Obsah (4)

§ 2§ 121§ 4§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-209 Määruse kuupäev 28. jaanuar 2025 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi L.K (L.K) kaebus Põltsamaa valla tegevusele seoses eestkostega RESOLUTSIOON 1. Ta

) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 2

lõike 4 järgi tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

§ 121

lõike 1 punkti 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

1. Kaebusele lisatud haldusakti kohaselt on kaebaja eestkostjaks määratud Põltsamaa Vallavalitsus kuni
2. novembrini
3. Tulenevalt

§ 2

lõikest 4 ja lähtuvalt kaebaja poolt kaebuses avaldatud soovist mõistab kohus kaebaja tahet selliselt, et kaebaja tegelikuks eesmärgiks halduskohtu poole pöördumisel on temale seatud eestkoste lõpetamine. Kaebaja ei saavuta seda eesmärki, vaidlustades Põltsamaa Vallavalitsuse

1. detsembri
2. a 3-25-209 haldusakti nr 2-7/2024/519 tema üldhooldusteenuse valla eelarvest rahastamise kohta. Kaebuses toodud põhjendused ei viita sellele, et kaebaja saaks oma väidetavalt rikutud õigusi kaitsta antud haldusakti vaidlustamisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 529 lõike 1 kohaselt lõpetab kohus eestkoste, kitsendab eestkostja ülesannete ringi või laiendab eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise õigust, kui eestkostja määramise alused on täielikult või osaliselt ära langenud. Eestkosteasju, sh eestkoste määramise kui ka eestkoste lõpetamise avaldusi on pädev lahendama maakohus (TsMS § 9 lõige 1, § 11 lõige 1, § 110). Seega saab kaebaja oma õiguste kaitseks pöörduda eestkoste lõpetamise avaldusega maakohtu poole.
3. Ka Põltsamaa Vallavalitsuse muu tegevus kaebaja eestkostjana (nt valla tegevus seoses kaebaja varaliste õigustega) ja sellega seonduvad vaidlused on eraõiguslikud ega kuulu samuti halduskohtu pädevusse. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lõige 1 sätestab, et kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. PKS § 205 kohaselt saab eestkostja olla ka valla- või linnavalitsus. PKS § 206 lõige 1 sätestab, et eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Põltsamaa Vallavalitsus allub kaebaja eestkostjana samale õiguslikule regulatsioonile nagu iga muu eestkostja. Seega ei teosta Põltsamaa Vallavalitsus kaebaja eestkostjana avalikku võimu, vaid tegemist on eraõigusliku suhtega kaebaja ja Põltsamaa Vallavalitsuse vahel. Eraõigussuhtest tulenevad vaidlused lahendatakse tsiviilasjana tsiviilkohtumenetluses maakohtus.
4. Eeltoodust tulenevalt tagastab halduskohus L.K kaebuse

§ 121lõike 1 punkti 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

1. Kohus selgitab, et eestkoste lõpetamise avaldus tuleks esitada sellele maakohtule, mis on kaebaja elukoha järgne maakohus. Rahvastikuregistrist nähtub, et kaebaja registrijärgne elukoht on Põltsamaa linnas, seega tuleb avaldus esitada Tartu Maakohtule. Kui kaebaja esitab avalduse maakohtule, millele kohtuasi ei allu, ei tagasta maakohus avaldust, vaid edastab selle ise õigele maakohtule.
2. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)