4-23-2922/20

4-23-2922 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2023, Tallinnas Väärteoasja number 4-23-2922 (2315,23,005540) Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi sekretär Andero Paabut Väärteoasi L.T (L.T) väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi; Menetlusalune isik (ilmumata) L.T , isikukood: XXX, xxx kodanik, emakeel xxx keel, elukoht: xxx, Harjumaa, e-post: xxx; Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna esindaja J A Kohtuistungi toimumise aeg 13.novembril.2023.a kell 11:00, avalik kohtuistung RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 83 p-st 2, § 107 lg 1 p-st 1, §-st 108, §-st 109, §-st 111 ja §-st 113; karistusseadustiku (KarS) §-st 48, ja §-st 66 lg 1, 3; liiklusseaduse (LS) § 201 lg-st 2 kohus otsustas:
2. Tunnistada L.T süüdi LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning karistada teda arestiga 3 (kolm) päeva.
3. Mõistetud arest tuleb L.T-l ära kanda Politsei - ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuses ja arestimajas aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Arest peab olema ära kantud hiljemalt 22.12.2023.a.
4. Juhul, kui L.T ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.
5. Kohtuotsuse lõpposa teha teatavaks L.T-le , Politsei - ja Piirivalveameti Lääne – Harju politseijaoskonnale ning Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuse ja arestimajale. EDASIKAEBAMISE KORD Vastavalt VTMS § 136 lg-le 1 ja VTMS § 137 lg-tele 1, 3 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele VTMS § 113 lõike 4 punkti 1 kohaselt tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav
6. novembril 2023.a. Tuvastatud asjaolud ja menetlus maakohtus: 05.08.2023 koostati L.T suhtes väärteoasja nr 2315,23,005540 menetluse raames väärteoprotokoll AB1631362 selle kohta, et 05.08.2023 kella 21.36 ajal Harjumaal, Tallinnas Estonia puiesteel, A. Laikmaa ja G. Otsa tn juhtis L.T mootorsõidukit Audi A4, reg nr xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 201 g 2 järgi. Harju Maakohtu kohtunik K. Poljakova saades kõne all oleva väärteoasja materjalid menetlusse, 20.09.2023 määras L.T-le etteheidetud väärtegu LS § 201 lg 2 järgi arutada 17.10.2023 kell 11.
7. 22.09.2023.a edastas kohtuvälise menetleja esindaja kohtule taotluse, millises palus 17.10.2023 kohtuistungit mitte määrata seoses kohtuvälise menetleja kohtuesindajate koolitusel osalemisega. Eeltoodut arvesse võttes kohus määras uueks kohtuistungi toimumise ajaks 18.10.2023 kell 11.
8. 18.10.2023 toimunud kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, vaid teavitas enne kohtuistungit, et tema on haige, haiguslehte esitada ei saa, kuna ta ei ole ravikindlustatud. Kohus määras uueks kohtuistungi toimumise ajaks 13.11.2023 kell 11.
9. Märgitud kuupäeval toimunud kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud vaid taotles enne kohtuistungi asja arutada ilma tema osavõtuta ning seda põhjusel, et temal on diagnoositud paanikahäire ning krambihoogude hirmu tõttu ei saa ta kohtusaalis viibida. Märgitud diagnoos on tal üleval ka digiloos. 13.11.2023 toimunud kohtuistungil kohtuväline menetleja asus seisukohale, et käesolevat väärteoasja on võimalik arutada ka ilma menetlusaluse isiku kohalolekuta. Väärteoasja kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi tõendeid: • Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna menetlustalituse andmekvaliteedi grupi andmespetsialist S. L 11.09.2023 koostatud kohtualluvusse saatmise määrust väärteoasjas nr 2315,23,005540, millisest nähtub, et kohtuväline menetleja juhindudes VTMS § - dest 48 ja § 71 11.09.2023 määras saata väärteoasja nr 2315,23,005540 toimiku Harju Maakohtusse (tl 3); • Väärteoasja nr 2315,23,005540 menetluse raames koostatud väärteoprotokolli AB1631362, millisest nähtub, et 05.08.2023 koostati L.T suhtes väärteoasja nr 2315,23,005540 menetluse raames väärteoprotokoll AB1631362 selle kohta, et 05.08.2023 kella 21.36 ajal Harjumaal, Tallinnas Estonia puiesteel, A. Laikmaa ja G. Otsa tn juhtis L.T mootorsõidukit Audi A4, reg/nr xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 201 g 2 järgi (tl 4, 31); 2 • • • • • • • • L.T 05.08.2023 menetlusaluse isikuna antud ütluste kohta koostatud protokolli, millisest nähtub, et L.T on andnud kohtuvälises menetluses ütlusi selle kohta, et 05.08.2023 juhtis ta kullerteenuste osutamiseks sõidukit Audi A4 reg nr xxx. Umbes kella 21.40 ajal peatasid ta politseiameti töötajad. Pärast ta andmete kontrollimist öeldi talle, et tal ei ole kehtivat juhiluba. Menetlusalune isik selgitab, et see juhtus 04.10.2022 avarii pärast. Nimelt tunnistati ta süüdlaseks ja 12.2022 võeti talt sõiduki juhtimisõigus üheks kuuks ära. Kuid kuna ta oli esmane juhtimisõigus, siis ta ei saanud aasta jooksul uuesti lube teha. L.T selgitab, et tema saab oma süüst aru, kuid tal oli vaja kullerfirmas tööd teha, kuna teist tööd tal ei ole. Tahab ta märkida ka seda, et tema poolt liikluseeskirjade rikkumist ei olnud, samuti ei ületanud ta kiirust. Oma ütlustes menetlusalune isik juhib tähelepanu sellele, et tema tegi 3 kuud tagasi edukalt ära täiendkoolituse ja ta on valmis uuesti juhtimiseksamit tegema, kuna tal on lube töötegemiseks vaja. L.T kinnitab, et ta kahetseb oma tegu ja palub enda selgitust otsuse tegemisel arvesse võtta (tl 5, 30);
10. augustil 2023 politsei poolt L.T suhtes koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust, millisest nähtub, et märgitud kuupäeval on L.T kõrvaldatud LS § 91 lg 2 p 3 aluselt sõiduki juhtimiselt seetõttu, et tema 05.08.2023 juhtis sõidukit Audi A4, reg nr xxx ning ta kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Märgitud otsuses on menetlusele allutatud isikule selgitatud, et sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on ametiisiku otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. Otsus jõustus selle tegemisest. Menetlusalune isik on märgitud otsuse allkirjastanud 05.08.2023 (tl 8); Menetlusaluse isiku L.T suhtes 05.08.2023 koostatud isikusamasuse tuvastamise protokolli, millisest nähtub, et menetlusalune isik tuvastati ametnike poolt viimase ütluste võrdlemise kaudu andmekogus oleva info ja fotoga. Isiku isikusamasust tuvastati märgitud menetlustoimingu kaudu seetõttu, sest viimasel ei olnud kaasas dokumenti (tl 9); 10.08.2023 Põhja prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna liiklussüütegude menetlusgrupi grupijuht politseikolonelleitnant J. M koostatud väärteoasja materjalide tagastamise teatist väärteoasja menetlejale, millisest nähtub, et väärteoaja materjalid tagastati märgitud kuupäeval menetluse jätkamise otsustamiseks (tl 10); Kohtuvälise menetleja poolt 10.08.2023 tehtud sõiduki detailandmete päringu laiendatud isikupäringu väljavõtet, milliste andmetest nähtub, et sõiduki Audi A4 reg nr xxx omanikuks on L.T ning tal puudus mootorsõiduki juhtimisõigus (tl 1113); Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi uurija abi M. P 31.10.2022 tehtud otsust väärteoasjas nr 2302,22,003750, millisest nähtub, et märgitud kuupäeval karistati L.T-d LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 460 eurot ja LS § 223 lg 2 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 kuuks (tl 14-16); Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 07.02.2023 L.T suhtes VTMS § 91 lg 2 p 3 alusel koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise ostust. Märgitud otsus koostati seetõttu, et L.T-l puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl 17-18); L.T suhtes väljastatud karistusregistri õiendi väljavõtet, millisest nähtub, et menetlusalusel isikul on kaks kehtivat väärteokaristust LS § 201 lg 2 järgi, millise osas karistuse täitmise kohta info puudub. LS § 201 lg 2 järgi oli menetlusalust isikut 28.02.2023 karistatud rahatrahviga 150 trahviühikut s.o summas 600.- eurot. Samuti on 3 • • menetlusalust isikut 31.10.2022 karistatud LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 115 trahviühikut s.o summas 460 eurot, karistus on täidetud 22.11.2022 (tl 19, 37); Menetlusaluse isiku L.T Harju Maakohtule 10.11.2023 esitatud teadet ja taotlust, millisest nähtub, et menetlusalune isik annab kohule teada, et temal on diagnoositud paanikahäire ja ta ei saa krambihoogude hirmu tõttu kohtusaalis viibida. Seetõttu palub ta kohtul asja lahendada ilma tema kohalolekuta. Kohtu tähelepanu juhitakse teadmisele, et tema diagnoos on kirjas digiloos (tl 36); Menetlusaluse isiku L.T suhtes 13.11.2023 väljastatud töötamise registri väljavõtet, millise andmetest nähtub, et menetlusalune isik ei tööta (tl 38); Harju Maakohtus 13.11.2023 toimunud kohtuistungil kohtulike vaidluste käigus asus kohtuväline menetleja seisukohale, et väärteoasjas kogutud tõenditega on tõendatud L.T poolt väärteo toimepanek. Kohtuvälise menetleja esindaja märkis, et arvestades 07.02.2023 koostatud sõidukijuhtimise kõrvaldamise otsust, oli menetlusalune isik teadlik enda teo keelatusest ja sellest, et sellele järgneb karistus, kuid elukogemuse pinnalt tulenev teadmine, ei mõjutanud isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtu tähelepanu juhiti teadmisele, et karistusregistri päringu andmete kohaselt omab menetlusalune isik kahte kehtivat liiklusalast karistust – üks nendest on senini täitmata. Kuna menetlusalune isik ei tööta, siis võivad viimasel tekkida ka raskused uue rahatrahvi tasumise täitmisega. Võttes arvesse eeltoodut ja fakti, et menetlusalusele isikule varasemalt karisuseks määratud rahatrahvid ei ole isikut mõjutanud, siis antud karistusliik on ennast kui karistusliigina ammendanud ning seetõttu taotles kohtuväline menetleja kohtult L.T süüdi tunnistamist ning KarS § 56 lg 1 alusel karistada viimast LS § 201 lg 2 järgi 12 päeva pikkuse arstiga. Kohtuotsuse motiivid Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale – avaldanud ja uurinud väärteomenetluse käigus kogutud tõendeid kogumis, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le
11. Maanteeameti liiklusregistri sõiduki detailandmete päringu väljavõttest nähtuvalt L.T-l temale etteheidetud väärteo toimepanemise ajal s.o 05.08.2023 kehtivaid juhilubasid ei olnud. Lisaks sellele oli ta isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuivõrd teda kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt ka 07.02.2023 põhjusel, et tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, s.t ta oli LS § 90 lg 1 p 3 märgitud isikuks. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 keeldusid, juhtides 05.08.2023 mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, samuti isikuna, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le
12. Kohtul ei ole alust arvata, et menetlusaluse isiku suhtes väljastatud registrite päringutes sisalduvad andmed oleksid valed. Menetlusalune isik ei ole taotlenud enda ülekuulamist kohtust, on asunud seisukohale, et asja tuleks arutada hoopis ilma tema osavõtuta, esitades kohtule sellekohase taotluse, siis tuleb kohtul hinnata L.T poolt kohtuvälises menetluses antud ütluste usaldusväärsust. 4 Kohtu hinnangul mootorsõiduki juhtimine 05.08.2023 L.T poolt on tõendatud menetlusaluse isiku enda kohtuvälisele menetlejale antud selgitustega selle kohta, et 05.08.2023 kella 21.40 ajal juhtis ta kullerteenuste osutamiseks sõidukit Audi A4 reg nr xxx, politsei peatas ta ja talle öeldi, et tal ei ole kehtivat juhiluba. Menetlusalune isik on kohtuvälisele menetlejale selgitanud, et talt võeti mootorsõiduki juhtimisõigus ära 2022 ning ta ei ole saanud uuesti lube teha, ta saab oma süüst aru, aga tal on vaja tööd teha. Kohus peab menetlusaluse isiku kohtuvälisele menetlejale antud selgitusi usaldusväärseteks ning haakuvateks väärteoasjas kogutud tõendites sisalduva teabega ja nimelt on kohtule teada, et L.T-lt võeti 2022 LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena ära motoorsõiduki juhtimisõigus 1 kuuks, koostatud on sellekohane otsus väärteoasjas nr 2302,22,003750, samuti on märgitu kajastatud menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri andmetes. Kohus on veendumusel, et 05.08.2023 menetlusalune isik L.T oli teadlik nii sellest, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, kui ka sellest, et teda on juba varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuid sellegi poolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku süüd tunnistavaid ütlusi, samuti menetlusaluse isiku karistusandmeid, mille kohaselt on menetlusalust isikut samalaadse väärtegude toimepanemise eest 2022 ja 2023 aastal rahatrahvidega karistatud, leiab kohus, et süütegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult, kuivõrd isik seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise endale eesmärgiks, olles teadlik sellest, et see saabub, kui olles teadlik sellise käitumise keelatusest ja karistatavusest. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivse karistuse liigi, tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, s.o rahatrahvi. Kohtuväline menetleja on kohtule esitanud karistuse määramiseks tõendiks menetlusaluse isiku L.T suhtes väljastatud töötajate registri väljavõtte, millise andmetest nähtub, et seisuga 13.11.2023 isik ei tööta. Menetlusalune isik ise ülekuulamisel on kinnitanud, et tema töötab xxx. Ühtegi sellekohast tõendit kohtule esitatud ei ole. Isegi, kui kohus menetlusaluse isiku sellekohaseid selgitusi peab usutavaks, ei ole märgitud fakti esinemine põhjuseks, miks peaks teda karistama rahatrahviga. Kohus ei saa käesoleval hetkel tähelepanuta jätta asjaolu, et L.T on isikuks, kellel on kaks kehtivat väärteokarisust liiklusalaste väärtegude 5 toimepanemise eest, isikut on varasemalt kahel korral karistatud rahatrahviga, millisest üks rahatrahv on käesoleval hetkel tasumata ja seda summas 600.- eurot. Sellest järeldab kohus, et isikul puudub tahe või vahendid rahatrahvi tasumiseks ning eelnevad kergemaliigilised karistused ei ole soovitud mõju avaldanud, et L.T asuks käituma õiguskuulekalt. L.T on jätkanud järjekindlalt liiklusalaste väärtegude toimepanemisega. Kohtu hinnangul menetlusalune isik ei suhtu toimepandusse kriitiliselt vaid viimane on andud pigem enda tegevust õigustavaid selgitusi ja nimelt on ta märkinud, et peab autot juhtides tööd tegema. Kohus menetlusaluse isiku sellekohase selgitusega ei nõustu. Kohus märgib, et kullerteenust on võimalik osutada ka muud liiklusvahendit kasutades näiteks – jalgratas, millise juhtimine isiku poolt, kellel puudub mootorsõiduki juhtimisõigus on kahtlemata ohutum nii tema endale kui ka teistele kaasliiklejatele. Seega ei pea kohus võimalikuks mõista menetlusalusele isikule uut rahatrahvi, kuna menetlusalusel isikul on puudunud võimalused ja tahe rahalisi kohustus täita ja rahatrahv kui karistus ei täidaks oma eesmärki. Seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väärtegude toimepanemisel alla keskmise. Menetlusalune isik on avaldanud ka kahetsust. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut varasemalt arestiga karistatud ei ole, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks määrata arest, milline on lühiajaline, kuid millise karistuse pikkus sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest või välistama samalaadsete väärtegude toimepanemise vähemalt aresti kandmise ajal, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Kohus juhib ka tähelepanu teadmisele, et menetlusalust isikut ei ole varasemalt karistatud arestiga. Samuti ei saa käesolevat väärteoasja arutades jätta tähelepanuta ajalist faktorit. Nimelt on väärteo toimepanemisest möödunud ca 4 kuud ja seetõttu ei ole mõistetaval karistusel enam mõjuvat eripreventiivset toimet, kuivõrd karistus ei saabunud vahetult pärast süüteo toimepanemist. Seega ei oleks pikaajalise arestiga see eesmärk enam täidetav ning kohtu arvates on sellise ajavahemiku möödudes vähenenud ka avalik menetlushuvi, mis peab mõjutama ka mõistetava karistuse määra. Eeltoodut arvesse võttes peab kohus võimalikuks mõista menetlusalusele isikule karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kohus peab asjakohaseks menetlusalust isikut L.T-d LS § 201 lg 2 alusel karistada 3 päeva pikkuse arestiga, milline karistus peaks olema piisav mõjutamaks viimast hoiduma uute väärtegude toimepanemisest. Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) 6