KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 16. aprill 2021 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-1032 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus ja Aarne Sar

§ 14

lg 2 /iga liikleja peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist;

§ 16

lg 1 /liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda;

§ 46

lg 1 /juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Seega pani J.T toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, millega tekitati inimesele raske tervisekahjustus. Maakohtu otsus

1. Viru Maakohtu
2. veebruari
3. a otsusega tunnistati J.T süüdi KarS § 423 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati J.T-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 4-kuuni. KarS § 73 lg-te 1,3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui J.T ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema 25.02.
4. Kannatanu N.M. tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes rahuldati summas 2600 eurot ning mõisteti solidaarselt välja J.T-lt ja AS ATKO Bussiliinidelt. Lahendati ka asitõendite ja menetluskuludega seotud küsimused.
5. Maakohtu seisukohad on järgmised.
6. KarS § 423 lg 1 sätestab vastutuse mootor-, õhu- või veesõiduki või trammi või raudteeveeremi juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm. Kohus märkis, et J.T-le inkrimineeritava süüteokoosseisu koosseisupäraseks teoks on juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumine, mis toob kaasa raske tervisekahjustuse või surma. Seega ei tule KarS § 423 kontekstis vastust otsida sellele, kes põhjustas õnnetuse, vaid sellele, kelle liiklusnõudeid eirav käitumine tingis koosseisupärase tagajärje saabumise (vt 2 RKKKo nr 3-1-1-87-15 p-d 11 ja 13).
7. Vaidlust ei ole selles, et J.T, täites bussijuhina Atko Bussiliinid AS tööülesandeid, juhtis 05.07.2019.a kell 12:58 paiku mootorsõidukit (liinibussi nr 9) Man Lion City registreerimismärgiga XXX , Narva linnas, liikudes Kreenholmi tänava, Tallinna maantee ja Kangelaste tänava ristmiku suunas, lähenes reguleeritavale ristmikule ning pidurdas punase fooritule ajal seisma jäänud sõiduki taga selliselt, et bussireisija N.M. kukkus maha bussi põrandale.
8. Maakohtu hinnangul on üheselt tõendatud ka nõutav teo tagajärg ehk raske tervisekahjustus. N.M. suhtes teostatud ekspertiisiakti nr 20E-IDI0005 kohaselt on kohtuarst-ekspert M. Vassin andnud ekspertarvamuse, et N.M. l esines kohtuarstlikuks ekspertiisiks esitatud tervishoiuteenuse osutamist tõestavate dokumentide andmetel parema reieluu distaalse (e kaugmise) diafüüsi killuline nihkega spiraalmurd. Patsiendikaardist nähtub, et patsient saabus kiirabiga 05.07.2019 kell 14.54, anamnees – kella 13:00 paiku buss pidurdas ning patsient kukkus bussis. Röntgenülesvõttest nähtub parema reieluu distaalse diafüüsi ehk killuline nihkega spiraalmurd. Patsiendile näidustatud erakorraline operatiivne ravi, hospitaliseeritud trauma-ortopeedia osakonda ning kell 20:30 teostati reieluu diafüsaarse murru osteosüntees plaadiga. N.M. l tuvastatud vigastus ei ole eluohtlik ning tavalise kulu korral põhjustab pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 kuud (keskmiselt 195-210 päeva). Kuna kannatanu liiklusõnnetuses saadud tervisekahjustused paranevad üle nelja kuu, siis leidis tuvastamist raske tervisekahjustus KarS § 118 lg 1 p 2 tähenduses.
9. Maakohus tõdes, et vaidluse esemeks on see, kas J.T rikkus objektiivselt süüdistuses nimetatud liiklusnõudeid, kas mainitud rikkumis(t)e ja kannatanu N.M. raske tervisekahjustuse vahel on põhjuslik seos, ning kui jah, siis kas on tõendatud vähemalt J.T poolne hooletus koosseisupärase teo ja kannatanule raske tervisekahjustuse põhjustamise suhtes. Kuna küsimuse all on ettevaatamatusdelikti tuvastamine, siis tuli kohtul objektiivse koosseisu juures teona hinnata objektiivse hoolsuskohustuse rikkumist ning sellega põhjustatud tagajärje objektiivset ettenähtavust. Kohus peab esmalt jõudma järeldusele, kas süüdistatava tegu oli hoolsusvastane. Olles tuvastanud hoolsuskohustuse rikkumise, tuleb seejärel näidata selle tõttu tekkinud ohu või saabunud tagajärje ettenähtavus. Tuleb tuvastada ka tegutsemiskohustuse alus, ja konstrueerida seejärel nõutav tegevus, st konkreetne tegu, mida isik pidi tegema, kuid mille ta jättis tegemata.
10. J.T ja tema kaitsja olid seisukohal, et J.T ei ole

nõudeid rikkunud ning J.T oli piisavalt hoolas. Kohus sellega ei nõustud järgnevatel põhjustel.

1. Maakohtu hinnangul on tõendatud, et J.T juhitud buss tegi ristmikule lähenedes tema ees liikuva Audi taga järsu pidurduse. Seda kinnitavad N.M. ja tunnistaja J.K. ütlused. Samuti kinnitab bussi järsku pidurdamist 16.07.2019 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos videosalvestusega. Maakohtu arvates tõendab järsku pidurdamist ka kannatanu kukkumise fakt, sest sujuva pidurdamise korral oleks suutnud kannatanu end kinni hoida. Maakohus sedastas, et videosalvestus koos asitõendi vaatlusprotokolliga tõendab ka seda, et süüdistatav J.T ei hoidnud eessõitva sõidukiga piisavat pikivahet ning ohustas sellega mh ka kõiki teisi reisijaid ja liikluses osalejaid. Kohtu hinnangul pidi J.T arvestama sellega, et bussis võivad inimesed sõidu ajal seista ka püsti ning linnaliini bussides on täiesti tavapärane käitumine, et inimesed tõusevad 3 istekohtadelt juba oluliselt varem kui buss peatusesse jõuab ja liiguvad ukse poole. Selline käitumine on oodatav vanematelt ning liikumispuudega inimestelt, kuna nad ei jõua istekohtadelt nii kiiresti liikuda bussi ukseni ning kartusest, et nad ei jõua õigeaegselt väljuda, liiguvad bussi ukse juurde väga tihti juba enne bussi peatuses seisma jäämist. Maakohus tõdes, et arusaadavalt ei saanud J.T-lt bussijuhina eeldada kohustust pidevalt jälgida bussisalongis toimuvat veendumaks, et kõik reisijad istuvad või jälgida seda, millised reisijad bussis viibivad. Bussijuhina pidi J.T arvestama võimalusega, et bussis võib olla erinevas vanuses inimesi, sh nii vanemaid inimesi kui ka liikumispuudega inimesi ning sõidu ajal seisjaid.
2. J.T pidi tähelepanelikult jälgima liiklust, et vältida ohu tekkimist reisijatele ning teistele liikluses osalejatele. Vaidlust ei ole selles, et J.T-l õnnestus vältida otsasõitu eesliikuvale ning enne ristmikku seisma jäänud sõidukile, kuid otsasõitu vältis ta järsu pidurdamisega. See oleks olnud välditav piisava pikivahe hoidmise ning tähelepanelikkusega.
3. Kohus rõhutab sedagi, et bussi ees sõitev auto jäi seisma enne ristmikku, lähenedes ristmikule ajal, kui fooris põles juba kollane tuli ja jäädes seisma punase fooritule taga. Seega ei saanud ka J.T-le tulla üllatusena, et eesolev auto pidurdab ning arvestades fooris olevat tuld, pidi ta ka ise olema valmis pidurdama ning tegema seda sujuvalt, et ta ei seaks ohtu bussis olevaid reisijaid. J.T pidi arvestama võimalusega, et bussis võib olla erinevas vanuses inimesi ja sõidu ajal võivad need inimesed ka seista. Seega ootamatu ning järsu pidurdamise korral on täiesti oodatav, et inimestel on raske end kinni hoida ning see võib päädida kukkumisega, mis võib kaasa tuua misiganes raskusega tagajärgi reisijate tervisele. 12.

§ 14

lg 2 kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.

§ 16

lg 1 kohustab liiklejat olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning hoiduma oma käitumises kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. 13. J.T ei hoidnud piisavat pikivahet tema eesliikuva sõidukiga ning kuigi tal õnnestus vältida otsasõitu teisele sõidukile, ei saa J.T-le süüks panna

§ 46lg 1 rikkumist.

Maakohtu arvates oli võimalik otsasõitu vältida järsu pidurdamise tõttu, mis aga seadis ohtu bussis olevad reisijad. 14. Enne ristmikku ei olnud J.T piisavalt hoolikas ja ettevaatlik, ta ei arvestanud bussis olevate reisijatega ning ei taganud sujuvat liiklust, vältimaks ohu ja kahju tekkimist. Maakohtu hinnangul sai ja pidi J.T vältima järsku pidurdamist, valides piisava pikivahe ning olles piisavalt tähelepanelik, pöörates tähelepanu valgusfoorile ning võttes ristmikule lähenedes sujuvalt hoogu maha. Antud juhul J.T seda ei teinud ning rikkus

§ 14

lg 2 ja

§ 16lg 1 nõudeid.

15. Eeltoodud rikkumiste tõttu kannatanu kukkus, mille tulemusel sai kannatanu raske tervisekahjustuse. Kohtu arvates on tagajärje ja J.T tegevuse vahel on selge ja katkematu põhjuslik seos. Kui J.T oleks olnud hoolikas, vältinud

nõudeid järgides kaasliiklejate ohustamist ning ei oleks ristmikul punase fooritule taga järsult pidurdanud, siis ei oleks kannatanu kukkunud ning saanud rasket tervisekahjustust. 4 Maakohus märkis, et liiklusseaduses sätestatud kohustused on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks ning neid liiklusohutuse mõttes olulisi kohustusi ettevaatamatusest rikkudes on isikule enamohtliku tagajärje saabumine etteaimatav. 16. Analüüsitud tõendid kogumis kinnitavad J.T poolt KarS § 423 lg-s 1 nimetatud teo toimepanemist. Süüdistatav rikkus mootorsõiduki juhina ettevaatamatusest liiklusnõudeid ja põhjustas sellega kannatanule raske tervisekahjustuse. Ta rikkus sõidukijuhina hoolsusvastase teoga talle

nõuetest tulenevat objektiivset hoolsuskohustust ning sellega põhjustatud tagajärg oli objektiivselt ettenähtav. Kui ta oleks järginud hoolsalt käitudes liiklusseaduse nõudeid, ei oleks kannatanu rasket tervisekahjustust saanud. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ilmnenud. Apellatsioon

1. Kaitsja palub tühistada maakohtu otsus ja mõista J.T õigeks.
2. Kaitsja arvates ei ole vaidlust selles, et J.T on järginud liiklusalaste õigusaktide nõudeid ning ta ei ole neid rikkunud. J.T-l puuduvad liiklusalased rikkumised. J.T selgitas, et enne liikuma asumist ta veendus, et bussis on vabad kohad ning kõik reisijad bussis istuvad. Maakohus nõustus kaitsja väitega, et J.T-lt ei saanud eeldada kohustust pidevalt jälgida bussis toimuvat. Seega täitis J.T enne sõidu alustamist mõistlikult oodatavat hoolsuskohustust olla liikluses hoolikas ja ettevaatlik.
3. Maakohus asus seisukohale, et sujuva pidurdamise korral oleks suutnud kannatanu end kinni hoida. Kannatanu ütluste kohaselt sai ta tervisekahjustuse bussi kõikumise tõttu. Siinkohal osutab kaitsja kohtuistungil vaadeldud videosalvestisele ning selle alusel koostatud asitõendi vaatlusprotokollile. J.T selgituste kohaselt buss on gaasi toitel ning katusele on paigaldatud gaasiseade. Seetõttu pole vahet kuidas buss pidurdab, buss kõigub ikka. Sellest järeldub, et isegi sujuva pidurdamisel korral oleks buss kõikunud ning kannatanu liikumisvõimet arvestades ei oleks ta ka siis suutnud end kinni hoida.
4. Isegi kui eeldada, et J.T rikkus

§ 14

lg 2 ja

§ 16lg 1 nõuded, siis puudub rikkumiste ja tervisekahjustuse vahel põhjuslik seos.

Seega, juhul kui J.T oleks sujuvalt pidurdanud, oleks buss ikkagi kõikunud ning tagajärg oleks saabunud ikkagi. Prokuratuuri seisukoht

1. Prokuratuur palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
2. Maakohus on õigesti leidnud, et J.T pani toime talle süüdistuses esitatud teo. Kaitsja väidab, et J.T täitis enne sõidu alustamist mõistlikult oodatavat hoolsuskohustust olla liikluses hoolikas ja ettevaatlik. Sellega prokurör nõustub, kuid süüdistatava käitumine enne sõidu alustamist pole kriminaalasja esemeks. Etteheide on, et J.T ei olnud piisavalt hoolas sõidu ajal ehk ta ei hoidnud piisavat piki-vahet tema ees liikunud mootorsõidukiga, mistõttu toimus järsk pidurdamine J.T poolt juhitud liinibussiga, mille tõttu sai raske tervisekahjustuse kannatanu N.M. .
3. Kaitsja peamine seisukoht on, et kannatanu kukkus bussi kõikumise tõttu. Selline järeldus on väär. Kannatanu kukkus seepärast, et bussijuht pidurdas järsult ja kannatanu ei jõudnud 5 seetõttu käepidemest hoida kinni, mis viitab selgelt põhjuslikkusele seosele teo ja tagajärje vahel. Kuivõrd bussi puhul on tegemist keskmiselt raskema/suurema mootorsõidukiga, siis oleks pidanud J.T möönma, et suure mootorsõiduki järsk pidurdamine on ohtlik nii kaasreisijatele kui ka teistele liikluses osalevatele inimestele. Kaitsja väide, et isegi sujuva pidurdamisel korral oleks buss kõikunud ning kehva liikumisvõimega kannatanu poleks suutnud end kinni hoida, on väär ja täiesti paljasõnaline. Sellisel juhul kukuksid reisijad iga kord kui buss hakkab seisma jääma, sest buss väidetavalt kõigub sedavõrd kõvasti. Sel juhul oleks kannatanutega tuhandeid õnnetusi aastas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Tartu Ringkonnakohus tutvus kriminaalasjaga, maakohtu otsuse ja apellatsiooniga ning leiab, et apellatsiooniväited ei too endaga kaasa maakohtu otsuse tühistamist ning J.T õigeksmõistmist.
5. Vaidlust ei ole selles, et 05.07.2019.a kell 12:58 täitis J.T bussijuhina Atko Bussiliinid AS tööülesandeid, juhtides mootorsõidukit (liinibussi nr 9) Man Lion City registreerimismärgiga XXX . Buss liikus Narva linnas mööda Kreenholmi tänavat Tallinna maantee, Kreenholmi tänava ja Kangelaste tänava ristmiku suunas. Lähenedes reguleeritavale ristmikule, pidurdas J.T punase fooritule ajal seisma jäänud sõiduki taga. Bussireisija N.M. kukkus maha bussi põrandale, saades raskeid tervisekahjustusi.
6. Maakohus tõdes, et vaidluse esemeks on see, kas J.T rikkus objektiivselt süüdistuses nimetatud liiklusnõudeid, kas mainitud rikkumis(t)e ja kannatanu N.M. raske tervisekahjustuse vahel on põhjuslik seos. Põhjusliku seose tuvastamise korral, kas on tõendatud vähemalt J.T hooletus koosseisupärase teo ja kannatanule raske tervisekahjustuse põhjustamise suhtes. J.T ja tema kaitsja olid maakohtus arvamusel, et J.T ei ole

nõudeid rikkunud ning ta oli piisavalt hoolas. Kohus sellega ei nõustud. Apellatsiooni põhiseisukoht seisneb samuti selles, et J.T ei ole hoolsuskohustust rikkunud.

1. Lähtudes objektiivsest teokoosseisust, tuli maakohtul hinnata objektiivse hoolsuskohustuse rikkumist ning sellega põhjustatud tagajärje objektiivset ettenähtavust. Teisisõnu pidi maakohus tegema kindlaks, kas J.T tegu oli hoolsusvastane. Kui selline rikkumine leiab tuvastamist, tuli kohtul teha kindlaks, kas hoolsuskohustuse rikkumisena saabuv koosseisupärane tagajärg oli objektiivselt ettenähtav.
2. Vaidlust pole selles, et J.T-l puuduvad liiklusrikkumised. Asjas on tuvastatud, et bussis oli reisijaid vähe ning enne bussi liikuma asumist veendus bussijuht J.T , et bussireisijad istusid. Maakohus nõustus kaitsja arvamusega, et J.T-lt ei saa oodata kohustust pidevalt jälgida bussis toimuvat, veendumaks selles, et reisijad istuvad või millised reisijad on bussis. Ringkonnakohus märgib, et eeltoodud hoolsuskohustuse rikkumist süüdistatavate ette ei heideta. 29.

§ 14

lg 2 ja

16 lg 1 kohaselt peab iga liikleja olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekkimist. Liikleja peab arvestama teiste liiklejatega ning hoiduma on käitumises kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi. Maakohus analüüsis tõendeid ning tuvastas J.T käitumises eeltoodud rikkumised. Maakohus uuris kannatanu N.M. ja tunnistaja J.K. ütlusi, kelle sõnul pidurdas bussijuht 6 ristmikul seismajäämiseks järsku /äkki. Süüdistatav ise kirjeldas pidurdust keskmiselt järsuks. Peale eelneva oli maakohtul võimalik uurida ka videosalvestist. Videosalvestis koos asitõendi vaatlusprotokolliga võimaldas maakohtul järeldada, et bussijuht J.T ei hoidnud eessõitva sõiduautoga piisavat vahet, mistõttu ohustas ta sellega reisijaid ja teisi liikluses osalejaid. Üldteada on asjaolu, et buss on suur ja raske ühistranspordivahend, mis vajab seisma jäämiseks pikemat pidurdusmaad. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et linnaliinibussides ei peagi reisijad ainult istuma vaid lubatud on ka seista, mistõttu pole võimalik ühelegi reisijale bussis seismist ette heita. Bussijuht peab manöövreid tehes arvestama kõikide reisijatega.

1. Vaidlust ei saa olla asjaolus, et bussijuht peab tähelepanelikult jälgima liiklust, vältimaks kaasliiklejate, samuti bussireisijate ohustamist. Videosalvestisest nähtub, et J.T-l õnnestus vältida otsasõitu eessõitvale ning enne ristmikku peatunud sõiduautole. Otsasõitu ei toimunud seetõttu, et bussijuht J.T järsku pidurdas. Ka ringkonnakohus vaatas salvestist ning veendus, et bussi ees sõitev sõiduauto lähenes ristmikule ajal, mil fooris süttis kollane tuli, jäädes seisma enne ristmikku punase fooritule taga.
2. Eelkirjeldatud olukorrast järeldub, et bussijuht J.T-le ei saanud olla üllatuslik, ehk siis ootamatu eessõitva sõiduauto pidurdamine ning seisma jäämine. Eessõitva sõiduauto pidurituled on videosalvestiselt selgelt nähtavad. Arvestades selgelt nähtavat foorituld (enne kollane siis juba punane), pidi ka bussijuht J.T olema valmis pidurdama, tehes seda sujuvalt, vältimaks bussireisijate ohustamist. Maakohtuga nõustuvalt leiab ka ringkonnakohus, et J.T-l oli võimalik järsku pidurdamist vältida, kui ta oleks olnud piisavalt tähelepanelik valgusfooride jälgimisel ning eessõitva sõiduautoga vajaliku vahe hoidmisel.
3. Apellandi arvates poleks ka sujuvam pidurdamine kannatanu kukkumist ära hoidnud. Buss oleks oma raskuse tõttu ka sujuva pidurdamise korral kõikunud nii, et kehva liikumisvõimega kannatanu ei oleks end suutnud kinni hoida.
4. Ringkonnakohus eeltoodud väitega ei nõustu. Videosalvestiselt on näha, et juht peatab bussi vahetult ees seisma jäänud sõiduauto taga. Sõidukite vaheline kaugus on selgelt napp ning bussijuht oli sunnitud pidurdama, vältimaks otsasõitu. Kaebeväide, nagu kõiguks gaasiküttel buss alati, ka sujuva pidurdamise korral, pole asjakohane. Käsipuust kinni hoidev kannatanu kukkus seetõttu, et buss pidurdas seisma jäämiseks ootamatult. Seega tegi kannatanu ise kõik selleks, et vältida enda võimalikku ohustamist. Asjas puuduvad andmed selle kohta, et kannatanu oleks ka varem linnaliini bussiga sõites selle seisma jäämise eel kukkunud, mistõttu bussi eripära (gaasiküte) ei puutu asjasse.
5. Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et J.T rikkus sõidukijuhina hoolsusvastase teoga talle

nõuetest tulenevat objektiivset hoolsuskohustust ning sellega põhjustatud tagajärg oli objektiivselt ettenähtav. Kui J.T oleks järginud hoolsalt käitudes liiklusseaduse nõudeid, poleks kannatanu N.M. kukkumise tõttu rasket tervisekahjustust saanud.

1. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse J.T süüasjas muutmata ning kaitsja apellatsiooni rahuldamata.
2. J.T kaitsja esitas menetluskulude nimekirja, mille alusel kulus kliendiga asja arutamisele ja apellatsioonkaebuse koostamisele 1 h 30´. Teenuse eest on tasunud 198 eurot (sh käibemaks 33 eurot) Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing
3. aprillil 2021, kellega on 7 sõlmitud kliendileping J.T kaitsmiseks. Ringkonnakohus loeb menetluskulu põhjendatuks. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. (allkirjastatud digitaalselt) 8