Obsah (6)

§ 180§ 339§ 179§ 245§ 175§ 3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2025, Kuressaare Kriminaalasja number 1-24-7440 (24274050208) Kohtukoosseis kohtunik Rajar Miller Kohtuis

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel mõista Merle Kuusmaalt välja riigituludesse menetluskulu 2247,64 eurot, mis koosneb sundrahast 2050 eurot ja määratud kaitsja tasust 197,64 eurot.

1. Menetluskulu tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetega 187 eurot (v.a viimasel kuul 190,64 eurot). Osamaksed tuleb tasuda hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks, esimene osamakse hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.
2. Menetluskulu tuleb tasuda ühele järgnevatest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontodest: nr EE351010052031000004 (SEB Pank AS), nr EE522200221013264447 (Swedbank AS), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või nr EE957700771001523585 (AS LHV Pank). Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99924700036746 ja makse selgituseks „menetluskulu, Merle Kuusmaa, kr asi 1-24-7440“. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (

1. peatüki
2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 339lg 1 mõttes.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul otsuse kuulutamisest. ASJAOLUD

1. Merle Kuusmaad süüdistatakse selles, et tema ebaseaduslikult, s.o ilma talle kirjutatud retseptideta käitles, s.o omas, valdas ja hoidis, ajavahemikul 05.02.2024–06.09.2024 Saare maakonnas Saaremaa vallas suures koguses, s.o kokku 2000 mg psühhotroopset ainet diasepaam.
2. Merle Kuusmaa tegu seisnes selles, et tema helistas 05.02.2024, 04.03.2024, 05.04.2024, 06.05.2024, 10.06.2024, 05.07.2024, 21.08.2024 OÜ KK perearstikeskusesse ja esines perearst KK patsiendi J.Z-ina (J.Z), küsides retsepte psühhotroopset ainet diasepaami sisaldavale ravimile Valocordin Diazepam. Perearstikeskuse töötaja arvaski, et helistajaks on J.Z ning lasi perearstikeskuse perearstil KKl kirjutada J.Z nimele 05.02.2024, 04.03.2024, 05.04.2024, 06.05.2024, 10.06.2024, 05.07.2024, 21.08.2024 välja retseptid psühhotroopset ainet diasepaami sisaldavale ravimile Valocordin Diazepam. Samuti helistas Merle Kuusmaa 06.09.2024 OÜ KK perearstikeskusesse ja esines perearst KK patsiendi J.Z-ina, küsides enda abikaasale B.Cle samuti retsepti psühhotroopset ainet diasepaami sisaldavale ravimile Valocordin Diazepam. Perearstikeskuse töötaja arvaski, et helistajaks on J.Z ning lasi perearstikeskuse perearstil KKl kirjutada B.C nimele 06.09.2024 välja retsepti psühhotroopset ainet diasepaami sisaldavale ravimile Valocordin Diazepam. Peale seda läks Merle Kuusmaa 05.02.2024, 05.04.2024, 06.05.2024, 21.08.2024, 06.09.2024 X Apteeki, 04.03.2024 D Apteeki ja 10.06.2024 F apteeki ning ostis ravimid J.Z ja B.C retseptidega välja väitega, et ostab ravimid J.Zle ja B.Cle. 05.07.2024 saatis Merle Kuusmaa N Apteeki XX kes ostis ravimi J.Z retseptiga välja väitega, et ravim ostetakse J.Zle ning andis ravimi üle Merle Kuusmaale. Ükski ravim ei jõudnud J.Z-ini ega B.C-ni. Selliselt käitudes sai Merle Kuusmaa pettuse teel enda valdusesse kokku kaheksa pakki psühhotroopset ainet diasepaami sisaldavat ravimit Valocordin Diazepam, mis sisaldas kokku suures koguses, s.o 2000 mg psühhotroopset ainet diaspaam (ühes ravimi pakis on 250 mg diasepaami), millele tal tegelikkuses 2 retsepte polnud. Käitlemine, s.o omamine, valdamine ja hoidmine, oli ebaseaduslik. 2000 mg psühhotroopsest ainest diasepaamist saab joobe tekitada kokku 95-le inimesele.
3. NPALS § 2 p 1 sätestab narkootiliste ja pshhotroopsete ainete mõisted, milleks on NPALS § 3¹ lg 1 alusel kehtestatud nimekirjades loetletud ained ja ainete rühmadesse kuuluvad ained ning nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Diasepaam kuulub NPALS § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
4. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade IV nimekirja.
5. NPALS § 3 lg 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 4 lg 9 kohaselt võib apteegist elanikele II nimekirjas loetletud aineid ja neid sisaldavaid ravimeid väljastada ainult narkootilise ravimi retsepti või narkootilise ravimi veterinaarretsepti alusel, III ja IV nimekirjas loetletud aineid ja neid sisaldavaid ravimeid ainult retsepti või veterinaarretsepti alusel. Teistele isikutele võib väljastada II, III ja IV nimekirjas loetletud aineid ja neid sisaldavaid ravimeid tellimislehe alusel.
6. NPALS § 2 p 3 sätestab, et käitlemine on narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule.
7. NPALS § 3¹ lg 3 järgi loetakse narkootilise või psühhotroopse aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Diasepaami puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 210 milligrammist ainest.
8. Merle Kuusmaa pani tahtlikult toime psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOKKULEPPE SISU JA POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS
9. Kooskõlas süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel 17.12.2024 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Merle Kuusmaa süüditunnistamist KarS § 184 lg 1 järgi ja karistamist vangistusega 1 aasta. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jäetakse karistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui Merle Kuusmaa ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
10. Kokkuleppe järgi on kriminaalmenetluse kuludeks sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest

§ 179

lg 1 p 1 alusel 2050 eurot ja õigusabi kulu 197,64 eurot advokaat Margo Põbo osalemise eest menetluses.

§ 180

lg 3 alusel määrata menetluskulud absoluutsummas 2247,64 eurot tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul, kohustades Merle Kuusmaad tasuma alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt viimaseks kuupäevaks 187 eurot ja 1-l kuul 190,64 eurot. 3

1. Kohtuistungil avaldas Merle Kuusmaa, et saab sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub kõikide selles kajastatud õiguslike järelmitega. Süüdistatav kinnitas, et tema nõusolek kokkuleppemenetluseks on vabatahtlik ja ta avaldas kokkuleppe sõlmimisel oma tegelikku tahet. Süüdistatav jäi kokkuleppe juurde ning soovis, et kohus teeks sellise otsuse, nagu kokkuleppes kirjas. Prokurör selgitas karistuse kaalutlemisel arvesse võetud asjaolusid ja taotles kokkuleppe kinnitamist kohtuotsusega. KOHTU SEISUKOHT
2. Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Merle Kuusmaa süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning mõista talle kokkuleppekohane karistus ning jätta vangistus tingimisi täielikult kohaldamata 1 aasta pikkuse katseajaga. Taotletud karistus vastab kohtu arvates süüdistatava süü suurusele ning istungil prokuröri poolt selgitatud kaalutluste põhjal ka karistuse eesmärkidele.
3. Kohtuistungil kuuldu põhjal on kohus veendunud, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tegelikule tahtele. Kohus leiab, et kriminaalasja menetlemisel on kriminaalmenetluse seadustikus (

) sätestatud kokkuleppemenetluse regulatsiooni järgitud.

1. peatüki
2. jao („Kokkuleppemenetlus“) sätete rikkumist kohus ei tuvastanud. 13.

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning ka selles osas on kokkulepe saavutatud. Süüdistatav on võtnud kokkuleppega kohustuse tasuda

§ 175

lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 1,

§ 180lg 1 alusel välja mõistetava kaitsjatasu ja sundraha.

Kokkuleppe kohaselt kohustus süüdistatav hüvitama sundraha 2024. aastal kehtinud 820 euro suurust kuupalga alammäära arvestades 2050 euro suuruses summas. Vastavalt

§ 179

lg 1 p 1 on sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistva otsuse korral 2,5 kuupalga alammäära.

§ 3

lg 2 kohaselt tuleks kohtuotsuse tegemisel kohaldada alates 01.01.2025 kehtivat kuu töötasu alammäära 886 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda sundraha välja mõistes kokkuleppest. Seda põhjusel, et prokuratuuril on

§ 245

lg 1g 1 p 12 alusel kohustus märkida kokkuleppes menetluskulude suurus, kokkulepe sõlmiti 17.12.2024 ning osapooled ei saa määrata, millal kohus teeb kokkuleppe kohta lahendi. Lähtudes kokkuleppest määrab kohus

§ 180

lg 3 sätetele tuginedes menetluskulud tasumisele 12 kuu jooksul vastavalt kokkulepitule. 14. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised elemendid ning muus osas kui sundraha välja mõistmise küsimus, puudub kohtul vajadus ja õiguslik alus nende osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 4