Kostja II vastuväited Kostja II ei tunnista hageja nõuet, kuna nõude kujunemine ei ole üheselt selge. Hageja käsitluse kohaselt oli algne laenusumma suurem, seda vähendati. Kostjale II on arusaamatu hagi punktis 2.3. nimetatud nõuete loovutamine ja hüpoteegi realiseerimine, kuna ei nähtu, millised kostja II võlgasid selle arvelt vähendati. Hageja rahalised kalkulatsioonid on ebaselged. Hagist ei selgu, millisel viisil on hageja oma nõude arvestust pidanud, eriti arvestades seda, et osa laenu on varasemalt tagasi makstud. Võib ilmneda, et hageja on tühiste tüüptingimuste korral juba saanud põhiosa tagasi (st on alusetult arvestanud viivist, mis selle alusetuse tõttu pidanuks minema põhivõla katteks). Tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, mistõttu tuleb kohtul tuvastada, kas lepingutingimused räägiti eraldi läbi või mitte. Kostja II kinnitab, et mingeid lepingutingimuste selgitamist ei toimunud. Lisaks on lepingujärgne viivisemäär 0,2% tähtaegselt tasumata summalt päevas ilmselgelt ebamõistlik, kuna tegemist on tagatud laenuga. Seega on tegevust tühise tüüptingimusega
Viivist tuleb vähendada
Hageja ise hindas oma riske, loogiline oleks, et kinnisvara realiseerimisel ei jääks kohustatud isikul enam üldse kohustusi. Praegusel juhul võttis hageja ise riske ülemäära, mille eest ei peaks kostja II viiviseid tasuma, kuna see ei oleks kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega (
17.09.2024 toimunud korraldaval kohtuistungil loobus kostja II vastuväidetest seoses ebamõistliku viivise määraga ning tühiste tüüptingimustega. Kostja II palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Võlaõigusseaduse (
) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele.
järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine.
lg 1 p-s 1 ja § 108 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 p-des 1 ja 6, § 108 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastuväited. Poolte vahel puudub vaidlus järgmises: 3 - - - - - - - - hageja ja kostja II sõlmisid 08.10.2020 laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja II hagejalt laenu 30 000.00 eurot, intressiga 18% aastas, viivise määraga 0,2% päevas, lepingutasu 600.00 eurot, tähtajaga 25.10.2021 (dtl 11-18); hageja ja kostja II sõlmisid 09.10.2020 hüpoteegi seadmise lepingu, millega kostja II seadis hageja kasuks kinnistule, asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx), hageja kasuks I järjekohale hüpoteegi summas 39 000.00 eurot, millega on tagatud laenulepingust nr xxxx ja selle lisadest tulenevad nõuded (dtl 21-25); hageja ja kostja II sõlmisid 21.08.2019 kommertspandi seadmise lepingu, millega seati kostja II kogu vallasvarale hageja kasuks I järjekohale kommertspant pandisummaga 324 300.00 eurot, millega on tagatud laenulepingust nr xxxx ja ka lepingupoolte vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest muudatustest ja lisadest tulenevad nõuded (dtl 28-31); hageja ja kostja II sõlmisid 23.09.2020 kommertspandi seadmise lepingu ja kokkuleppe järjekohtade kohta, mille kohaselt seati kostja II vallasvarale täiendav kommertspant ning hageja kasuks seatud kommertspandi
lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kostja II on sõlminud laenulepingu nr xxxx oma majandus- ja kutsetegevuses ega ole tarbija, mistõttu ei kohaldu antud juhul
Seega ei ole lepingujärgne viivise kokkulepe tühine tüüptingimus. Kohtu hinnangul ei ole tegemist ka ebamõistlikult suure viivisemääraga. Kuigi lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,2% päevas on oluliselt kõrgem
lg 1 teise lause järgsest määrast, ei ole see siiski selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks. Hageja ja kostja II sõlmisid laenulepingu majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega. Kuivõrd antud juhul ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga, ei kohaldu ka
Hageja on vähendanud viivisenõuet põhivõlgnevuse summani 30 000.00 eurot. Kostja II ei ole esitanud vastuväiteid hageja viivisearvestusele. 5 Kostja II leiab, et viivist tuleb vähendada
alusel, kuna hageja hindas ise oma riske ning kinnisvara realiseerimise korral ei peaks kostjale II jääma viivise tasumise kohustust, kuna see oleks vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega (
ÜS § 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.
lõikest 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.
lg-te 1 ja 2 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks ning mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kuna antud juhul ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga, siis ei ole intressi- ega viivisemäära kokkulepe seadusega piiratud ning lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on laenuandjal õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab, laenuvõtjal seevastu on õigus otsustada, kas ta soovib sellisel tingimusel laenuandjaga lepingu sõlmida. Kohus leiab, et hageja ei ole käitunud pahauskselt, kuivõrd pooled on lepingutingimustes kirjalikult kokku leppinud ja kokkulepe ei ole seadusevastane. Asjaolu, et laenulepingust tulenevate nõuet täitmise tagamiseks seatud hüpoteegi realiseerimisel ei olnud võimalik täita kõiki laenulepingust tulenevaid nõudeid kostja II vastu, ei muuda samuti lepingut hea usu või mõistlikkuse põhimõtetega vastuolus olevaks. Eelnenut arvesse võttes kohus leiab, et Kodumaa Kapitali HLÜ hagi HM Pellet Estonia OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt II hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 30 000.00 eurot ja intressi 697.17 eurot. TsMS § 173 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude jaotuse kindlaks tsiviilasja nr 2-24-3194 lõpetavas lahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.