Obsah (8)

§ 218§ 667§ 654§ 659§ 175§ 477§ 174§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 17.01.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-09-67823 Kohtuasi F.G hagi X.T vast

§ 218ei sätesta esindajate hinna erinevust.

Esindaja kuuluvus Eesti Advokatuuri või mitte ei saa olla aluseks tema poolt kokkulepitava hinna suuruseks. Ka mitteadvokaadist isikul on kohustus õigusturul püsimise eesmärgil olla konkurentsivõimeline, st osaleda sarnaselt advokaatidega pidevas täiendõppes ja sisuliselt teostab esindaja tegevuse üle järelevalvet kohus.

1. Hageja esindaja tunnihind sisaldab päringute kulu, kuid samas sisaldab tunnihind kõikvõimalikke bürookulusid, nagu advokaadibüroodel. Erinevate taustuuringute põhjal ei saa alati väita, kas saadud tulem on kohtukõlbulik tõend või ei puutu üldse asjasse. Samas kliendi huvide kaitseks tuleb kontrollida kõiki olemasolevaid andmeid, mille hind sisaldub teenuse hinnas ning mida eraldi välja tuua või teiselt poolelt välja mõista on eelkõige menetlusökonoomilisest seisukohast mõttetu. Advokaadibüroode ja õigusbüroode teenuse osutamise iseloomust (õigusteenus) on kuluartiklid täpselt samad, v.a Eesti Advokatuuri liikmemaks. Ka kindlustuse kohustus on õigusbüroo puhul vabatahtlik, mida iga mõistlik ettevõtja teeb ilma seadusest tuleneva kohustuseta. 3 2-09-67823
2. Jääb arusamatuks, kuidas jõudis maakohus järeldusele, et asi pole nii keerukas, et rakendada keskmisest kõrgemat turuhinda. Samas pole hagejale teadaolevalt ühtegi teenuse pakkujat, kes hindab asja keerukust lepingu sõlmimisel ning sellest lähtuvalt pakub kliendile hinna.
3. Maakohus tuvastas, et kostja on kolme erineva hageja (kostja lapsed) vastu esitanud kolm sisult analoogset taotlust. Hageja hinnangul on selline käitumine pahatahtlik tsiviilõiguste kasutamine, eelkõige hageja seadusliku esindaja materiaalse koormamise eesmärgil. See ei tähenda, et eraldiseisvaid taotlusi võiks läbitöötamise hinna suhtes kuidagi eristada või siis mõnda neist taotlustest kuidagi lihtsamini läbi vaadata.
4. Maakohus viitas vastuoluliselt asja suhteliselt suurele mahule, arvestades menetluse kogupikkust, kuid seejuures vähendas seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aega. Menetluse edasine käik
5. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 18. Ringkonnakohus leiab, et

§ 667

lg 2 alusel tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada ning kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõista menetluskulu 101,26 eurot. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 19.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 509,30 eurot. Hageja vaidlustab maakohtu määruse osas, millega jäeti hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus 756,40 euro ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohus saab kontrollida maakohtu määrust üksnes vaidlustatud osas. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus jõustunud. 20.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (

§ 174lg 8).

4 2-09-67823 21. Määruskaebuses ei nõustu hageja maakohtu määratud tunnihinna suurusega. Riigikohus on selgitanud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb

§ 175

lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Sealjuures tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Ringkonnakohus nõustub maakohuga selles, et hageja lepingulise esindaja tunnihind 180 eurot tunnis (lisandub käibemaks) ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu on põhjendatud seda vähendada. Samas on maakohus kolleegiumi hinnangul hageja lepingulise esindaja tunnitasu vähendamisel osaliselt diskretsioonipiire ületanud.

1. Maakohus võttis põhjendatult arvesse, et mitteadvokaadist esindaja tunnitasu hind on üldjuhul madalam kui advokaadi tunnitasu, kes peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga. Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb lähtuda iga konkreetse asja mahukusest ja keerukusest. Pooled vaidlesid hagi tagamise abinõu tühistamise põhjendatuse üle. Maakohus ei ole iseenesest eksinud vaidluse mahu ja keerukuse hindamisel, kuid ringkonnakohus leiab, et arvestades üldist elukalliduse tõusu, on maakohus vähendanud hageja lepingulise esindaja tunnihinda ülemääraselt. Ringkonnakohus möönab, et varasemas kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad jäänud üldjuhul vahemikku 60–100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks, kuid viimase paari aasta kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud on juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 223-6280, p 16.3; TlnRnKm 19.05.2023, 2-22-18818, p 15). Ka Riigikohus on pidanud juristist esindaja puhul põhjendatuks tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) ning on leidnud, et see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKo 28.11.2018, 2-17-10348, p 16 teine lõik). Arvestades asja sisu ja mahtu, esindaja kvalifikatsiooni ning õigusteenuse osutamise hindasid, saab kolleegiumi hinnangul pidada käesolevas asjas hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuks ja vajalikuks 120 euro (käibemaksuta) ulatuses. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust pidada hageja lepingulise esindaja tööühiku hinda põhjendatuks sellest suuremas ulatuses. Arvestades lepingulise esindaja tunnitasu määra 120 eurot, millele lisandub käibemaks, tuleb lugeda hageja põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 610,56 eurot (4,15 tundi x 146,40 eurot + 3 eurot).
2. Vastavalt

§ 178

lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 24.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 5