda esmajärjekorras kirjalikult vangla poole (VangS § 11 lg 4). Kinnipeetava suhtlemisel vanglaga võib tema pöördumistel olla õiguste riivele teistsugune mõju kui väljaspool kinnipidamisrežiimi. Lisaks võivad kinnipeetava võimalused enda võõrkeelsete avalduste tõlkimiseks olla piiratud. Nii näiteks ei ole kinnipeetavatel võimalik kasutada internetis vabalt kättesaadavaid tõlkeprogramme. Iga kinnipeetava mistahes pöördumine ei pruugi olla õiguste teostamise seisukohast olulise kaaluga. Näiteks ei riiva eelduslikult isiku õigusi võrdväärselt üheltpoolt võimalus esitada võõrkeeles märgukiri ja teisalt taotlus VangS-s kinnipeetavatele ette nähtud soodustuse või hüve kasutamiseks. II 18. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kaebaja 25. veebruari 2022. a pöördumine pole käsitatav kahju hüvitamise taotluse ega vaidena. Seega ei saanud vangla kohaldada pöördumise tõlkimise üle otsustamisel VSKE § 491. Kohtud märkisid niisiis õigesti, et vanglal tuli võõrkeelse pöördumise tõlkimise üle otsustamisel lähtuda

ja KeeleS sätetest.

1. Vastusest kaebaja võõrkeelsele pöördumisele nähtub, et vangla võttis selle tagastamisel arvesse, et kaebaja on varem eesti keeles vangla poole pöördunud, kaebaja on korduvalt keeldunud riigikeele õppimisest ning vaidlusalune pöördumine polnud kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohtud leidsid, et vangla tegi kaalutlusvea, kui leidis, et kaebaja keeleoskus oli piisav, et pöörduda vangla poole eesti keeles.
2. Vangla ei selgitanud välja kaebaja riigikeeleoskuse tegelikku taset, vaid viitas eestikeelsetele pöördumistele, mida kaebaja on varem esitanud. Isiku keeleoskus võib selle tasemest sõltuvalt võimaldada erineva tähtsusega pöördumiste esitamist. Kinnipeetava üksikud eestikeelsed pöördumised ei pruugi veenvalt kinnitada tema piisavat eesti keele oskuse taset keerukate, õiguskaitse seisukohast oluliste avalduste esitamiseks. Teisalt võivad need viidata kinnipeetava piisavale keeleoskusele lihtsamate või väheoluliste pöördumiste esitamiseks. Pole välistatud, et riigikeeleoskus madalamal tasemel võimaldab kinnipeetaval esitada lihtsamaid pöördumisi, nt märgukirju. Neid asjaolusid pole vangla lähemalt analüüsinud. Vangla järeldus, et kaebaja oskab piisavalt eesti keelt, oli ennatlik, kuid see ei saanud mõjutada asja otsustamist. Kui kohtule on kahtlusteta selge, et kaalutlusviga ei saanud kaasa tuua teistsugust tulemust, võib kohus jätta hoolimata kaalutlusveast haldusakti tühistamata (vt ka RKHKo 3-15-2221/33, p 13).
3. Kolleegiumi hinnangul on vangla otsus õigustatud sõltumata kaebaja keeleoskusest. Vangla tegi tõlkevajaduse tuvastamisel õigustatult kindlaks, et tegemist ei olnud pöördumisega, mille tõlkimine oli vältimatult vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja märgukiri sisaldas üldisi arvamusavaldusi vangla asjaajamiskeele küsimuses. Pöördumisel polnud ulatuslikku mõju ka kaebajale kinnipidamisrežiimist tulenevate õiguste teostamisele. Lisaks lähtus vangla õiguspäraselt ka sellest, 5