KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa, Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 07.02.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-21 Haldusasi Q.W kaebus s

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Q.W on kohtute infosüsteemist (KIS) ja e-teenuste portaalist MISP2 kättesaadavate andmete põhjal süüdimõistetu ning kannab talle Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX karistuseks mõistetud vangistust Tallinna Vanglas. Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsused nimetatud kriminaalasjas jõustusid 23.10.2024, kui Riigikohus jättis süüdistatava kaitsja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
2. Q.W esitas 04.01.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb välismaise ettevõtte Meta Platforms rakenduses Instagram tema ja tema poolt nimetatud kasutajate vaheliste sõnumite, sh kustunud ja unsend-sõnumite taasesitamist võimaldavas vormis kättesaadavaks tegemist. Kaebuses on vastustajatena märgitud Y ja C. Kaebaja sõnul oleks 3-25-21 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Y pidanud tema
3. a esitatud kaebuse, milles ta süüdistas Instagrami vestluses osalenud isikuid valeütluste andmises, menetlusse võtma. C on uurijana vastutav, et uurimistoiminguid tehes ei ole kaebajalt konfiskeeritud mobiiltelefoni läbivaatuse käigus tuvastatud kustunud Instagrami sõnumivahetust.
4. Tallinna Halduskohus tagastas 13.01.2025 määrusega kaebuse. Kaebus tuleb tagastada

§ 121

lg 1 p 1 alusel, sest vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Halduskohtu volitused, sh see, mida saab halduskohtult kaebusega nõuda, on sätestatud

§-s 5 ja § 37 lg-s 2. Kaebaja pöördumisest ei nähtu, et kaebaja sooviks mõne

§-s 5 ja § 37 lg-s 2 nimetatud nõude esitamist. Tõendamine ja tõendite kogumine halduskohtumenetluses on reguleeritud

-s ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS). Tõendite kogumine on kohtu tegevus menetluses tõendite kättesaadavaks tegemiseks ja nende uurimise võimaldamiseks ning tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb (TsMS § 236 lg-d 2 ja 3). Seega, tõendite kogumise taotlust on halduskohtule võimalik esitada konkreetse haldusasja raames ning see peab olema põhjendatud. Kohus ei saa tõendeid koguda eesmärgipäratult mistahes asjaolu tõendamiseks. Kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja täiendavate tõendite kogumist (Instagrami sõnumite kättesaadavaks tegemist) seoses tema suhtes toimunud kriminaalmenetlusega. Kaebaja viitab ringkonnaprokuröri ja uurija tegevusele. Süüteoasjadega seonduvad vaidlused, sh kaebused süüteoasjade kohtueelse menetluse toimingute peale ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse kord ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise kord, samuti tõendamine ja tõendite kogumine kriminaalmenetluses on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS). Kriminaalasju lahendavad maakohtud, kelle pädevuses on ka põhjendatud taotluse alusel kriminaalasjas täiendavate tõendite kogumine (KrMS § 297 lg-d 1 ja 2). Kohtueelselt on uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale võimalik kaevata prokuratuuri või Riigiprokuratuuri ning edasi on võimalik kaevata maakohtusse (KrMS 8 ptk,

1. jagu). KIS-ist nähtub, et kaebaja on korduvalt sarnase tõendite kogumise taotluse esitanud ka kriminaalasjas nr X-XX-XXXX maakohtule (nt 08.04.2024, 08.01.2025), kuid lähtuvalt kriminaalasja lahendamise liigist (lühimenetlus) ning menetluse etapist (kohtuotsused on tehtud ning jõustunud) on need jäetud rahuldamata. Seega on täiendavate tõendite kogumise võimalused kaebaja suhtes toimunud kriminaalmenetluses KrMS alusel ammendunud.
2. Q.W esitas 14.01.2025 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 13.01.2025 määruse peale. Sõnumite väljanõudmine välismaiselt ettevõttelt on ainult halduskohtu pädevuses, kuna halduskohus teeb järelevalvet täidesaatva võimu ja kodanike vaheliste toimingute üle. Samuti on kaebajal õigus pöörduda välismaise ettevõtte poole sõlmitud kahepoolse kasutuslepingu alusel ametlikult kohtu vahendusel, kui on vaja lahendada kasutuskogemust puudutav toiming, milleks on kustunud sõnumite välja nõudmine. Nimetatud isikute tutvusringkond on avaldanud anonüümselt ajalehes Postimees kaebaja kohta laimava artikli. Kaebaja hea nime taastamiseks tuleb kustunud sõnumid avaldada. Kaebaja taotleb asjas riigi õigusabi korras kaitsja määramist. 2

§ 114lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 1).

6.

§ 110

lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. RÕS § 6 lg-st 1 tulenevalt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Majandusliku seisundi kõrval tuleb hinnata, kas esinevad RÕS §-s 7 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Riigi õigusabi ei anta muu hulgas juhul, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi või asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p-d 1 ja 5).

1. Kaebaja esitas riigi õigusabi taotluse 14.01.2025, seega võtab ringkonnakohus kaebaja majandusliku seisundi hindamisel aluseks tema isikukonto vanglasisese väljavõtte sellele eelnenud 4 kuu, s.t ajavahemiku 14.09.2024–13.01.2025 kohta. Ringkonnakohus võtab nimetatud väljavõtte asja materjalide juurde. Sellest nähtuva põhjal ei ole ringkonnakohtul alust kahelda selles, et kaebaja puhul on täidetud riigi õigusabi andmise majanduslikud eeldused (RÕS § 7 lg 1 p 4).
2. Eelnevast hoolimata jätab ringkonnakohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata, sest taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 p 1). Kaebaja on ise suutnud esitada kaebuse ja määruskaebuse. Halduskohtumenetluses osalemine ei eelda õigusteadmiste olemasolu. Kaebaja ei pea kohtule esitatavates avaldustes viitama varasemale kohtupraktikale ega õigusnormidele. Piisav on see, kui kaebaja toob esile vajalikud faktilised asjaolud. Halduskohtumenetluses on kohtutel uurimis- ja selgitamiskohustus (

§ 2lg-d 4 ja 5).

Lisaks tuleb riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti tagastanud kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu (vt täpsemalt allpool). Tegemist on kaebuse tagastamise kohustusliku alusega, mille puhul kohtul puudub tagastamise otsustamisel kaalutlusruum. Seetõttu on kaebaja võimalus määruskaebemenetluses oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. II 9. Ringkonnakohus võtab

§ 207lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

10. Halduskohtu 13.01.2025 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle muutmiseks. Halduskohus tagastas kaebuse õiguspäraselt

§ 121

lg 1 p 1 alusel, sest kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse (

§ 4lg 1).

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2). Määruskaebuses ei ole esitatud väiteid, mille alusel tuleks asuda teistsugusele 3