lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav Raiko Pajust – isikukood 37202160266, xxxx kodanik, elukoht xxxx, emakeel xxxx, xxxx, töökoht H OÜ, e-post: xxxx, telefon xxxx, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Raiko Pajust
lg 1 järgi ning mõista karistuseks vangistus 6 kuud.
ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui Raiko Pajust ei pane 1 aasta 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks
elab aadressil xxxx;
lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 04.05.2024-05.05.2024, s.o 2 päeva.
lg 1 alusel määrata Raiko Pajust katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista Raiko Pajustilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 212,28 eurot riigituludesse. Kohustada Raiko Pajustit tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 128,44 eurot. Menetluskulud, kogusummas 1541,28 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99925700002371. Selgitusse võib märkida: „Raiko Pajust, kriminaalasi 125-390, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
lg 1 p 1 alusel võtta ära Raiko Pajustilt mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Raiko Pajust kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Raiko Pajusti, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 17.01.2025 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Raiko Pajusti süüdi tunnistamist
lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 6 kuud.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka Raiko Pajusti kahtlustatavana kinnipidamise aeg 04.05.2024 kuni 05.05.2024, s.o kaks päeva, seega kandmisele kuulub 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata karistus täielikult täitmisele pööramata, kui Raiko Pajust ei pane 1 aasta 3 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all talle
lg 1 p-des 1–6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 4 alusel võtab Raiko Pajust endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 9 kuu jooksul andma neljal korral alkoholi liigtarvitamise häire kindlakstegemiseks alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüsi ning esitama vereanalüüside tulemused kriminaalhooldusametnikule analüüsi andmise kuupäevast hiljemalt 30 päeva jooksul. Peth analüüsid tuleb anda alljärgnevatel tähtaegadel: 3 ühe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (nimetatud vereanalüüsi nõutav näit puudub); kolmanda kuu viimasel nädalal alates kohtuotsuse jõustumisest (nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 200 ng/ml); kuuenda kuu viimasel nädalal alates kohtuotsuse jõustumisest (nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 125 ng/ml); üheksanda kuu viimasel nädalal alates kohtuotsuse jõustumisest (nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 50 ng/ml). PEth vereanalüüse tehakse SYNLAB Eesti OÜ laborites. Uuringule minnes ei ole eelregistreerimine vajalik. Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument. Vereanalüüside maksumus tuleb tasuda süüdistataval endal kohapeal. Uuringu vastus jõuab süüdistatava Patsiendiportaali ja süüdistatav on kohustatud selle esitama kriminaalhooldusametnikule analüüsi andmise kuupäevast hiljemalt 30 päeva jooksul. Lisakaristusena võtta
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 212,28 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale 4 kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.