KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kädi Vaker Otsuse tegemise aeg ja koht 17.01.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-14100 Tsiviilasi

) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel märtsis 2024 sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt hageja müüs kostjale killustikku ja täiteliiva koos veoga objektile asukohaga XXX. Hageja esitas kostjale 01.05.2024 arve nr UNI-D2019262310, summas 1708 eurot, maksetähtajaga 30.05.2024 ning 01.05.2024 arve nr UNI-D2019262311, summas 353,80 eurot, maksetähtajaga 30.05.

1. Kostja tasus 15.07.2024 arvest UNI-D2019262311 üksnes 100 eurot. Hageja palub kostjalt mõista välja põhivõlgnevus summas 1961,80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 71,97 eurot. Kohus tegi kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse avaliku e-toimiku kaudu nähtavaks ja kätte toimetatavaks alates 20.09.2024, kuid kostja pole dokumente kättetoimetamise portaalis avanud. Kohus saatis menetlusdokumendid e-posti aadressile xxx ning posti teel aadressidele xxx; xxx. Kohus toimetas kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse kätte väljaande Ametlikud Teadaande kaudu 02.01.
2. Kostjat hoiatati menetlusse võtmise määruses, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohustus hagile vastama hiljemalt 16.01.2025, kuid kohtu poolt määratud tähtajaks ega ka hiljem ei ole kosja vastanud.

§ 407

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hagi tagaseljaotsusega.

§ 162

sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 350 eurot ning hagi koostamise ja edastamisega seotud õigusabikulu 240 eurot. 2

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 350 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 lahendis tsiviilasjas nr 2-21-10648 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Hageja on märkinud tunnitasuks 120 eurot. Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaat. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh dokumentide komplekteerimisele lugeda ühte