← Eesti

1-24-917/33

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetluse liik Vaidlustatud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

  1. jaanuar 2025 1-24-917 Eesistuja Mario Truu, liikmed Erkki Hirsnik ja Tiit Lõhmus Kriminaalasi Jaanus Tali süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Viru Maakohtu
  2. oktoobri
  3. a otsus Jaanus Tali kaitsja vandeadvokaat Marina Valge Süüdistatav - Jaanus Tali, isikukood 38303195238, elukoht XXX, ei tööta, kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu
  4. septembri
  5. a otsusega KarS § 199 lg 1 ja § 263 lg 1 p 2 järgi ning Harju Maakohtu
  6. oktoobri
  7. a otsusega KarS § 263 lg 1 p 2 järgi, tõkendit kohaldatud pole Kaitsja - Marina Valge (riigi õigusabi korras) Prokuratuur - esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Voogma Kannatanu - A.H. Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  8. Jätta Viru Maakohtu
  9. oktoobri
  10. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
  11. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Valge & Uiga apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 135 eurot 42 senti (sealhulgas käibemaks 24 eurot 42 senti). Jätta see menetluskulu Jaanus Tali kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja või kannatanu advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. MENETLUSE KÄIK Süüdistus
  12. Jaanus Tali süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 263 lg 1 p 1 järgi avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga. Ta võttis
  13. augustil 2023 kella 21.19 paiku Rakveres Realiseerimiskeskuse ees kahe käega kinni pingil istuva A.H. i peast. Süüdistatav lõi kannatanut 12 korda rusikatega ning ühe korra parema jala põlvega ja ühe korra parema jalaga näkku. Kella 21.39 paiku lõi süüdistatav pingil istuvat kannatanut kolm korda käes olnud raudtoruga, neli korda parema käe rusikaga ja kaks korda vasaku käe rusikaga vastu nägu. Pärast seda lõi süüdistatav neli korda kannatanu pead vastu pinki ja tõmbas ta pingi ette maha. Seejärel lõi süüdistatav maas lamavat kannatanut parema jalaga vastu nägu. Seejärel süüdistatav lahkus. Ta tekitas kannatanule valu ja tervisekahjustused: paremale poole otsmiku haava, vigastuse huulele, turse lõualuu piirkonda ja haava paremale põsele. Sündmuskohal viibinud B.O. sekkus ja käskis süüdistataval lõpetada. Juhuslikult mööda sõitnud ja löömist pealt näinud Kristjan Toomsalu helistas Häirekeskusesse. Sellise käitumisega rikkus J. Tali korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p-s 1 sätestatud nõudeid. Maakohtu otsus
  14. Viru Maakohtu
  15. oktoobri
  16. a otsusega tunnistati J. Tali süüdi talle esitatud süüdistuses ja teda karistati KarS § 263 lg 1 p 1 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu
  17. oktoobri
  18. a otsusega mõistetud kandmata 3 aasta 2 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra. J. Talile mõisteti kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 6 aastat 2 kuud ja 26 päeva vangistust. Kohtu tuvastatud asjaolud ja seisukohad olid lühidalt järgmised.
  19. Kohus leidis, et süüdistatava süü on tõendatud. Tema ütlused pole usaldusväärsed. J. Tali arvas enda sõnul, et kannatanu kavatseb teda rünnata. Süüdistatav ei osanud öelda, miks ta jätkas kannatanu löömist, kui viimane oli juba pikali maas. Süüdistatava ütlused ei haaku videokaamera salvestisega, millelt nähtub süüdistusversioonile vastav sündmuse käik. Ütlused ei kattu ka K.T. ja politseiametnik A.L. ütlustega. K.T. nägi sündmust vahetult pealt ja rääkis sellest, kuidas süüdistatav peksis kannatanut. Juhtunu häiris teda. A.L. sõnul sai ta süüdistuses märgitud ajal sündmuskohale väljakutse. Seal nägi A.L. vigastatud kannatanut ja kuulis, et teda peksnud mees suundus bussijaama, kuhu A.L. talle järele läks ja kus ta süüdistatava kinni pidas. A.L. väitel ütles süüdistatav talle, et kannatanu varastas temalt rahakoti. Midagi sellist pole aga tuvastatud. Süüdistatav andis hiljem kriminaalhooldusametnikule selgituse, et ta läks hoopis ühele naisele appi, kuid kohtus ütlusi andes tunnistas ta, et see ei vastanud tõele. Lisaks eitas süüdistatav alkoholijoovet, ent see on teiste tõenditega ümber lükatud. Süüdistatav pani teo toime KorS § 54 järgi avalikus kohas ja ta käitus KorS § 55 lg 1 p 1 mõistes viisil, mis häiris teisi inimesi. Süüdistatav tegutses otsese tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
  20. Süüdistatavat tuleb karistada vangistusega. Rahaline karistus pole otstarbekas. Süüdistataval on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Teda on varem korduvalt samalaadsete kuritegude eest karistatud: 2021 ja
  21. aastal KarS § 263 lg 1 p 2 järgi avaliku korra raske rikkumise eest. Nii praeguse kui ka sellele eelnenud kuriteo pani ta toime katseajal. Lisaks on süüdistatav korduvalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Varem on teda karistatud reaalse vangistusega, aga ka vangistusega, mis on jäetud tingimisi täitmisele pööramata, ent see pole talle mõju avaldanud. Süüdistatava toime pandud kuriteod on olnud olemuselt sarnased ja need on toimunud võrdlemisi lühikeste ajavahemike järel. Seetõttu on uute kuritegude oht suur. Ta pani teo toime otsese tahtlusega. Süüdistatav ei tekitanud aga kannatanule raskeid tervisekahjustusi. Küll aga 2

(5)oli tema käitumine piisavalt intensiivne, sest ta lõi kannatanut korduvalt käte ja jalgadega näkku. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatava väitel ta töötab, ent selle kohta pole andmeid. Kohus nõustus prokuratuuri taotletud karistusettepaneku ja selle põhjendusega. APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Apellatsioon
  1. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatava kaitsja, kes taotleb selle tühistamist karistuse osas ja J. Talile rahalise karistuse mõistmist. Kaitsja leiab, et maakohus ei põhjendanud vangistust. Vangistust saab mõista üksnes siis, kui karistuse eesmärke pole võimalik teisiti saavutada. Arvesse tuleb võtta seda, et süüdistatav tunnistas süüd ja kahetseb tehtut. Tal on kindel töökoht ja sissetulek. Tema terviseseisund on halb ja ta vajab ravi. Kannatanul pole süüdistatavale etteheiteid ja talle ei põhjustatud kahju. Süüdistatav viibib kriminaalhooldusel, mis kulgeb edukalt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Apellatsioonis on vaidlustatud üksnes süüdistatava karistust. Kuna ringkonnakohus ei tuvastanud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 340 lg-s 1 sätestatud alust apellatsiooni piirest väljumiseks, on järgnevalt piirdutud karistust puudutava osaga. Kolleegium leiab, et maakohus ei teinud karistust mõistes selliseid kaalutlusvigu, mis tooksid kaasa vaidlustatud otsuse muutmise.
  3. Nii karistuse liigi kui ka selle määra valik peab põhinema KarS § 56 lg 1 mõistes hinnangul süüdistatava süü suurusele, samuti võimalusel mõjutada teda edaspidi kuritegudest hoiduma (eripreventsioon) ja õiguskorra kaitsmise huvidel (üldpreventsioon). Karistuse mõistmisel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Hinnates süü suurust, tuleb aluseks võtta kuriteo asjaolud, sh toime pandud tegu ja tagajärg ning süüdistatava käitumise motiiv ja eesmärk. Eripreventiivne kaalutlus on hinnang selle kohta, kuidas kõige tõhusamalt muuta süüdistatava hoiakuid ja hoida ära tema edasist õigusvastast käitumist. Eripreventiivsed kaalutlused võivad väljenduda varasemas kuritegude toimepanemises ja prognoosis süüdistatava edasise käitumise suhtes. Üldpreventsioon tingib karistuse korrigeerimise juhul, kui seda nõuavad erandlikult õiguskorra kaitsmise huvid. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegium 13.12.2019, 1-18-7276/80, p 26, 20.06.2022, 1-20-6745/88, p 62 ja 03.04.2023, 1-22-227/66, p 12.)
  4. Riigikohus on korduvalt märkinud, et karistusmäära valik on kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja siseveendumusele tuginedes, saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui selle küsimuse lahendamisel on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega on tegemist muu hulgas siis, kui kohus on teinud karistuse mõistmist reguleerivate õigusnormide (sh nt KarS § 56 lg 1 ls 1) kohaldamisel kaalutlusvea. See võib seisneda seaduses sätestatud diskretsiooni piiride ületamises, kaalutlusõiguse teostamata jätmises, sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest lähtumises või mõne olulise asjaolu arvestamata jätmises. (Vt nt RKKK 26.01.2021, 1-194150/132, p-d 27 ja 28 koos viidetega.) 3
(5)
  1. Kolleegium ei pea võimalikuks süüdistatavale rahalise karistuse mõistmist. See ei avaldaks talle mõju ega täidaks eesmärki. Muu hulgas kõnelevad selle vastu tema praegused võlgnevused 4389,86 euro ulatuses ja tõik, et süüdistatava väidetule vaatamata pole kindla töökoha olemasolu ja püsiva sissetuleku kohta usaldusväärseid andmeid (vt maakohtu otsuse lk 7 ja 10). Süüdistatava karistamise eesmärke on võimalik saavutada ainult vangistusega, mistõttu saab ja tuleb talle see KarS § 56 lg 2 ls 1 järgi mõista. Kolleegium möönab, et maakohus tugines karistusmäära valikul üksnes prokuratuuri seisukohtadele ega lisanud enda põhjendusi selle kohta. Märgitu ei tingi aga vaidlustatud otsuse tühistamist, sest otsuses on toodud prokuratuuri need argumendid, millega nõustudes valis kohus 3-aastase vangistusmäära (vt maakohtu otsuse lk 11). Võttes arvesse süüdistatava süü suurust ja kaaludes võimalusi, mis mõjutaksid teda edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma, nõustub kolleegium maakohtu mõistetud 3aastase vangistusega.
  2. Harju Maakohtu
  3. septembri
  4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-4739 karistati J. Tali KarS § 199 lg 1 ja § 263 lg l p 2 järgi 2 aasta ja 28 päeva pikkuse vangistusega, mis jäeti 2 aasta ja 3 kuu pikkuse katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. J. Tali tunnistati süüdi muu hulgas selles, et ta suunas
  5. oktoobril 2020 kella 19.45 ajal trammipeatuses õhupüssi kolmele kannatanule ja pärast trammi sisenemist sihtis kannatanuid läbi trammiakna. Harju Maakohtu
  6. oktoobri
  7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-4876 karistati J. Tali KarS § 263 lg 1 p 2 järgi ja KrMS § 238 lg-t 2 kohaldades 1 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega, millele liideti eelmise otsusega mõistetud kandmata karistus. Liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 8 kuud ja 28 päeva vangistust. Sellest tuli kohe ära kanda 6 kuud vangistust ja ülejäänud vangistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata 4-aastase katseajaga muu hulgas tingimusel, et J. Tali allub 6 kuud elektroonilisele valvele, täidab kontrollnõudeid ega tarvita alkoholi. Osutatud kriminaalasja materjalidest nähtub, et J. Tali asetas
  8. mail 2022 ajavahemikul kella 21 ja 21.21 Tallinnas hotelli välistrepile granaaditaolise eseme ja helistas administraatorile, öeldes, et hotelli ees on „kuum tops“. Sellega ähvardas J. Tali korraldada plahvatuse ja soovis hotellikülastajate evakuatsiooni. Viru Maakohtu
  9. oktoobri
  10. a ja
  11. veebruari
  12. a määrustega lahendati asjas nr 1-224876 kriminaalhooldusametniku erakorralisi ettekandeid, kuna J. Tali rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu (nt
  13. mail ja
  14. novembril 2023). (Vt ka maakohtu otsuse lk 6–7.)
  15. Ka menetletav kuritegu seisneb avaliku korra raskes rikkumises. Selle pani süüdistatav toime katseajal ning teda on varem karistatud nii reaalse vangistuse kui ka tingimisi täitmisele pööramata jäetud vangistusega. Varasemad karistused samalaadsete kuritegude eest pole süüdistatavat vähimalgi määral muutnud ja ta on jätkanud kuritegudega. Varasemaga võrreldes pani ta seekord toime isegi raskema teo, sest erinevalt eelmistest kordadest, kui ta lõi avalikus kohas teistele pelgalt ohu (nt relva kellelegi suunamine), peksis ta nüüd teiste nähes kannatanut. Oluline on arvesse võtta, et süüdistatav tegi seda järjepanu nii rusikate kui ka jalgadega ning kasutas selleks mitu korda ka toru. Ta läks avalikus kohas teistest möödujatest hoolimata kannatanu juurde ja hakkas kannatanut pealtnäha ilma põhjuseta kannatanu jaoks ootamatult lööma. Süüdistatav lõi kannatanut jalaga vastu nägu ka siis, kui oli viimase pikali tõmmanud. Pärast peksmist lahkus süüdistatav sündmuskohalt, kuna ta soovis enda sõnul jõuda bussi peale (KoTo, tl 46 pd). Kannatanul tuvastati mitmeid vigastusi (vt maakohtu otsuse lk 5). Need asjaolud osutavad keskmisest suuremale süüle.
  16. Süüdistatavale on antud korduvalt võimalus kanda karistusi vabaduses ja end parandada, kuid seni pole miski edu toonud. Teda ei heidutanud isegi see, et ta viibis katseajal ja oli kohustatud täitma käitumiskontrolli nõudeid. Süüdistatav on rikkunud kriminaalasjas nr 1-22-4876 korduvalt temale seatud alkoholi tarvitamise keeldu, sealhulgas novembris 2023, mis toimus pärast praegust juhtumit (vt ka maakohtu otsuse lk 6–7). See näitab, et süüdistatavat ei 4
(5)mõjutanud ka parasjagu tema suhtes toimetatav kriminaalmenetlus. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes ja süüdistatav pole näidanud valmidust võtta midagi ette, et selle probleemiga tegeleda.
  1. Apellatsioonis on märgitud, et süüdistatav tunnistab süüd ja kahetseb tehtut. Kolleegium leiab, et praegu pole tegu juhuga, mil süüdistatav oleks ilmunud süü ülestunnistamisele KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes, vaid kuritegu toimus avalikus kohas kõikide möödujate silme all ja politsei tabas ta veidi hiljem bussijaamast. Ehkki süüdistatav tunnistas maakohtus kannatanu löömist, ei kergenda see tema karistust. Ta selgitas tehtut sellega, et kannatanu väidetavalt sõimas ja ähvardas teda, mis näitab enda õigustamist, mitte süü tunnistamist. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu ka puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistatav on juhtunu kohta esitanud erinevaid versioone (vt nt KoTo, tl 47 pd ja 48) ning kohtus ristküsitlemisel pigem õigustas seda, mida ta tegi. Küsimuse peale, miks ta jätkas kannatanu löömist pärast seda, kui viimane oli juba pikali, vastas süüdistatav järgmist „(e)i tea. Kuidagi läks nii. Viskas silme eest mustaks ja ei kontrollinud enam.“ (KoTo, tl 48 pd). Süüdistatav ei näidanud kohtus ütlusi andes kahetsust välja ja viimases sõnas ütles ta, et toimepandu oli ebameeldiv, ja lisas, et „seal on palju lahendamata asju, mida me teada ei saagi“ (vt KoTo, tl 53). Samuti ei tuvastanud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust maakohus, kes nägi ja kuulis teda vahetult rääkimas kohtulikul arutamisel nii ristküsitluse kui ka kohtuvaidluste ajal. Apellatsioonis väidetu, et süüdistatava terviseseisund on kehv, ei välista vangistust ega selle mõistmist üle keskmise määra. Vanglas jälgitakse kinnipeetavate terviseseisundit ja osutatakse vajadusel asjakohast ravi (vt vangistusseaduse § 52 lg-d 1 ja 2).
  2. Eelneva põhjal ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 juhindudes jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  3. oktoobri
  4. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
  5. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu 135,42 euro hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks ja süüdistatavaga arutamiseks 35 minutit ning apellatsiooni koostamiseks ja esitamiseks 57 minutit. Kaitsja taotleb selle eest 111 eurot, millele lisandub käibemaks 24,42 eurot. Kuigi apellatsioon ei tingi maakohtu otsuse muutmist, ei saa kaitseargumente pidada ka ilmselgelt kohatuteks ja asjasse puutumatuteks ning ligakaitsja toimingutele kulunud aega liiga pikaks. Neil põhjustel rahuldab kolleegium taotluse täies ulatuses. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 märgitud lahendi, jääb apellatsioonimenetluse kulu 135,42 eurot KrMS § 185 lg 2 alusel J. Tali kanda. Kui süüdistatav ei tasu 135,42 eurot ühe kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest makseinfo lehel märgitud arvelduskontole, saadetakse kohtuotsus KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile sissenõudmiseks. Mario Truu Erkki Hirsnik Tiit Lõhmus (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.