) § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD
lg 1 p-i 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
lg 1 p 1 alusel tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Viidatud
lg 1 p 1 on kaebuse tagastamise kohustuslik alus, mille puhul kohtul puudub tagastamise otsustamisel kaalutlusruum. 3-25-21 4.
lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Halduskohtu volitusi, sh seda, mida saab halduskohtult kaebusega nõuda, reguleerivad
Kohus leiab, et X. Xi 04.01.2025 esitatud pöördumise lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Pöördumisest ei nähtu, et X. X sooviks mõne eelviidatud sätetes reguleeritud nõude esitamist. Tõendamine ja tõendite kogumine halduskohtumenetluses on reguleeritud
-s ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS). Tõendite kogumine on kohtu tegevus menetluses tõendite kättesaadavaks tegemiseks ja nende uurimise võimaldamiseks ning tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb (TsMS § 236 lg 2 ls 2, lg 3). Seega, tõendite kogumise taotlust on halduskohtule võimalik esitada konkreetse haldusasja raames ning see peab olema põhjendatud. Kohus ei saa tõendeid koguda eesmärgipäratult mistahes asjaolu tõendamiseks. X. Xi pöördumisest nähtuvalt soovib X. X täiendavate tõendite kogumist (Instagrami sõnumite kättesaadavaks tegemist) seoses tema suhtes läbi viidud kriminaalmenetlusega, viidates ringkonnaprokuröri ja uurija tegevusele. X. X ei ole seega tõendite kogumise taotlust esitanud halduskohtu pädevuses olevas vaidluses. Süüteoasjadega seonduvad vaidlused, sh kaebused süüteoasjade kohtueelse menetluse toimingute peale ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse kord ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise kord on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS). Ka tõendamine ja tõendite kogumine kriminaalmenetluses on reguleeritud nimetatud seaduses. Kriminaalasju lahendavad maakohtud, kelle pädevuses on ka põhjendatud taotluse alusel kriminaalasjas täiendavate tõendite kogumine (KrMS § 297 lg 1 ja 2). Kohtueelselt on uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale võimalik kaevata prokuratuuri või Riigiprokuratuuri ning edasi on võimalik kaevata maakohtusse (KrMS 8 ptk, 5. jagu). KIS-is kättesaadavatest andmetest nähtub, et kaebaja on korduvalt sarnase tõendite kogumise taotluse esitanud ka kriminaalasjas nr x-xx-xxxx maakohtule (nt kuupäevadel 08.04.2024, 08.01.2025), kuid lähtuvalt kriminaalasja lahendamise liigist (lühimenetlus) ning taotluse esitamise hetkel olevast menetluse etapist (kohtuotsused tehtud ning jõustunud) on need jäetud rahuldamata. Seega on täiendavate tõendite kogumise võimalused kaebaja suhtes juba läbi viidud kriminaalmenetluses KrMS alusel ammendunud. 5. Eeltoodust lähtuvalt tagastab kohus X. Xi kaebuse
Vastavalt
lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.