Obsah (10)

§ 113§ 42§ 162§ 6§ 76§ 100§ 101§ 397§ 415§ 7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Osaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakoh

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja II vastuväited Kostja II ei tunnista hageja nõuet, kuna nõude kujunemine ei ole üheselt selge. Hageja käsitluse kohaselt oli algne laenusumma suurem, seda vähendati. Kostjale II on arusaamatu hagi punktis 2.3. nimetatud nõuete loovutamine ja hüpoteegi realiseerimine, kuna ei nähtu, millised kostja II võlgasid selle arvelt vähendati. Hageja rahalised kalkulatsioonid on ebaselged. Hagist ei selgu, millisel viisil on hageja oma nõude arvestust pidanud, eriti arvestades seda, et osa laenu on varasemalt tagasi makstud. Võib ilmneda, et hageja on tühiste tüüptingimuste korral juba saanud põhiosa tagasi (st on alusetult arvestanud viivist, mis selle alusetuse tõttu pidanuks minema põhivõla katteks). Tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, mistõttu tuleb kohtul tuvastada, kas lepingutingimused räägiti eraldi läbi või mitte. Kostja II kinnitab, et mingeid lepingutingimuste selgitamist ei toimunud. Lisaks on lepingujärgne viivisemäär 0,2% tähtaegselt tasumata summalt päevas ilmselgelt ebamõistlik, kuna tegemist on tagatud laenuga. Seega on tegevust tühise tüüptingimusega

§ 42lg 3 p 5 mõttes.

Viivist tuleb vähendada

§ 162alusel.

Hageja ise hindas oma riske, loogiline oleks, et kinnisvara realiseerimisel ei jääks kohustatud isikul enam üldse kohustusi. Praegusel juhul võttis hageja ise riske ülemäära, mille eest ei peaks kostja II viiviseid tasuma, kuna see ei oleks kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega (

§ 6, 7).

17.09.2024 toimunud korraldaval kohtuistungil loobus kostja II vastuväidetest seoses ebamõistliku viivise määraga ning tühiste tüüptingimustega. Kostja II palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Võlaõigusseaduse (

) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-s 1 ja § 108 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 101

lg 1 p-des 1 ja 6, § 108 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastuväited. Poolte vahel puudub vaidlus järgmises: 3 - - - - - - - - hageja ja kostja II sõlmisid 08.10.2020 laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja II hagejalt laenu 30 000.00 eurot, intressiga 18% aastas, viivise määraga 0,2% päevas, lepingutasu 600.00 eurot, tähtajaga 25.10.2021 (dtl 11-18); hageja ja kostja II sõlmisid 09.10.2020 hüpoteegi seadmise lepingu, millega kostja II seadis hageja kasuks kinnistule, asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx), hageja kasuks I järjekohale hüpoteegi summas 39 000.00 eurot, millega on tagatud laenulepingust nr xxxx ja selle lisadest tulenevad nõuded (dtl 21-25); hageja ja kostja II sõlmisid 21.08.2019 kommertspandi seadmise lepingu, millega seati kostja II kogu vallasvarale hageja kasuks I järjekohale kommertspant pandisummaga 324 300.00 eurot, millega on tagatud laenulepingust nr xxxx ja ka lepingupoolte vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest muudatustest ja lisadest tulenevad nõuded (dtl 28-31); hageja ja kostja II sõlmisid 23.09.2020 kommertspandi seadmise lepingu ja kokkuleppe järjekohtade kohta, mille kohaselt seati kostja II vallasvarale täiendav kommertspant ning hageja kasuks seatud kommertspandi

1. järjekoht muudeti
2. järjekohaks. Sama lepingu alusel toimus 29.06.2019 sõlmitud laenulepingu nr xxxx osaline täitmine (dtl 3439); 03.11.2021 nõudis hageja kostjalt II võlgnevuse tasumist ja esitas hüpoteegiga koormatud vara realiseerimise hoiatuse (dtl 48); 11.05.2022 esitas hageja kostjale II pankrotihoiatuse ja käenduskohustuse täitmise nõude (dtl 50), mille kättesaamist kinnitas kostja II 12.05.2022 (dtl 55); hageja avalduse alusel algatati 23.08.2022 kostja II suhtes täitemenetluse ja võlgnevuse katteks hüpoteegi realiseerimise menetlus (dtl 63-71); 27.04.2023 sõlmisid hageja ja Kodumaa Laenud OÜ (registrikood 14259285) nõude loovutamise lepingu, millega hageja loovutas ja Kodumaa Laenud OÜ-le nõude summas 36 000.00 eurot kostja II vastu, mis tulenes laenulepingust nr xxxx ja sh ka hüpoteegi (dtl 74-76); 02.05.2023 kinnisasja müügi tulemi jaotuskava kohaselt müüdi enampakkumisel laenulepingust nr xxxx tulenevate nõuete tagamiseks hüpoteegiga koormatud kinnistu, asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) hinnaga 36 000.00 eurot ning Kodumaa Laenud OÜ-le määrati väljamakse 33 800.38 eurot (dtl 81-84); 25.05.2023 sõlmisid hageja ja Kodumaa Laenud OÜ nõude loovutamise lepingu muutmise lepingu ja nõude osalise tagasiloovutamise lepingu, millega Kodumaa Laenud OÜ loovutas hagejale nõude summas 2199.62 eurot kostja II vastu, mis tulenes laenulepingust nr xxxx (dtl 78-79); 06.02.2024 pöördus hageja kostja II poole vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks (dtl 85); kostja II ei ole kohaselt täitnud laenulepingust nr xxxx tulenevaid maksekohustusi. Hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 30 000.00 eurot ja intressid 697.17 eurot. Laenulepingu nr xxxx punkti 2.
3. kohaselt on laenu intress 18 % aastas. Intressi makstakse igakuiselt vastavalt lepingu punktile
4. Punkti 5.
5. alusel tasub laenusaaja kasutuses olevalt laenult intressi lepingu punktis 2.4 nimetatud määras lepingu punktis 1.1.7 näidatud laenuandja arvelduskontole maksegraafiku alusel. Kostja II ei ole esitanud vastuväiteid intressinõudele. Laenulepingu nr xxxx punkti 2.
6. kohaselt on viivise määr 0,2% päevas ning viivist makstakse vastavalt lepingu punktile 6.
7. Punkt 6.
8. sätestab, et juhul, kui laenusaaja jätab maksegraafiku kohase või muu mistahes makse (v.a intress) tähtaegselt tasumata või tasub makse mittetäielikult, kohustub ta maksma laenuandjale viivist lepingu punktis 2.
9. nimetatud määras nõuetekohaselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja II on esitanud vastuväite, et hageja nõude kujunemine ei ole üheselt selge. Kostja II ei vaidle vastu, et ei ole kohaselt täitnud laenulepingust nr xxxx tulenevaid maksekohustusi. Kostja 4 II kohustus vastavalt laenulepingu nr xxxx lisaks olevale maksegraafikule tasuma hagejale igakuiselt intressi ning koos viimase graafikujärgse maksega ka põhivõlgnevuse summas 30 000.00 eurot, kogusummas 36 251.52 eurot. Kokku tegi kostja II hagejale lepingu kestel tagasimakseid summas 1753.97 eurot, milles puudub vaidlus. Tagasimaksed arvestas hageja vastavalt lepingule lepingutasu ja intressi katteks. Põhivõlgnevuse katteks kostja II tagasimakseid ei teinud. Seega oli lepingu lõppedes kostja II võlgnevus 34 497.55 eurot, millest 30 000.00 eurot on põhiosa ja 4497.55 eurot intressid. Hageja on arvestanud viivist lepingujärgses määras 0,2% päevas alates laenulepingu graafikujärgsele viimasele maksele järgnevast päevast, s.o alates 26.10.2021 kuni nõude loovutamiseni, s.o kuni 27.04.2023, kogusummas 32 880.00 eurot, kuid hageja on viivise nõuet vähendanud ja nõuab viivist summas 30 000.00 eurot. Kostja II hinnangul on ebaselge nõuete loovutamine ja hüpoteegi realiseerimine, kuna ei nähtu, milliseid kostja II võlgnevusi selle arvelt vähendati. Hageja on loovutanud 27.04.2023 lepingu alusel Kodumaa Laenud OÜ-le laenulepingust nr xxxx tuleneva nõude summas 36 000.00 eurot. Hageja nõue kostja II vastu oli loovutamise hetkel kokku 64 497.55 eurot (põhivõlgnevus 30 000.00 eurot, intress 4497.55 eurot, viivis 30 000.00 eurot). Laenulepingust nr xxxx tulenevate nõuete tagamiseks hüpoteegiga koormatud kinnistu enampakkumisel müügi tulemi arvelt tasaarvestati Kodumaa Laenud OÜ nõue kostja II vastu summas 33 800.38 eurot. Kodumaa Laenud OÜ loovutas 25.05.2023 nõude kostja II vastu summas 2199.62 eurot (36 000.00 eurot 33 800.38 eurot) tagasi hagejale. Laenulepingu nr xxxx punkti 7.
10. kohaselt on lepingu alusel tasumisele kuuluvate maksete tasumise järjekord järgnev: esimesena viivis, teisena trahvid, kolmandana kahjuhüvitisnõuded, neljandana intress alates varaseimast kohustusest ja viimasena laenu summa alates varaseimast kohustusest. Seega arvestas hageja enampakkumiselt müügist saadud 33 800.00.38 eurot esmalt viiviste ja seejärel intresside katteks, mille tulemusel jäi võlgnevuse summaks 30 697.17 eurot, millest 30 000.00 eurot on põhivõlgnevus ja 697.17 eurot intress. Eelnevast tulenevalt on hagejal kostja II vastu sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse nõue summas 30 000.00 eurot ja intressi nõue summas 697.17 eurot. Kostja II on seisukohal, et laenuleping nr xxxx on tüüptingimustel sõlmitud leping, lepingutingimused ei olnud eelnevalt läbi räägitud ning lepingujärgne viivisemäär 0,2% päevas on ebamõistlik.

§ 42

lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kostja II on sõlminud laenulepingu nr xxxx oma majandus- ja kutsetegevuses ega ole tarbija, mistõttu ei kohaldu antud juhul

§ 42lg 3 p 5.

Seega ei ole lepingujärgne viivise kokkulepe tühine tüüptingimus. Kohtu hinnangul ei ole tegemist ka ebamõistlikult suure viivisemääraga. Kuigi lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,2% päevas on oluliselt kõrgem

§ 113

lg 1 teise lause järgsest määrast, ei ole see siiski selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks. Hageja ja kostja II sõlmisid laenulepingu majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega. Kuivõrd antud juhul ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga, ei kohaldu ka

§ 415lg-s 1 sätestatud viivisemäära piirang.

Hageja on vähendanud viivisenõuet põhivõlgnevuse summani 30 000.00 eurot. Kostja II ei ole esitanud vastuväiteid hageja viivisearvestusele. 5 Kostja II leiab, et viivist tuleb vähendada

§ 162

alusel, kuna hageja hindas ise oma riske ning kinnisvara realiseerimise korral ei peaks kostjale II jääma viivise tasumise kohustust, kuna see oleks vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega (

§ 6, 7). Ts

ÜS § 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.

§ 6

lõikest 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.

§ 7

lg-te 1 ja 2 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks ning mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kuna antud juhul ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga, siis ei ole intressi- ega viivisemäära kokkulepe seadusega piiratud ning lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on laenuandjal õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab, laenuvõtjal seevastu on õigus otsustada, kas ta soovib sellisel tingimusel laenuandjaga lepingu sõlmida. Kohus leiab, et hageja ei ole käitunud pahauskselt, kuivõrd pooled on lepingutingimustes kirjalikult kokku leppinud ja kokkulepe ei ole seadusevastane. Asjaolu, et laenulepingust tulenevate nõuet täitmise tagamiseks seatud hüpoteegi realiseerimisel ei olnud võimalik täita kõiki laenulepingust tulenevaid nõudeid kostja II vastu, ei muuda samuti lepingut hea usu või mõistlikkuse põhimõtetega vastuolus olevaks. Eelnenut arvesse võttes kohus leiab, et Kodumaa Kapitali HLÜ hagi HM Pellet Estonia OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt II hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 30 000.00 eurot ja intressi 697.17 eurot. TsMS § 173 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude jaotuse kindlaks tsiviilasja nr 2-24-3194 lõpetavas lahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 6