Obsah (8)

§ 368§ 371§ 168§ 663§ 657§ 235§ 171§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 11.02.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-17842 Kohtu

) § 368 lg 1 alusel. Hageja õiguslik huvi seisneb selles, et kui kohtuotsusega on tuvastatud, et hagejal puudub võlgnevus kostja ees, siis ei ole täidetud maksehäireregistris võlgnevuse avalikustamise eeldused. Isiku maksevõlgnevuse kohta olevad teated kahjustavad isiku mainet ja usaldusväärsust kolmandate isikute ees. Juhul, kui need on avalikustatud maksehäireregistris, siis ei anna krediidiasutused isikule laenu ega liisingut. Hagejal on talli ehitus pooleli ja seega selliste alusetute andmete avalikustamine seab ohtu talli ehitustööde lõpetamise.

1. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks, milles palub keelata kostjal arvega nr 100 seoses hageja nime ja võlgnevuse kättesaadavaks tegemine avalikkusele ja edastamine kolmandatele isikutele kuni kohtuotsuse jõustumiseni. 2 2-24-17842 Maakohtu määrus ja põhjendused
2. Pärnu Maakohtu 26.11.2024 määrusega keelduti hagi menetlusse võtmisest ning jäeti menetluskulud hageja kanda. Maakohus jättis hagi tagamise taotluse läbi vaatamata.
3. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib

§ 368

lg 1 järgi esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui hagejal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata

§ 371

lg 2 p 2 alusel, kuna hagejal puudub hagi esitamiseks õiguslik huvi ja hagiga ei ole võimalik hageja taotletud eesmärki saavutada.

1. Hageja palub tuvastada, et tal puudub kohustus tasuda kostjale rahasumma, mis tuleneb arvest nr
2. Hagiavalduse asjaoludest nähtuvalt on hageja tasunud arvest juba 4000 eurot. Samuti märgib hageja, et kui kostja teeb poolte vahel kokku lepitud tööd ära, siis tekib hagejal 4807,35 euro tasumise kohustus. Seega on hageja esitatud nõue vastuolus hageja esile toodud asjaoludega. Samuti ei aita esitatud tuvastusnõue kaasa hageja soovitud eesmärgi saavutamisele. Hageja eesmärk on mitte tasuda arvel toodud summat täies ulatuses, mida hagejal on võimalik teha ka ilma, et kohus arve (osalise) alusetuse tuvastaks. Ainuüksi teadmine, et arve on osaliselt alusetu, ei anna hagejale midagi rohkemat, kui praegune olukord, kus hageja ei ole arvet vaidlusaluses ulatuses tasunud, leides, et arve on alusetu. Hagejal ei ole seega eraldiseisvat tuvastushuvi selle vastu, et arve on alusetu.
3. Hageja on seisukohal, et tema tuvastushuvi seisneb selles, et maksehäireregistris andmete avaldamine kahjustab hageja mainet ning hagejal ei ole võimalik välistada maksehäireregistris alusetu teabe avaldamist muul viisil kui kohtuotsusega, milles on tuvastatud arve alusetus. Hagiavalduse asjaoludest nähtuvalt on andmete avaldajaks mitte kostja, vaid IDR Inkasso Agentuur OÜ, kes omakorda on edastanud need maksehäireregistrile. Hagiavaldusest ei selgu, miks on kostja vastu tuvastushagi esitamine lihtsam kui ebaõigeid andmeid avaldavatelt isikutelt andmete avaldamise lõpetamise nõudmine. Samuti, kui kostja pöördub kohtusse sooritusnõudega hagejalt arvel nr 100 viidatud nõude väljamõistmiseks, on hagejal võimalik esitada oma vastuväited arvele selles menetluses. Samuti märgib hageja, et kavatseb esitada kostja vastu tulevikus kahjunõude seoses puudulikult teostatud töödega, seega ei ole menetlusökonoomika mõttes otstarbekas tuvastada nõude olemasolu, puudumist või suurust poolte vahelises õigussuhtes, mille pinnalt hageja plaanib tulevikus nagunii kohtusse pöörduda.
4. Kuna kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest, jäi taotlus hagi tagamiseks läbi vaatamata. Kohus märkis ka, et isegi juhul, kui hagiavalduse saaks menetlusse võtta, ei saa hagi tagamise korras kohustada kolmandaid isikuid hoiduma andmete avaldamisest.
5. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda (

§ 168lg 1).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. 13.
2. Tuvastusnõue on praegusel juhul õige õiguskaitsevahend. Hagejal on õigussuhte puudumise tuvastamise vastu õiguslik huvi, kuna asja lahendamine tagab selguse küsimuses, kas kostjal on hageja vastu nõue. Kui kostjal ei ole hageja vastu nõuet, siis ei ole tal ka õigust maksehäireregistris või muudes kanalites avaldada andmeid hageja võlgnevuse kohta. 3 2-24-17842 13.
3. Hageja ei ole esitanud ebaõigete andmete avaldamise lõpetamise nõuet, sest ebaõigeid andmeid ei ole veel avaldatud. Hagi eesmärk on vältida ebaõigete andmete avaldamine maksehäireregistris ja muudes avalikes kanalites. Hageja hinnangul on otstarbekas mitte esitada nõuet andmete avaldamise keelamiseks, vaid ainult tuvastada kostja nõude puudumine. Kui kohus on kostjal nõude puudumise tuvastanud, siis selle alusel saab hageja ennast tulevikus kaitsta, kui kostja peaks ikkagi andmeid avaldama ning lisaks on poolte õigussuhtes selgus.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 15. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb

§ 657

lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning vaidlustatud maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid määruse põhjendusi tuleb täiendada. 16. Ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus õigesti hagi menetlusse võtmisest

§ 371

lg 2 p 2 alusel, kuna hagejal puudub hagi esitamiseks õiguslik huvi (vt ka RKTKm 27.11.2019, 2-17-18531, p 19).

§ 368

lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Tuvastushagi puhul ei saa õigusliku huvi olemasolu eeldada, vaid hageja peab seda põhjendavad asjaolud eraldi välja tooma (põhistama) (

§ 235). 17.

Hageja on sisuliselt esitanud

§ 368

lg 1 tähenduses negatiivse tuvastushagi, mille ese on tuvastada, et kostjal puudub hageja vastu nõue, mis tuleneb kostja 30.11.2023 arvest nr

1. Ringkonnakohus märgib, et tuvastushagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta hagiga saavutada soovib (RKTKm 15.05.2013, 3-2-1-55-13, p 13). Hageja on selgitanud, et tuvastushagi eesmärk on vältida hageja kohta ebaõigete andmete (st et hagejal on kostja ees võlgnevus) avaldamist maksehäireregistris ja muudes avalikes kanalites. Hagi materjalidest nähtuvalt on IDR Inkasso Agentuur OÜ avaldanud oma Facebooki kontol teabe selle kohta, et hageja on võlglane ning lisaks on IDR Inkasso Agentuur OÜ teinud avalduse AS CREDITINFO EESTI maksehäireregistrile hageja võlgnevuse avalikustamiseks. Hageja selgitab, et tema väidetava võlgnevuse kohta ei ole andmed maksehäireregistris veel avalikustatud ning tema huvi on kõrvaldada oht, et maksehäireregistris või muudes avalikes kanalites avaldatakse ebaõigeid andmeid tema võlgnevuse kohta.
2. Hageja selgitustest nähtub, et tuvastushagi eesmärk on saavutada olukord, kus hageja kohta ei avaldataks ebaõigeid andmeid ning hoidutaks edaspidi selliste andmete avaldamisest. Seega ei ole tuvastusnõude alusel tehtud kohtulahend ringkonnakohtu hinnangul sobiv vahend hageja eesmärgi saavutamiseks. Hagiavalduse ja hagi materjalide kohaselt on IDR Inkasso Agentuur OÜ oma sotsiaalmeediakontol (Facebooki konto) teatanud hageja võlgnevusest. Seega on hageja väidetava võlgnevuse kohta tegelikkuses juba andmeid avaldatud ning asjakohane ei ole hageja väide, mille kohaselt ei saa hageja ebaõigete andmete avaldamise lõpetamise nõuet esitada, sest ebaõigeid andmeid ei ole veel avaldatud.
3. Arvestades eeltoodut, oleks ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul kohaseks õiguskaitsevahendiks kostja ja IDR Inkasso Agentuur OÜ vastu ebaõigete andmete avaldamise lõpetamise ning nende avaldamisest hoidumise nõude esitamine VÕS 1055 lg 1 4 2-24-17842 järgi (vt ka RKTKm 21.06.2022, 2-19-10047). Ringkonnakohus täiendab vastavas osas maakohtu määruse põhjendusi. 19.
4. VÕS § 1055 lg 1 esimene lause sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. 19.
5. VÕS § 1055 lg 1 alusel saab esitada nõude järgmistel juhtudel: 1) kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev (õigusrikkumise lõpetamise nõue); 2) kui kahju tekitamine on juba toimunud (esmakordne õigusrikkumine on toimunud), aga esineb oht, et rikkumine võib korduda (uue samasuguse õigusrikkumise toimepanemisest hoidumise nõue); 3) kui õigusrikkumist ei ole veel toimunud, kuid kahju õigusvastase tekitamisega (õigusvastase teo toimepanemisega) ähvardatakse (kahju tekitamisega ähvardamisest hoidumise nõue) (RKTKm 21.06.2022, 2-19-10047, p 12 ja selles viidatud kohtupraktika). 19.
6. VÕS § 1055 lg 1 kohase nõude esitamisel saab hageja arvestada, et IDR Inkasso Agentuur OÜ on oma sotsiaalmeediakontol (Facebooki kontol) juba hageja väidetava võlgnevuse kohta andmeid avaldanud. VÕS § 1055 lg 1 kohaldamisel tuleb arvestada sellega, et juba toimunud (esmakordse) õigusrikkumise korral esineb eelduslikult oht, et selline rikkumine võib korduda (vt RKTKo 17.06.2021, 2-16-17491, p 20.2; RKTKm 21.06.2022, 219-10047, p-d 13, 15). 19.
7. Ringkonnakohus märgib ka, et Riigikohus on VÕS § 1055 lg 1 järgi pidanud lubatavaks näiteks nõuet, millega hageja palub kohustada kostjat seoses tema poolt hagejale esitatud arvega lõpetama kolmandatele isikutele ning mistahes avalikes kanalites, sh veebilehel www.e-krediidiinfo.ee, ajalehtedes, veebilehtedel ning sotsiaalmeedias, välja arvatud jõustunud kohtulahendi alusel, andmete avaldamine, nagu eksisteeriks hagejal kostja ees võlg (vt RKTKm 21.06.2022, 2-19-10047).
8. Seega on hagejal võimalik oma õigusi kaitsta ebaõigete andmete avaldamise lõpetamise ning nende andmete avaldamisest hoidumise hagiga ning eraldi tuvastushagi esitamine ei ole vajalik. Kuivõrd hagejal on seaduses ette nähtud õiguskaitsevahend, siis puudub hagejal õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks.
9. Ringkonnakohus märgib, et nõustub maakohtuga selles, et kui hageja eesmärk on lisaks arvel nr 100 toodud summat täies ulatuses mitte tasuda, siis seda on hagejal võimalik teha ka ilma, et kohus arve (osalise) alusetuse tuvastaks. Hagejal ei saa olla eraldiseisvat tuvastushuvi selle vastu, et arve on osaliselt alusetu (vt ka TlnRnKm 03.10.2024, 2-23-12900, p 10). Lisaks juhul, kui pooltel on lepingulisest suhtest tulenevalt (hagiavaldusest nähtuvalt võib järeldada, et poolte vahel on sõlmitud suuline töövõtuleping) vajadus esitada sooritushagi (nt kostjal hagejalt arvest nr 100 tuleneva võlgnevuse väljanõudmiseks või hagejal kahju hüvitamise nõude esitamiseks), siis sellise sooritushagi rahuldamise eeldusena võib igal juhul olla vajalik tuvastada vastav õigussuhe või selle puudumine (st kas kostjal on arvest nr 100 tulenev nõue hageja vastu). Seega ei ole hagejal selle asjaolu tuvastamiseks iseseisvat tuvastushuvi

§ 368lg 1 tähenduses (vt RKTKo 03.10.2013, 3-2-1-97-13, p 10).

22. Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus õigesti hagiavalduse menetlusse võtmisest. 23.

§ 171lg 1 alusel jäävad menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda.

Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, siis kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 5 2-24-17842 24. Määrusele võib tulenevalt

§ 178lg 1 esimesest lausest ja § 372 lg-st 5 esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 6