← Eesti

1-21-1125/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. märts 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-1125

(20267001038)Kohtunik Urmas Reinola Kriminaalasi M.F-i (M.F) süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi Pärnu Maakohtu
  1. veebruari 2021 kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtuotsus Apellatsiooni esitaja otsus M.F , isikukood: XXX; elukoht: XXX; epost: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; XXX; emakeel: eesti keel; töökoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole. RESOLUTSIOON Jätta M.F-i apellatsioon Pärnu Maakohtu
  2. veebruari 2021 otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Pärnu Maakohtu
  4. veebruari 2021 otsusega mõisteti M.F kokkuleppemenetluses KarS § 424 lg 1 järgi süüdi ja karistati vangistusega 4 kuud. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui M.F ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 25.02.
  5. KarS § 424 lg 3 ja § 50 alusel võeti M.F-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskuludena mõisteti M.F-ilt välja riigituludesse sundraha 876 eurot, joobe tuvastamisega tekkinud kulu 87 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasu 108 eurot, kokku 1071 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele ositi, 12 kuu jooksul, alates 20.04.2021 kuni summa täieliku tasumiseni, tasudes igakuiselt 89,25 eurot iga kuu 20.-ndaks kuupäevaks. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja 1 suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus lahendas ka asitõendiga (DVD plaat (pakend nr 1) seonduvad küsimused. Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri teadmiseks Transpordiametile.
  6. 02.03.2021 Pärnu Maakohtule saadetud kirjas avaldas süüdistatav nördimust temal tuvastatud joobe ja karistuse osas. Maakohus võttis kirja teadmiseks ega käsitlenud seda apellatsioonkaebusena. Kirja sisust tulenevalt ei soovinud M.F otsust edasi kaevata. 07.03.2021 esitas M.F maakohtule abi palve, mille maakohus edastas Tallinna Ringkonnakohtule.
  7. Tallinna Ringkonnakohtus registreeriti M.F-i abi palve 11.03.2021 apellatsioonina. Apellatsiooni sisust tulenevalt soovib süüdistatav asja uuesti üle vaatamist. Selgitab, et kuna tal võetakse load ära, siis ei ole tal võimalik tööd leida ega trahvi maksta. Lähedasi, kes teda saaksid aidata tal ei ole. Tunnistab, et tegi vea, kuid arusaamatuks jääb, et joovet on võimalik tuvastada veel kahe nädala pärast. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  8. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et M.F-i apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
  9. Maakohus lahendas käesolevat kriminaalasja kokkuleppemenetluses, milles otsuse vaidlustamise võimalused on piiratud. Maakohtu otsuse edasikaebekorra all on vastavad piirangud ka nimetatud. Apellatsioonist tulenevalt leiab süüdistatav, et töö puudumisel ei ole tal võimalik menetluskulude tasumiseks antud tähtajast kinni pidada. Lähedasi tal ei ole.
  10. Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 245 lg 1 p-de 8 ja 12 kohaselt peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kuriteo kvalifikatsiooni ning kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suuruse kui süüdistatava poolt hüvitatavate kriminaalmenetluse kulude hüvitamise osas. KrMS § 245 lg 4 kohaselt on kokkulepe sõlmitud, kui prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja on sellele alla kirjutanud.
  11. veebruaril 2021 sõlmisid Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokurör P. Juhkov, süüdistatav M.F ja tema kaitsja B. Mõttus kriminaalasjas kokkuleppe (kd I, tl 25-27), millest nähtuvalt taotleb prokurör maakohtult M.F-i süüditunnistamist KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Menetluskuludena taotleb prokurör M.F-ilt välja mõista riigi tuludesse sundraha 876 eurot, joobe tuvastamisega tekkinud kulu 87 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu 108 eurot, kokku 1071 eurot. Süüdistatava taotlusel lepiti kokku, et menetluskulud tasub süüdistatav ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. M.F kohustub tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt
  12. kuupäevaks menetluskulude katteks 89,25 eurot. Kokkuleppest nähtub, et M.F-ile on selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi aga samuti ka seda, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha ning kriminaalmenetluse kulud, mis kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele. M.F on omakäeliselt kinnitanud, et on koopia kokkuleppest kätte saanud, kokkulepe on talle arusaadav ja kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovi.
  13. Kokkuleppe arutamisel 25.02.2021 maakohtu istungil (kd I, lk 32) jäid prokurör ja süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus selgitas M.F-ile tema õigusi. Süüdistatav kinnitas, et 2 süüdistus ja kokkulepe on arusaadavad, on kokkuleppega nõus. Selgitab, et peab suutma kokkulepet täita ja menetluskulud tasuda. Kokkuleppe kinnitamisele vastu ei vaidle. Apelleeritud kohtuotsusega ongi M.F kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja vastavalt kokkuleppes märgitule karistatud (kd I, lk 33-34).
  14. Kuigi apellatsioonis ei soovi M.F sisuliselt sõlmitud kokkuleppest loobuda, selgitab ta abi palve esitamist põhjusel, et tal puudub võimalus menetluskulusid tasuda. Ringkonnakohus selgitab, et olukorda, kus süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lgs 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
  15. novembri 2011 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-
  16. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud.
  17. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust, koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile. Kuna ringkonnakohtule esitatud kaebuses ei ole viidatud KrMS
  18. peatüki
  19. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele, tuleb KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud aluste puudumise tõttu jätta M.F-i apellatsioon läbi vaatamata.
  20. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et M.F-i apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.