1-18-6896/3

(18233000491)Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Marjet Metskaev Tõlk Irina Štšelina Kriminaalasi R.C süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi, kokkuleppemenetluses, kiirmenetluse sätete järgi Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav R.C isikukood XXX; elukoht XXX; Venemaa Föderatsiooni kodakondsus; keskeriharidus; emakeel vene keel; XXX tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja kaitsja kohtumenetluses ei osalenud RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 248-249, 2561 ja 2565 lg 1 p 2, lg 2 maakohus otsustas: Tunnistada R.C süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 73 lg -te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, s.o 1 (ühe) aasta pikkust vangistust ei pöörata täitmisele tingimusel, et R.C ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 30.08.

1. 1 1-18-6896 KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta R.C-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Selgitada R.C-le , et ta on tulenevalt liiklusseaduse §-st 127 kohustatud viie tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Mõista R.C-lt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot; - joobeseisundi tuvastamise kulu 37,71 eurot ja kaitsjatasu summas 90 eurot, s.o menetluskulu kokku summas 127 (ükssada kakskümmend seitse) eurot ja 71 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel peab R.C temalt väljamõistetud riigi nõude summas 502 (viissada kaks) eurot ja 71 senti tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 6 (kuue) kuu jooksul viisil, et igakuiselt kohustub R.C tasuma mitte vähem kui 83,79 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700044142 ning selgitus „ R.C , 1-18-6896, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud , suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
2. peatüki
3. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistataval ja kaitsjal on apellatsiooniõigus ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. R.C süüdistatakse selles, et ta juhtis 22.04.2018 kella 07.20 paiku XXX juures mootorsõidukit Audi A6, riikliku rg-märgiga XXX, olles joobeseisundis (vastavalt joobeseisundi tuvastamise saatekirjale nr 586T oli R.C-l ühes grammis veres alkoholisisaldus vähemalt 2,94 mg). Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise käitumisega rikkus R.C liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Sel moel pani R.C toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 424 lg 1 alusel.
5. Kooskõlas R.C , tema kaitsja Jekaterina Jevšina ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör R. Plistkini vahel 30.08.2018 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus D. 2 1-18-6896 R.C süüdimõistmist KarS § 424 lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemises ning tema karistamist 1 aasta pikkuse vangistusega ja mis jäetakse tingimisi KarS § 73 alusel 3 aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata. Samuti leppisid pooled kokku lisakaristuse kohaldamises, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmises 5 kuuks. Kokkuleppes lepiti kokku selleski, et süüdimõistva kohtuotsuse korral kuuluvad R.C-lt välja mõistmisele menetluskulud, s.o sundraha 375 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 37,71 eurot ja kaitsjatasu 90 eurot, mille tasumist võimaldatakse ositi 6 kuu pikkuse tähtaja jooksul igakuiste maksetena.
6. Kohtuistungil avaldas R.C , et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järeldustega ning ta kohustub hüvitama ühe aasta jooksul temalt väljamõistetavad menetluskulud. Samuti kinnitas ta, et nõustub kokkuleppega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
8. peatüki
9. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista R.C süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.
10. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ 3