4-23-2922/27

4-23-2922 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2024, Tallinn Väärteoasja number 4-23-2922 Kohtukoosseis Elina Elkind, Pavel Gontšarov, Orvi Koik Väärteoasi K.Z-i väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. novembri
3. a otsus Apellant Menetlusalune isik K.Z (ik XXX) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu
4. novembri
5. a otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. K.Z-ile koostati
7. augustil
8. a väärteoprotokoll LS § 201 lg 2 vastava väärteo toimepanemise kohta. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis K.Z
9. augustil 2023 kella 21:36 ajal Harjumaal, Tallinnas Estonia puiesteel, A. Laikmaa ja G. Otsa tn mootorsõidukit Audi A4 (registreerimisnumbriga XXXXXX), omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja olles varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.
10. Kohtuväline menetleja edastas
11. septembril 2023 väärteoasja materjalid menetlemiseks Harju Maakohtule, leides, et karistusena tuleks kohaldada aresti. 1 4-23-2922
12. Maakohtu istung (
13. oktoober 2023) lükati ühel korral edasi, kuna K.Z teatas, et ta on haige, kuid ei saa esitada terviseseisundit tõendavaid dokumente ravikindlustuse puudumise tõttu. Järgmisel maakohtu istungil (
14. november 2023) K.Z ei osalenud, kuid oli nõus asja arutamisega ilma tema osavõtuta. K.Z selgitas maakohtule kirja teel, et tal on diagnoositud paanikahäire ning ta ei saa krambihoogude hirmu tõttu kohtusaalis viibida.
15. Kohtuvälise menetleja esindaja märkis istungil, et väärteoasjas kogutud tõenditega on tõendatud, et K.Z-i pani toime väärteo. K.Z-il on kaks kehtivat väärteokaristust liiklusalaste süütegude toimepanemise eest. Mõistetud karistustest on täitmata üks, rahatrahv summas 600 eurot. Kuivõrd mõistetud karistus ei ole menetlusalust isikut siiani mõjutanud ning tuginedes asjaolule, et K.Z on töötu, taotles kohtuväline menetleja mõista LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemise eest karistuseks arest 12 päeva. Maakohtu otsus
16. Harju Maakohus tegi
17. novembril
18. a otsuse, millega tunnistas K.Z-i süüdi LS § 201 lg 2 järgi ja mõistis talle karistuseks 3 päeva aresti. Maakohus määras, et arest peab olema ära kantud hiljemalt
19. detsembriks
21. Maakohus luges tõendatuks, et K.Z pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. K.Z-i tegu tõendavad sõiduki detailandmete päringu laiendatud isikupäringu väljavõte, mille kohaselt puudus sõiduki Audi A4 (reg nr XXXXXX) omanikul K.Z-il mootorsõiduki juhtimisõigus. PPA Põhja Prefektuuri
22. veebruari
23. a otsusega oli K.Z LS § 91 lg 2 p 3 alusel sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuivõrd tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Eeltooduga on tuvastatud, et K.Z rikkus LS § 90 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud keeldusid, juhtides
24. augustil 2023 mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, olles samuti isikuks, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt LS § 91 järgi. Menetlusalune isik andis
25. augustil 2023 menetlejale selgitusi, et ta juhtis
26. augustil 2023 kella 21:40 ajal kullerteenuse osutamiseks sõidukit Audi A4 (reg nr XXXXXX), misjärel politsei ta peatas ning teavitas, et K.Z-il ei ole kehtivat juhiluba. K.Z selgitas, et temalt võeti mootorsõiduki juhtimisõigus ära
27. aastal ning ta ei ole saanud uuesti lube teha, ta saab oma süüst aru, kuid tal on vaja tööd teha. K.Z-ilt võeti
28. aastal LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud rikkumise toimepanemise eest lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 kuuks (väärteoasi nr 2302,22,003750). Arvestades eeltoodut leidis maakohus, et tegu on toime pandud kavatsetult, kuivõrd K.Z seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise endale eesmärgiks teades, et see saabub. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
29. Kohus ei pidanud K.Z-i karistamist rahatrahviga otstarbekaks. K.Z-il on kaks kehtivat väärteokaristust liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Teda on varem kahel korral karistatud rahatrahviga, millest üks on tasumata. Menetlusalusel isikul puudub tahe või vahendid varem mõistetud rahatrahvi tasumiseks. Samuti ei ole eelnevad kergemaliigilised karistused K.Z-i käitumisele positiivset mõju avaldanud, mistõttu rahatrahv kui karistus ei täidaks oma eesmärki. Seetõttu tuleb K.Z-i suhtes kohaldada aresti, mis muudaks K.Z-i käitumist ja paneks ta loobuma uute süütegude toimepanemisest. K.Z-i süü on väärteo toimepanemisel alla keskmise. Lisaks on menetlusalune isik avaldanud kahetsust toimepandu osas. Kuivõrd menetlusalust isikut varem arestiga karistatud ei ole, tuleb 2 4-23-2922 karistuseks määrata lühiajaline arest, mis samas aga paneks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest. Lühiajalise aresti teiseks eesmärgiks on samalaadsete väärtegude toimepanemise välistamine vähemalt aresti kandmise ajaks, kuivõrd teiseliigilise karistuse mõistmine ei ole seda eesmärki saavutanud. Lisaks on teo toimepanemisest möödunud kohtuotsuse kirjutamiseks ca 4 kuud, mistõttu ei ole mõistetaval karistusel enam mõjuvat eripreventiivset toimet, kuivõrd karistus ei saabunud vahetult pärast süüteo toimepanemist. Nimetatud eesmärk ei oleks täidetav ka pikaajalise aresti määramisega, samuti on sellise ajavahemiku möödumisel vähenenud ka avalik menetlushuvi, mis omakorda mõjutab mõistetava karistuse määra. Eeltoodust tulenvalt saab menetlusalusele isikule mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, mistõttu tuleb K.Z-i LS § 201 lg 2 alusel karistada 3 päeva pikkuse arestiga. Apellatsioon
30. Maakohtu otsuse peale esitas
31. detsembril 2023 apellatsiooni menetlusalune isik K.Z , kes palub tühistada maakohtu otsuse karistuse mõistmise osas ning teha uus otsus, mõistes karistuseks teist liiki karistus või asendada arest üldkasuliku tööga.
32. K.Z ei vaidlusta teo toimepanemist ning tunnistab oma süüd. K.Z-il on juhtunu pärast kahju ning on nõus, et talle mõistetakse toimepandud väärteo eest karistus. Karistuse mõistmisel palub K.Z arvesse võtta KarS § 56 lg-s 1 ja KarS § 57 lg 1 p-s 3 ja lg-s 2 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid. K.Z leiab, et tema puhul esinevad karistust kergendavad asjaolud.
33. K.Z märgib, et tema tervislik seisund ei võimalda tal kinnises ruumis viibida. Kui ta paigutada aresti kandma, võib tal tekkida paanikahoog, mille jooksul võib ta tekitada kahju nii endale kui teda ümbritsevatele isikutele. Maakohus ei ole K.Z-i tervist puudutavaid andmeid karistuse mõistmisel arvesse võtnud. Ringkonnakohtule esitas K.Z
34. detsembril 2023 väljavõtte Terviseportaalist, millest nähtuvad talle määratud diagnoosid ja kirjutatud ravimid. Samuti esitas K.Z väljavõtte digiloost haigusjuhtumi nr 2280-34 (29.06.2022), haigusjuhtumi nr 140211 (29.11.2022) ja haigusjuhtumi nr 48010-3 (03.04.2023) kohta, milledest nähtub K.Z-ile määratud kliinilised diagnoosid (muud ärevushäired, paanikahäire, somatoformsed häired) ja ravi. Esitatud on ka perioodil 09.02.2023 – 23.10.2023 kirjutatud ravimid ja ravimi kirjutamise põhjus, kuid väljavõttelt ei nähtu, et antud nimekiri oleks seotud K.Z-iga.
35. Tuginedes KarS § 69 sätestatule taotleb K.Z aresti asendamist üldkasuliku tööga ning annab selleks nõusoleku. Menetlus ringkonnakohtus
36. Ringkonnakohus tegi
37. detsembril
38. a määruse, millega võttis esitatud apellatsiooni menetlusse, määrates täiendavate seisukohtade esitamise tähtajaks
39. detsembri
42. detsembril 2023 esitas kohtuvälise menetleja esindaja vastuse apellatsioonkaebusele. K.Z-ile määratud karistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole KarS § 69 lg 1 sõnastusest tulenevalt võimalik, sest rakenduv karistus jääks alla üldkasuliku töö tundide alammäära. KarS §-id 60 ja 61 annavad küll võimaluse kohaldada karistust alla seaduses sätestatud alammäära, kuid menetleja seisukohalt ei ole tuvastamist leidnud, et K.Z-i 3 4-23-2922 puhul esineks selliseid asjaolusid. Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude hindamisel ei ole kohus eksinud. K.Z tabati mootorsõiduki juhtimiselt, mistõttu ei ole tegemist süü ülestunnistamisele ilmumisega, isik ei ole ise politsei poole pöördunud. K.Z-i ütluste kohaselt isik kahetseb siiralt tegu, kuid samas põhjendab oma käitumist sellega, et on vaja kullerfirmas tööd teha, kiirust ta ei ületanud, lisaks ei ole võimalik liiklusseadusest tulenevalt hetkel juhilube teha. Maakohus on eeltoodut otsuse tegemisel arvestanud, mistõttu teistkordselt menetlusaluse isiku kahetsust arvestada ei ole võimalik.
43. K.Z-i digiloo väljavõtetest ei nähtu, milles somatoformsed häired väljenduvad, samuti ei ole kohtuvälise mentleja esindajale mõistetav, kuidas takistavad ärevushäired siseruumis viibimist. Samuti ei ole andmeid selle kohta, et menetlusalune isik kannataks tugeva klaustrofoobia all.
44. Kohtuvälise menetleja esindajale jääb arusaamatuks maakohtu seisukoht karistuse eripreventiivse mõju osas seoses ca 4 kuu möödumisega teo toimepanemisest. Varasemas kohtupraktikas on arvestatud küll teo toimepanemise ja karistuse mõistmise vahelist aega, kuid üldjuhul on ajavahemik ulatunud aastatesse või olnud vähemalt kaheksa kuu pikkune (nt 1-187253/17, 1-15-3474/16, 4-13-1687). Kohtualluvusse saatmise määrus on koostatud
45. septembril 2023, s.o 41 päeva pärast väärteo toimepanemist. Kohtuistungi ühekordne edasilükkumine toimus aga menetlusaluse isiku enda taotlusel. Maakohtu otsuses materiaalõiguslikke rikkumisi ei esine ning koostatud otsus on õiglane ning puudub alus Harju Maakohtu
46. novembri
47. a otsuse tühistamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
48. Ringkonnakohus, olles tutvunud maakohtu otsuse, esitatud apellatsiooni, väärteoasja materjalide ja kirjalike seisukohtadega leiab, et apellatsiooni argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
49. K.Z-ile pannakse süüks LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemist. K.Z on teo toimepanemist tunnistanud ning apellatsioonis seda ei vaidlusta. Samuti kinnitavad K.Z-i tegu väärteoasja materjalid, millele maakohus viitas ning neid kogumis hinnates jõudis põhistatud järeldusele, et K.Z pani toime LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo. Kuivõrd apellatsioonis ei ole K.Z vaidlustanud teo toimepanemist, ei pea ringkonnakohus, juhindudes VTMS § 146 lg-st 2, vajalikuks seda täiendavalt analüüsida.
50. K.Z vaidlustab mõistetud karistust ja taotleb selles osas uue otsuse tegemist, soovides aresti asemel muu karistuse mõistmist (rahatrahv) või aresti asendamist üldkasuliku tööga.
51. Maakohus põhistas, miks K.Z-i pole võimalik karistada sanktsioonis ettenähtud kergemaliigilise karistusega ehk rahatrahviga. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Maakohus võttis arvesse, et K.Z-il on kaks kehtivat väärteokaristust, mis on mõistetud liiklussüüteo toimepanemise eest. Tasumata on
52. veebruaril 2023 toime pandud liiklussüüteo eest mõistetud rahatrahv summas 600 eurot. Kuivõrd varasemalt mõistetud ning nii tasutud kui tasumata rahatrahvid ei ole suunanud K.Z-i õiguskuulekale teele ning hoidnud teda kõrvale uute liiklusalaste süütegude toimepanemisest, ei ole samaliigilise karistuse mõistmine põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonis toodu alust 4 4-23-2922 karistuse mõistmise osas maakohtu otsuse tühistamiseks ning menetlusaluse isiku karistamiseks rahatrahviga.
53. Maakohus karistas K.Z-i LS § 201 lg 2 järgi arestiga 3 päeva, mis jääb oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. Maakohus põhjendas süüdlasele mõistetavat karistust kooskõlas KarS § 56 sätestatuga ning ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks ning süüdlasele uue karistuse mõistmiseks. Maakohus tuvastas, et K.Z pani teo toime kavatsetult. Samuti nähtub väärteoasja materjalidest, kui ka toimepandud väärteo kvalifikatsioonist, et K.Z on varem juhtinud mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, misjärel ta kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt. Eeltoodut arvesse võttes leidis maakohus siiski, et isiku süü väärteo toimepanemisel on alla keskmise. Lisaks võttis maakohus arvesse, et K.Z on avaldanud kahetsust toimepandud teo osas. Seega arvestas maakohus karistuse mõistmisel apellatsioonis märgitud kahetsust, mistõttu ringkonnakohtu poolt karistuse vähendamine seetõttu, et isik oma tegu kahetseb, ei ole põhjendatud. Maakohus on karistuse liigi valikut ja määra põhjendanud.
54. Apellatsioonis taotleb K.Z karistuseks mõistetud 3 arestipäeva asendamist üldkasuliku tööga. K.Z märgib, et ta ei ole oma terviseseisundist tulenevalt võimeline aresti kandma.
55. Esmalt peab kolleegium vajalikuks selgitada, et KarS § 69 lg 1 sõnastusest tuleneb üheselt, et ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Ehk kui isikule on aresti määratud vähem, kui viis päeva, asendatakse alla viie päeva mõistetud arest viie tunni üldkasuliku tööga.
56. Ringkonnakohus, olles tutvunud K.Z-i poolt esitatud digiloo väljavõtetega ning võttes arvesse isiku käitumist teo toimepanemisel leiab, et karistuseks mõistetud 3 päeva aresti asendamiseks üldkasuliku tööga ei ole alust. Asenduskaristusena kohaldatav üldkasuliku töö rakendamine peab olema tulemuslik ehk tuleb arvesse võtta kuriteo raskust ning süüdlase isikut. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks asenduskaristuse kohaldamine K.Z-i isikut arvestades tulemuslik. K.Z ei ilmunud maakohtu istungile, milline toimus
57. oktoobril 2023 väites, et ta on haige. Täiendavaid tõendeid selle kohta K.Z kohtule ei esitanud. Samuti ei tulnud K.Z maakohtu istungile
58. novembril 2023, tuues põhjuseks kohtusaalis esineda võivad paanikahäired. Samas nähtub menetlusaluse isiku
59. augusti 2023 ülekuulamise protokollist, et K.Z töötas kullerfirmas. Ringkonnakohtu hinnangul kätkeb ka kullerfirmas töötamine avalikes kohtades viibimist, mistõttu maakohtu istungile sellisel alusel ilmumata jätmist ei saa pidada põhjendatuks, vaid tegemist on ringkonnakohtu hinnangul pigem otsitud vabandusega. Eeltoodu tõttu leiab ringkonnakohus, et aresti asendamisel üldkasuliku tööga oleks K.Z-i tööle suunamine ja töötamine raskendatud, kuivõrd isik võib hakata otsima põhjendusi, miks mingil ajal või kohas üldkasuliku töö sooritamine ei ole talle sobiv. Ka tegelikkuses võib (ravimata) paanikahäire takistada üldkasuliku töö tegemist või muuta seda isiku ja teiste jaoks ohtlikuks.
60. Ringkonnakohus selgitab, et aresti kandmisele saabudes kantakse vangiregistrisse VangS § 53 lg 1 p 6 kohaselt andmed arestialuse terviseseisundi, sealhulgas tema 5 4-23-2922 sõltuvuskäitumise kohta, tervisest tulenevate piirangute ja talle tervishoiuteenuste osutamise kohta. Arestimaja sisekorraeeskirja § 10 kohaselt teostatakse enne kinnipeetu kambrisse paigutamist terviseseisundi kontroll. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt korraldatakse kinnipeetule vajadusel meditsiiniline läbivaatus tervishoiuteenuse osutaja poolt. Arestimaja sisekorraeeskirja § 10 lg 2 kohaselt kinnipeetu, kes põeb muud haigust, mis võib ohustada teda ennast, teise kinnipeetu või arestimaja ametniku tervist, eraldatakse vajadusel ning võimalusel teistest kinnipeetavatest kuni meditsiinilise läbivaatuse teostamiseni või kuni vajaduse ära langemiseni. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eeltoodust tulenvalt K.Z-i poolt esitatud terviseseisund selline, mis välistaks isikul aresti kandmise. Arestimaja sisekorraeeskirjast nähtuvalt on erinevate terviseseisunditega arestialuste tervise kontrollimine ja vajadusel meditsiinilise läbivaatuse korraldamine tagatud, mistõttu K.Z-i terviseseisund ei ole iseenesest aresti kandmise takistuseks.
61. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 147 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Maakohus määras, et arest peab olema ära kantud
62. detsembriks 2023, vastav tähtaeg on praeguseks möödunud. Seega pööratakse arest täitmisele VTMS § 205 lg 2 korras. (allkirjastatud digitaalselt) 6