Obsah (13)

§ 76§ 100§ 101§ 281§ 158§ 113§ 159§ 115§ 127§ 128§ 197§ 305§ 307

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 18.07.2023 Tallinn Tsiviilasja number 2-20-19094 Tsiviilasi Scand Finance OÜ hagi Latesto Tr

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, sama paragrahvi lg 3 alusel loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja lg 6 ja § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 281

kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

1. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ja pankrotivõlgnik sõlmisid 20.12.2017 Kiltri 12, Maardu (edaspidi: üüripind) üürilepingu, mille kohaselt sai pankrotivõlgnik enda valdusse üüripinna ning kohustus selle eest tasuma üüri summas 7200 eurot (sh KM) koos kõrvalkuludega. Samuti on kohus eelnevalt tuvastanud, et hageja ütles 09.06.2020 üürilepingu üles pankrotivõlgniku olulise lepingurikkumise tõttu. Hageja väitel oluline lepingurikkumine seisnes kokkuvõtvalt selles, et pankrotivõlgnik hilines üürilepingus sätestatud maksete tasumisega üle 30 päeva ning asus üüripinda prügiga risustama hoolimata sellest, et ütles ise 23.04.2020 üürilepingu üles ja pidi üüripinna vabastama 31.07.
2. Vaidlust pole selle üle, et hageja on esitanud pankrotivõlgnikule 11.03.2020 arve nr 36235 summas 7199,11 eurot maksetähtajaga 21.03.2020 ja 28.05.2020 arve nr 37548 summas 14 398,22 eurot maksetähtajaga 07.06.
3. Pankrotivõlgnikul on eelnimetatud arvetest tulenev üürivõlgnevus (põhivõlgnevus) hageja ees 21 597,33 eurot.
4. Hageja leiab, et kuna pankrotivõlgnik rikkus üürilepingut, kui jättis üüripinnale eriti suures koguses jäätmeid ajal, kui ta oli ise üürilepingu lõpetanud, üürimaksed võlgu ja pidi hoopis üüripinna vabastama, siis esinesid hagejal eeldused üürilepingu p 4.4 alusel jätta tagatisraha endale ja järelikult ei ole võimalik tagatisraha tasaarvestuseks kasutada.
5. Kohus tuvastab, et 20.12.2017 üürilepingu punkt 4.
6. sätestab, et üürileandja võib pöörata tagatisraha enda omandisse muuhulgas juhul, kui üürnik keeldub lepingu täitmisest (nt lahkub ruumidest enne lepingu tähtaja möödumist) või kui üürileandja ütleb lepingu üles üürnikust sõltuval põhjusel, eelkõige kui üürnik ei tasu üüri või muul viisi rikub oluliselt lepingut. 52.

§-s 308 sätestatud tagatisraha mõistest tulenevalt on tagatisraha eesmärgiks tagada üürileandjale lepingust tulenevate nõuete täitmine. Vaidlusaluse üürilepingu pooled on lepingu p-s 4.1 kokku leppinud, et üürnik tasub üürileandjale tagatisraha lepingust tulenevate nõuete tagamiseks. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei või tagatisraha lihtsalt endale jätta, vaid sellega loetakse võlgniku kohustus tagatisraha ulatuses täidetuks. Hageja käsitlus, mille kohaselt võib üürileandja tagatisraha üürniku poolse lepingurikkumise korral lihtsalt endale 8 jätta, on tagatisraha eesmärgiga vastuolus. Hageja käsitluse kohaselt oleks tagatisraha leppetrahv, mida see ei ole.

§ 158lg-st 1 tulenevalt peavad lepingupooled leppetrahvis sõnaselgelt kokku leppima.

1. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et põhjendatud ei ole tasumata üüri nõue summas 14 400 eurot, sest üürileandjale makstud tagatisraha tuleb võlgniku üürivõlast summas 21 597, 33 eurot maha arvestada. Seega on põhjendatud hageja tasumata üüri nõue summas 7197,33 eurot (21597,33-14 400).
2. Hageja on arvestanud tasumata üürivõlalt summas 21 597,33 eurot viivist 7919,02 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et kuna hageja üürinõue ei ole põhjendatud 14 400 euro ulatuses, siis ole põhjendatud ka selle summa tasumisega viivitamise eest arvestatud viivis. Samuti nõustub kohus kostjaga, et hageja viivisenõue on valesti arvestatud, kuna hageja on võtnud arve nr 37548 tasumisega viivitatud aja eest viivise arvestamise alguskuupäevaks 8.06.2020.a, kuid 20.12.2017.a sõlmitud üürilepingu p 3.4 kohaselt oli üürnik kohustatud maksma üüri üüripinna kasutamise kuu 20.-ks kuupäevaks. Seega muutus üüri maksmise kohustus sissenõutavaks 20.06.2020.a. Seega on viivise arvestuse esimene päev 21.06.2020.a.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikul viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on hagejal viivisenõue põhivõlgnevuselt summas 7197,33 eurot alates 21.06.2020 kuni 17.08.2020 (Käitleja OÜ pankroti väljakuulutamine).

1. Samuti vaidleb kostja hageja viivisenõudele vastu ka põhjusel, et üürilepingus kokkulepitud viivisemäär 0,5% kuus on ebamõistlikult kõrge. Samuti palun kostja viivisenõuet vähendada mõistliku suuruseni.
2. Kõigepealt kohus märgib, et üürilepingu on kokku lepitud viivisemäär 0,5% päevas. Kohus ei nõustu kostjaga, et üürilepingus kokku lepitud viivisemäär 0,5% päevas oleks ebamõistlikult kõrge. Kohus leiab, et kuna tegemist on majandustegevuse tegutsevate juriidiliste isikutega, siis ei saa kokku lepitud viivisemäära pidada erakordseks. Kohtul tuleb viivisenõude vähendamisel arvestada eelkõige võlgniku poolt kohustuse täitmise ulatust, võlausaldaja õiguslike huve ja võlgniku ning võlausaldaja majandusliku seisundit (

§ 113lg 8 ja § 162 lg 1).

Kohtu hinnangul ei ole kostja esitanud ühtegi väide ega esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuvalt võiks viivisenõude vähendamine olla põhjendatud.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja viivisenõue on põhjendatud summas 2087,23 eurot (viivitatud päevi kokku 58, viivise summa päevas 35,98665 eurot, vt viivisekalkulaator.ee).
2. Seega on hagejal pankrotivõlgniku vastu üürilepingust tuleneva nõue summas 9284,56 eurot, mis koosneb tasumata üürist summas 7197,33 euro ja viivistest 2087,23 eurot Leppetrahvi nõue
3. Hageja tugineb sellele, et tal on pankrotivõlgniku vastu leppetrahvi nõue summas 39 240 eurot. Hageja on esitanud leppetrahvi nõude nii seoses pankrotivõlgniku poolt üüripinna tagastamise kohustuse rikkumisega perioodil 10.06.2020-17.08.2020 summas 24 840 eurot kui tagastatava üüripinna mittevastavusega summas 14 400 eurot.
4. Kohus tuvastab, et üürilepingu ülesütlemise avalduses on üürileandja avaldanud üürnikule, et nõuab leppetrahvi nii vara tagastamisega viivitamise kui ka vara seisundi mittevastavuse tõttu (I kd tl 26-27). Konkreetset leppetrahvi summat ega kuupäeva, millal leppetrahv tasuda tuleb avalduses märgitud ei olnud. Ka ei ole kohtule esitatud ühtegi muud dokumenti, millest nähtuks, et üürnikule oleks konkreetne leppetrahvi nõue edastatud. Seega saab kohus 09.06.2020 avalduses märgitut käsitleda kui teadet leppetrahvi nõudeõiguse kasutamise kohta

§ 159lg 2 mõttes, mitte kui leppetrahvi nõuet ennast.

9 61. Kohus selgitab, et leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: 1) poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe); 2) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (

§ 100

); 3) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (

§ d 103 ja 160); 4) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (

§ 159lg 2).

1. Hageja väitel ütles ta 09.06.2020 üürilepingu üles pankrotivõlgniku olulise lepingurikkumise tõttu ja üürnik pidi üüripinna vabastama 10.06.2020 (I kd tlk 26-27). Pankrotivõlgniku leppetrahvi tasumise kohustus kujuneb järgnevalt: 10.06.2020 - 17.08.2020 – kokku 69 päeva arvestusega iga päev 360 eurot ehk kokku 24 840 eurot (vt ka PankrS § 107). Kostja vaidleb vastu hageja leppetrahvinõudele summas 24 840 eurot, kuna kostja väitel ei ole pankrotivõlgnik üüripinna tagastamise kohustust rikkunud.
2. Seega tuleb kohtul järgnevalt tuvastada, kas pankrotivõlgnik on üüripinna tagastamise kohustust rikkunud.
3. Kohus tuvastab, et 20.12.2017 üürilepingu punkti 7.
4. kohaselt üürnik peab tagastama vara üürilepingu kehtivuse viimasel kuupäeval. Üürilepingu punkt 7.2 kohaselt üüripinna vabastamisega ja /või vara üleandmisega viivitamisel, sh vara osalisel tagastamisel on üürnik kohustatud tasuma üürileandjale leppetrahvi viis protsenti (5%) 1 kuu üüri summast iga tagastamisega tagastamise viivitatud päeva eest kuni vara tagastamiseni täies ulatuse.
5. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 5.06.2020 võttis üürileandja üüripinna enda valdusse, blokeerides ligipääsu kinnistule värava sulgemise ja trossi ning lukuga. Sellega blokeeriti nii pankrotivõlgnikul kui kolmandatel isikutel juurdepääs kinnistule ja seal asuvatele esemetele. Kohus leiab, et sellega on üürniku poolt üüripinna vabastamise ja üleandmise kohustus täidetud ja üüripind on 05.06.2020 üürileandjale üle antud. Üüripinna tagastamise kohustuse rikkumisega on tegemist kui üüripind on veel üürniku valduses. Kuna käesoleval juhul on aga üüripind üürileandja poolt võetud 05.06.2020 enda valdusesse, siis ei saa üürileandja üürnikule ette heita, et üüripinna üleandmise kohustuse rikkumist ja sellega seoses ei saa üürileandja üürnikult leppetrahvi nõuda. Eeltoodus tulenevalt on alusetu hageja leppetrahvi nõue pankrotivõlgniku vastu summas 24 840 eurot. Kahju hüvitamise nõue
6. Hageja on esitanud pankrotivõlgniku vastu leppetrahvi nõude seoses tagastatava üüripinna mittevastavusega summas 14 400 eurot. Samuti on hageja esitanud kahju hüvitise nõude summas 550 619,70 eurot. Hageja väitel pankrotivõlgnik ei vabastanud üüripinda ega koristanud ära üüripinnale ladustatud jäätmeid ning vaatamata üürileandja korduvatest nõudmistest ei ole üüripinda üürilepingujärgsesse seisu viinud, siis üürileandja ise peab üüripinna puhastama. Hageja kahju seisneb järgnevas: seni koristatud jäätmete koristamise hind 103 397,70 eurot ja koristamata jäätmete koristamise hind 461 622 eurot, millest 14 400 eurot sisaldub leppetrahvis ja nõude jääk on 447 222 eurot.
7. Kostja leiab, et hageja kahjunõude eeldused ei ole täidetud kuna pankrotivõlgnik ei ole lepingut rikkunud ja hageja ei ole tõendanud, et talle oleks üldse kahju tekkinud.
8. Kohus selgitab, et võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt mh Riigikohtu
9. septembri
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 20): 1) võlgnik on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1); 2) 1 0 võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1); 3) võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

1. Kohus tuvastab, et 20.12.2017 üürilepingu punkt 7.3 kohaselt üürniku poolt üürileandjale tagastavad üüripinnad ja vara peavad olema üürnikule üüripinna üleandmisel koostatud üleandmise- vastuvõtmise aktis fikseeritud seisundis, arvestades normaalset kulumist. Kohus tuvastab, et üürilepingu punkt 7.5 kohaselt üüripinna punktis 7.3 nimetatud seisundile mitte vastamisel on üürileandjal õigus nõuda üürnikult leppetrahvi kahe kuu üüri ulatuses ja kahju hüvitamist, kui kahju ületab leppetrahvi suurust.
2. Kostja väitel ei ole hageja tõendanud, et üüripind ei vasta üürilepingu p-s 7.3 märgitud tingimustele ja üldse vajab koristamist.
3. Seega tuleb järgnevalt kohtul tuvastada, kas üüripind vastas üüriandjale tagastamise ajal üürilepingu p-s 7.3 märgitud tingimustele.
4. Kohus tuvastab, et 09.06.2020 on üürileandja ja pankrotivõlgniku poolt koostatud akt, millest nähtub, et üüripinnal asus 300 tonni puidujäätmeid (ehituspuit) ning 300 tonni mineraalseid jäätmeid, samuti muud liiki jäätmeid nagu puiduhake, ehitusjääde, sorteerimata jäätmed, sorteerimata papp jakile (sh pressitud kile ja papp) (I kd tl 39-41). Kohtule on esitatud pildid üüripinna seisukorra kohta 09.06.2020 seisuga (I kd tl 63-78) ja 17.08.2020 seisuga (I kd tl 42-62). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et üürileandja andis pankrotivõlgnikule risustatud üüripinna.
5. Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist, et pankrotivõlgnik ei tagastanud üürilepingu eset üürileandjale üürilepingu punktis 7.3 kokkulepitud seisundis (sellel asusid pankrotivõlgniku jäätmed). Seega rikkus pankrotivõlgnik üürilepingu punkti 5.1.19, mis sätestab, et üürniku kohustub lepingu lõppemisel tagastama üüripinna ja vara seisundis, mis vastab nende sihtotstarbele vastavalt lepingule, arvestades normaalset kulumit. Pole võimalik, et üürnik võib tagastada üüripinna sellises koguses jäätmetega.
6. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejal on pankrotivõlgniku vastu üürilepingu punktist 7.5 tulenev leppehtravi nõue summas 14 000 eurot kuna üüripind ei vastanud üürilepingu lõppemisel üürilepingu punktis 7.3 nimetatud seisundile.
7. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et leppetrahvi nõue 14 000 eurot. hagejal on pankrotivõlgniku vastu
8. Kuna hagejal on pankrotivõlgniku vastu lisaks leppetrahvi nõudele ka kahju nõue, siis tuleb kohtul järgnevalt tuvastada, kas üürileandjale on tekkinud kahju. 77.

§ 128lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

1. Kohtule esitatud saatelehtedega on tõendatud, et pankrotivõlgnik võttis aprillis ja mais 2020 üürpinnale vastu kümnete tonnide kaupa ehitusjäätmeid, puitu, puitpakendeid jne (II kd tl 115-190). Kohtule esitatud pankrotivõlgniku 2018 ja 2019 aasta jäätmearuannetest nähtub, et pankrotivõlgniku poolt vastu võetud jäätmed ületasid kordades jäätmete väljaminekut. Pankrotivõlgniku 2018 aasta jäätmearuandest nähtuvalt pankrotivõlgnik võttis jäätmeid üksnes vastu, jäätmete täielik väljaviimine puudub.
2. aasta jooksul puidujäätmeid (jäätmekoodiga 17 02 01) ladustati umbes 1000 tonni ning ehitus- ja lammutusprahti (jäätmekoodiga 17 09 01) ladustati umbes 300 tonni. 2019 aasta jäätmearuanne näitab küll 1 1 teatud jäätmete väljaminekut, kuid jäätmete laoseis on ka 2019 aasta lõpus suur. 2019.aasta jooksul võeti vastu üle 3000 tonni ehitus- ja lammutusprahti (jäätmekoodiga 17 09 04), kuid väljaminekud antud jäätmeliigi kohta nimetatud aastal täielikult puuduvad (III kd tl 18-22). 04.09.2020 objekti kontrollimise protokollis ja sellele lisatud piltidest nähtub, et kinnistul asuvad ulatuslikud jäätmehunnikud (III kd tl 48-65). Kohtule esitatud Tallinna Jäätmete Taaskasutuskuse 24.08.2020 vastusest nähtub, et pankrotivõlgnikul ei olnud kokkuleppeid jäätmete utiliseerimiseks (II kd tl 62).
3. Hageja on selgitanud, et kuna võlgnik ega kolmandad isikud ei asunud kinnistut koristama, siis sõlmis hageja töövõtulepingu OÜ-ga Scnawaste kinnistu koristamiseks. Kohus tuvastab, et OÜ Scanwaste nõustus koristama jäätmeid hinnaga 105 eurot/ tonn (ilm käibemaksuta) (I kd tl 32-33). Kohtule esitatud saatelehtedest nähtuvalt on OÜ Scanwaste 14.10.2022 seisuga koristanud 984,74 tonni jäätmeid (II kd 6-52). Seega oli eelnimetatud jäätmete äraveo ja utiliseerimise hind 105x984,73 = 103 397,70 eurot, mille on üürileandja OÜ-le Scanwaste tasunud.
4. Kohus tuvastab, et 18.10.2020 on koostatud üüripinna ülevaatuse akt, milles on fikseeritud 14.10.2020 seisuga kinnistul asuvate jäätmete kogused. Nimetatud akti kohaselt on xxx kinnistul 14.10.2020 seisuga kokku 4396,4 tonni jäätmeid. OÜ Scanwaste tegi täiendava hinnapakkumise hinnaga 105 eurot/tonn seoses sellega, et jäätmete koristamise käigus selgus, et jäätmete hulgas on ka teiste jäätmete koodidega jäätmeid (I kd tl tlk 37-38). Seega oli 14.10.2020 seisuga kinnistul Kiltri tee 12 ladustatud jäätmeid kokku 4296,4 tonni, mille koristamine maksab 105x4396,4= 461 622 eurot.
5. Kostja on küll hageja kahju nõudele vastu vaielnud, kuid ei ole esitanud kohtule tõendeid, et xxx kinnistul olnud jäätmete kogus oleks väiksem kui hageja väidab, t egemist ei ole jäätmete, vaid ehituses kasutatava materiaalset väärtust omava varaga või et xxx kinnistul olevaid jäätmeid oleks võimalik koristada madala hinnaga kui hageja seda väidab.
6. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejale on tekkinud kahju ulatuses, mis vastab jäätmete koristamiseks vajalikele kulutustele, so kokku 550 619,70 eurot. 83.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks asetada isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Eelnimetatud norm sätestab kahju täieliku hüvitamise põhimõtte.

§ 127

lg-st 4 tuleneb, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Juhul kui pankrotivõlgnik oleks enda kohustust täitnud ja tagastanud üürilepingu eseme üürileandjale üürilepingu punktis 7.3 kokkulepitud seisundis, siis ei oleks üürileandjale tekkinud kohustust kinnistul asuvate jäätmete koristamiseks ja üürileandjale ei oleks tekkinud kahju jäätmete koristamiseks tehtud kulutuste näol. 84.

§ 127lg 2 kohaselt tuleb arvestada rikutud kohustuse eesmärki.

Käesoleval juhul on selge, et üürilepingus kokkulepitud pankrotivõlgniku kohustus tagastada üüripind selle vastuvõtmise järgses seisus peab kaitsma üürileandja õigust võtta temale kuuluv ese ilma takistusteta ise kasutusse või anda see kolmanda isiku kasutusse. 85.

§ 127

lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. JääS § 28 lg 7 kohaselt võib jäätmeid ladustada maksimaalset 3 aastat, mistõttu oli üürileandja poolt jäätmete likvideerimine üüripinnalt vajalik seadusrikkumise vältimiseks. Üle kolme aasta jäätmete ladustamisel muutub vastav ala ebaseaduslikuks prügilaks (JäätS § 34 lg 3 p2), millega omakorda kaasneb saastetasu maksmise kohustus jäätmete ladustamise eest. Kuna pankrotivõlgniku põhitegevusalaks oli jäätmekäitlus, siis pidi pankrotvõlgnik olema teadlik 1 2 eelnimetatud normidest ja sellest, et jäätmed tuleb igal juhul üüripinnalt likvideerida. Eeltoodust tulenevalt pankrotivõlgnik pidi ette nägema, et kui ta jätab jäätmed koristamata, tekib üürileandjale kahju, sest üürileandja peab need jäätmed ise ära koristama.

1. Kostja leiab, et kuna prügi koristamine on toimunud pärast Käitleja OÜ pankroti väljakuulutamist 17.08.2020 ja koristamiseks on tehtud kulud pärast Käitleja OÜ pankroti väljakuulutamist, siis on hagejale tekkinud väidetav kahju pärast pankroti väljakuulutamist, mistõttu ei ole hagejal võimalik nõuda selle tunnustamist kuni 31.12.2020 kehtinud PankrS § 106 lg 1 alusel.
2. PankrS § 44 lg 1 kohaselt võivad pankrotivõlausaldajad esitatud oma nõuded pärast pankroti väljakuulutamist ainult PankrS-s sätestatud korras. Kuni 31.12.2020 kehtinud PankrS § 93 lg-st 1 kohaselt võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevas tulenevalt on võlausaldajal võimalik esitada pankrotimenetluses üksnes enne pankroti väljakuulutamist.
3. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et hagejal ei ole võimalik nõuda oma kahju nõude tunnustamist kuni 31.12.2020 kehtinud Pankrs § 106 lg 1 alusel. Kohus leiab, et kuna pankrotivõlgnik rikkus üürilepingut ja ei tagastanud üürilepingu eset üürileandjale üürilepingu punktis 7.3 kokkulepitud seisundis ja üürilepingu esemel asusid pankrotivõlgniku jäätmed, mida üürileandja pidi hakkama üürilepingu esemelt likvideerima, siis tekkis üürileandjal kahju enne Käitleja OÜ pankroti välja kuulutamist.
4. Kohus leiab, et pankroti väljakuulutamise ajal oli jäätmete koristamisest tulenev nõue sissenõutav. Nimelt,

§ 128

lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohus on antud sätte ja tulevikus kantavate kulude kohta märkinud järgmist: „Samas sätestab

§ 128

lg 3 hüvitatava otsese varalise kahjuna ka tulevikus tekkivat kahju ja kolleegium on lisaks selgitanud, et erandina muutub kahju hüvitamise nõue sissenõutavaks ka siis, kui kulutuste kandmine on kindel (nt jõustunud on isikut hüvitama kohustav kohtulahend või ta on tunnustanud oma hüvitamiskohustust kolmanda isiku vastu lepinguga (vt viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-13, p 13). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Ülaltoodut arvestades ei nõustu kolleegium ringkonnakohtu järeldusega, et kuivõrd tagatislepingust tulenev negatiivne mõju ilmneb hagejate suhtes alles pärast seda, kui on selgunud, millises ulatuses nende hüpoteegiga koormatud kinnistu müügist saadud raha arvel kostja põhinõue põhivõlgniku vastu rahuldatakse (st kahju pole veel tekkinud), siis ei ole hagejate 3 nõue muutunud sissenõutavaks. Ringkonnakohus ei ole sellise järelduse tegemisel hinnanud, kas asjas esineb erandlikke asjaolusid (asjaolud, mille kohaselt on hagejate kulutuste kandmine vältimatu), mis annavad alust asuda üldreeglist erinevale seisukohale. Kolleegium osutab lisaks eespool viidatud tsiviilasjas nr 3-2-1-93-06 tehtud Riigikohtu otsusele, milles asuti seisukohale, et kinnisasja omanikul, kes ei ole võlgnik, on võimalik lõpetada hüpoteegipidaja nõue võlgniku vastu ka tasaarvestusega

§ 197järgi.

Kolleegium märkis, et kinnisasja omaniku suhtes oleks ebaõiglane, kui ta hüpoteegipidaja vastu nõude olemasolu korral ei saaks kasutada seda võlgniku vastu esitatud nõude lõpetamiseks ja seega täitemenetluse lõpetamiseks. Tasaarvestada ei ole võimalik hüpoteegipidaja nõuet hüpoteegi realiseerimiseks, küll aga saab selle rahuldamist vältida, kui tagatud nõue on tasaarvestusega lõppenud (viidatud otsuse p 17).“ (RKTK 2-13-31650 p 11). 1 3

1. Kohus nõustub hagejaga, et antud juhul tuleb kahju hüvitamise nõude sissenõutavuse osas kohaldada viidatud erandit, kuna juba enne pankroti väljakuulutamist oli kindel, et hageja peab kahju kandma. Kohus on eelnevalt välja toonud, et JäätS § 28 lg 7 kohaselt võib jäätmeid ladustada maksimaalselt 3 aastat, mistõttu oli jäätmete likvideerimine üüripinnalt vajalik seaduserikkumise vältimiseks. Üle kolme aasta jäätmete ladustamisel muutub vastav ala ebaseaduslikuks prügilaks (JäätS § 34 lg 3 p 2). Lisaks sätestab Jääts § 28 lg 1 otsesõnu, et jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Arvestades ka seda, et pankrotivõlgnik oli 23.04.2020 ülesütlemise teates märkinud, et tal puudub majanduslik võimekus jäätmed ära koristada (I kd tl 28-29) ning jäätmed asusid üürileandja kinnistul, siis tuleb igal lähtuda kahjunõude sissenõutavuse hindamisel eelnevalt sätestatud erandist, sest kahju kandmine oli üürileandja jaoks kindel.
2. Kostja on läbivalt menetluses väitnud, justkui pole hageja ega BLRT Grupp AS andnud pankrotivõlgnikule enne pankrotti võimalust jäätmeid üüripinnalt ära koristada ning alles 18.08.2020 saatis R R e-kirja, kus teatas haldurile jäätmete koristamise alustamisest. Kohus kostja käsitlusega ei nõustu. Kohus tuvastab, et 08.06.2020 pankrotivõlgnikule saadetud ekirjas on A A kirjutanud jäätmete koristamisest, paludes esitada konkreetne plaan kinnistu prügist puhtaks tegemiseks (I kd tlk80-80 pöördel). 17.06.2020 pankrotivõlgnikule saadetud e-kirjas andis A A teada, et pankrotivõlgnik pole esitanud ühtegi ettepanekut ei prügi väljaveo ega ka koristuskulude hüvitamise osas (I kd tl 82). Kohus tuvastab, et samale on viidanud 19.06.2020 pankrotivõlgnikule saadetud e-kirjas ka A F, paludes veelkord esitada konkreetne ettepanek/plaan jäätmete koristamiseks või vastavate kulude hüvitamiseks). 02.07.2020 ekirjas tõstatas A F uuesti jäätmete koristamise teema, märkides mh järgmist: „Ladustasite meie kinnistule 270 tunni jäätmeid. Oleme mitmel korral küsinud Teie käest ettepanekuid prügi väljaveo korraldamiseks. Teie pole ühelegi päringule vastanud, küll aga kaasasite ühe kuu möödudes adv R. Grünbergi, kes ei leidnud omakorda midagi teravameelsemat kui avaldada, et Teie (ja Teie juhitav XX) ei tea kuidas Teie ja Teie juhitav LRK prügi koristate./ …/ Kui Teie ei vasta, arutame kinnistu ostjaga olukorda ja võtame vastavad meetmed lähtudes meile teadaolevast teabest. Sellisel juhul kannate ise vastutust oma tegevusetusest ja salatsemisest tekkivate tagajärgede eest. Üks võimalikest variantidest on, et utiliseerime Teie ladustatud prügi hinnaga 105 €/t +KM ja esitame kulude hüvitamise nõude mh Teie kui eraisiku vastu.“ (I kd tl 81 pöördel). Eeltoodust nähtuvalt anti pankrotivõlgnikule enne pankroti väljakuulutamist korduvalt võimalus korraldada jäätmete äravedu üüripinnalt, mida pankrotivõlgnik aga ühelgi viisil ei teinud. Lisaks rõhutab hageja, et võlgniku ja kostja esindajatele, samuti pankrotihaldurile teatati igast jäätme väljaveokoormast.
3. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et hagejal on pankrotivõlgniku vastu kahju hüvitamise nõue 550 619,70 eurot. Pandiõiguse teostamine
4. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja tõkestas 05.06.2020 nii üürniku kui kolmandate isikute juurdepääsu kinnistule, selleks, et tagada üürileandja pandiõigust.
5. Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas üürileandjal oli pankrotivõlgniku vastu mõni nõue, mille alusel ta sai pandiõigust kohaldada. Kohus selgitab, et pandiga on tagatud üürilepingust tulenevad jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded ning pandiõigus laieneb ka kõrvalnõuetele. Hüvitisnõuete raames on hõlmatud muu hulgas ka üüritud asja kahjustamisest tulenevad nõuded. Põhimõtteliselt hõlmab hüvitisnõuete mõiste kõiki üürilepingust tulenevaid hüvitisnõudeid, mida üürilepingu alusel esitada saab. Pandiõigusega võivad olla hõlmatud ka pandiõiguse teostamisega seotud kulud, sh asja äravedamise ja säilitamise kulud, kui need kulud on pandiõiguse teostamiseks vajalikud. 1 4 Selline õigus tuleneb AÕS § 287 lg-st 2 koosmõjus

§ 305

lg-ga 4 (

II, kommenteeritud väljaanne, Juura 2019, lk 316). Riigikohus on selgitanud, et „Kolleegiumi arvates võib üürileandja

§ 307

lg-s 1 nimetatud õigust kasutada üksnes selliste nõuete tagamiseks, mis on asjade valdusse võtmisel muutunud sissenõutavaks, v.a võimalikud edasised kulud asjade hoidmiseks, säilitamiseks ja müügiks. Lisaks tuleneb

§ 307

lg-st 1, et üürileandja valdusse võetavate asjade väärtust tuleb hinnata asjade kinnipidamise (üürileandja valdusse võtmise) aja seisuga. Lähtuvalt

§ 305

lg-st 4 ja AÕS § 283 lg-st 2 võib üürileandja neis piirides siiski ise valida, milliseid pandiõigusega koormatud asjadest ta oma valdusse võtab. Kokkuvõtteks ei tohi üürileandja oma pandiõigust kuritarvitada ega rikkuda panditud asjade omanike õigusi, st võtta oma valdusse rohkem asju, kui on vajalik tema nõuete rahuldamiseks, ega pidada asju kinni nt võimalike tulevaste nõuete tagamiseks“ (RKTKo 3-2-1-8-08, p 16).

1. Hageja väitel on tal pankrotivõlgniku kui üürniku vastu nõudeid kokku summas 619, 375,05 eurot, mis koosneb tasumata üürist summas 21 597,33 eurot, viivistest tasumata üürilt summas 7919,02 eurot, leppetrahvist summas 39 340 eurot ja leppetrahvi ületav kahju summa 550 619,70 eurot.
2. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et pankrotivõlgniku üürivõlast tuleb maha arvata tagatisraha 14 400 eurot kahe kuu üüri ulatuses, seega on hagejal pankrotivõlgniku vastu sissenõutavaks muutunud üürivõla nõue summas 7 197,33 eurot.
3. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et üürileandja nõue tugines üürilepingu ülesütlemisel kahele arvele, millest üks so 28.05.2020 arve nr 37548 summas 14 398,22 eurot muutus sissenõutavaks 07.06.
4. Seega üürileandja tõkestas juurdepääsu kinnistule ja teostanud üürileandja pandiõigust juba 05.06.2020 ehk enne, kui oli saabunud 28.05.2020 arve tasumise tähtaeg.
5. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08 tehtud otsuse p-s 16 asunud seisukohale, et üürileandjal on õigus

§ 307

lg-s 1 nimetatud õigust kasutada üksnes selliste nõuete tagamiseks, mis on asjade valdusse võtmisel muutunud sissenõutavaks v.a võimalikud edasised kulud asjade hoidmiseks, säilitamiseks ja müügiks.

1. Üürivõlgnevuse suuruse kindlaks määramisel lähtuda päevast, mil kostja sai valduse hagejale kuuluvate asjade üle st mitte päevast, mil üürileping lõppes vaid päevast, mil kostja sai asjade üle valduse. 05.06.2020 seisuga oli üürniku üürivõlg summas 7 199,11 eurot, millele lisandus üürilepingujärgne viivis 0,5% võlgnevuse summast iga viivitatud päeva eest. www.viivisekalkulaator.ee andmete kohaselt oli üürileandja viivisenõue seisuga 05.06.2020 summas 2 735,66 eurot. Seega oli üürileandjal 05.06.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud nõue summas 9 934,77 eurot.
2. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et seoses vara tagastamisega viivitamisega üürniku poolt ei ole hagejal alust nõuda pankrotivõlgnikult üürilepingu p 7.2 alusel leppetrahvi.
3. Samas on kohus tuvastanud, et hagejal on pankrotivõlgniku vastu üürilepingu punktis 7.5 tulenev leppehtravi nõue summas 14 00 eurot kuna üüripind ei vastanud üürilepingu lõppemisel üürilepingu punktis 7.3 nimetatud seisundile. Samas ei olnud üürilepingu punktist 7.5 tulenev leppetrahvi nõue 05.06.2020 seisuga muutunud sissenõutavaks, sest üürileandja esitas leppetrahvi nõude üürnikule alles 09.06.
4. Samuti ei olnud 05.06.2020 üürileping veel lõppenud ja üürileandjal ei olnud alust väita, et üüripind ei vasta üürilepingu lõppemisel üürilepingu punktis 7.3 nimetatud seisundile.
5. Kohus leiab, et hagejal puudub pankrotivõlgniku vastu selline kahjunõue, millele sai üürileandja kohaldada üürileandja pandiõigust. Kohus märgib, et üürileandja kahjunõue ei olnud muutunud 05.06.2020 seisuga sissenõutavaks. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 1 5 hagejal on pankrotivõlgniku vastu kahju hüvitise nõue 550 619,70 eurot. Nimetatud nõue sai muutuda sissenõutavaks alles pärast üürilepingu lõppemist, so 10.06.
6. Seega ei olnud üürileandjal 05.06.2020 seisuga kahju hüvitamise nõuet pankrotivõlgniku vastu.
7. Üürileandja BLRT Grupp OÜ teostas üüripinnal asunud vara suhtes pandiõigust 5.06.2020.a, kui võlgniku võlgnevus üürileandjale (9 934,77 eurot) oli väiksem kui üürilepingu alusel üürileandjale makstud tagatisraha suurus (14 400 eurot). Juhul, kui üürileandja oleks arvestanud võlgniku võlgnevuse tagatisrahast maha, ei oleks võlgnikul võlgnevust olnud. Seega ei olnud üürileandjal alust ka üürinõudele pandiõigust teostada.
8. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude tunnustada tema nõuet Käitleja OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 1 tähenduses esimese järgu nõudena summas 619 376,05 eurot summas, mis on kaetud Kiltri tee 12, Maardu kinnistul pandiõigusega kaetud esemete väärtusega ning PankrS § 153 lg 1 p 2 tähenduses teise järgu nõudena summas 619 376,05 eurot ülejäänud osas, milles seda ei tunnustata I järgu nõudena.
9. Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et hagejal on pankrotivõlgniku vastu üürivõla nõue summas 9284,56 eurot, leppetrahvi nõue summas 14 400 eurot ja kahju hüvitise nõue summas kokku 550 619,70 eurot, so kokku 574 304,26 eurot.
10. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ja tunnustab hageja nõuet Käitleja OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 tähenduses teise järgu nõudena summas 574 304,26 eurot. Menetluskulude jaotus
11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
12. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt, siis jäävad menetluskulud võrdsetes osade poolte kanda, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus on rahuldanud hagi umbes 80% ulatuses hageja nõudest, siis tuleb menetluskulud jätta 20% ulatuses hageja kanda ja 80% ulatuses kostja kanda.
13. Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 sätestatud korras mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 1 6