← Eesti

2-18-4823/64

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 06. veebruar 2025. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi L.P kohustustest vabastamise menetl

§-s 173 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning on kahjustanud sellega Eesti Vabariigi kui võlausaldaja huve, mistõttu tuleb menetlus lõpetada ja jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine

  1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis
  2. aasta
  3. juunini. 2.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 3.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 2/4 4. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 3-21-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on

§ 175

lg 1 1 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad

§ 175

lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (RKTKm 3-2-1-19-16, p 12). 5.

§ 175

lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. L.P ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 6. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 6.1.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik oli menetluse alguses kaks aastat töötu ja aruannete järgi jälgis töökuulutusi, kuid ei ole kohtule esitanud tõendeid tööle kandideerimiste kohta. Võlgnik asus tööle alles pärast seda kui kohus oli võlgnikku ärakuulamisel hoiatanud menetluse lõpetamisega ning tööle asumiseks tähtaja andnud. Alates 13.08.2021 töötab võlgnik autojuhina ettevõttes XXX ning alates 21.10.2024 XXX juhatuse liikmena. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud

§ 173lg 1 sätestatud kohustust.

6.2.

§ 173

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on esitanud kõik aruanded kohtule tähtaegselt. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud andmete esitamise kohustust. 6.3.

§ 173lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgnik on rahuldanud võlausaldaja nõudeid kokku 9485,29 euro ulatuses, s.o 4,2% kogunõuetest. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud võlausaldajatele raha eraldamise kohustust. 6.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 6 sätestatud kohustust.

6.5.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet, esitades aruanded kohtule tähtaegselt. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks. Sealjuures märgib aga kohus, et võlgnik ei ole esitanud taotlust käesoleva menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks, mis näitab, et võlgnikul puudub vastav huvi. Kohus on edastanud võlgnikule ka vastavasisulise selgituse menetluse lõppemise ja taotluse esitamise kohta (kättetoimetamisportaalis võlgnikule kättetoimetatud 01.11.2024). 7. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud 3/4 üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul on võlgnik süüliselt rikkunud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on menetluse kestel olnud töötu peaaegu kaks aastat ning asus tööle alles pärast seda kui kohus oli võlgnikku ärakuulamisel hoiatanud menetluse lõpetamisega ning tööle asumiseks tähtaja andnud. Võlgnik ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, ega muul usutaval viisil põhistanud, miks ei ole võlgnik asunud sissetulekut teenima, millest võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus nendib, et ehkki võlgnik on alates 13.08.2021 olnud tööga hõivatud, ei ole ta panus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (4,2%) olnud arvestatav. Võlgnik ei ole näidanud üles oma parimat tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid. Tööle asudes oli brutotöötasu pärast katseaega küll 1200 eurot, kuid alates 01.06.2023 töötasu vähendati kolmandiku võrra. Ka võlausaldaja Maksu-ja Tolliamet on oma seisukohas märkinud, et võlgnik on saanud keskmisest väiksemat tasu võrreldes võlgnikuga samas valdkonnas töötavate isikutega. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud

§-st 173 tulenevaid kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgniku töötasu on viimastel aastatel vähenenud, olles alampalga suurune, mistõttu on ka väljamaksed võlausaldajatele olnud marginaalsed ning kohtu hinnangul ei võimalda menetluse pikendamine oluliselt suuremal määral nõudeid rahuldada. 9. Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning esinevad

§ 175

lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et L.P tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 10.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda L.P-d pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka L.P pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 11.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab L.P kohustustest vabastamise menetluse, tuleb L.P vabastada usaldusisiku kohustustest L.P kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 4/4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.