) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitasid kohtule kinnitamiseks kompromissi ja palusid asjas menetluse lõpetada. Kohus tuvastas, et pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi; kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi. Lähtuvalt
lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt
kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt
lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 vastavalt kokkuleppele, kompromisslepingus märkimata menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Kooskõlas
Kohus ei nõua menetluskulude nimekirjade esitamist, kuna menetlusosalised on menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kokku leppinud. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Riigilõivu tagastamine Hageja esitas kohtule taotluse poole hagi esitamiselt tasutud riigilõivu ehk 70 euro tagastamiseks. Hageja palub riigilõiv tagastada hageja poolt märatud arveldusarvele.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi.
lg 3 kohaselt ei tagastata menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kohus tuvastas, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 65 eurot ja hagi esitamisel täiendava riigilõivu 215 eurot. Kuna kohus ei tagasta maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu, on hagejal õigus saada tagasi pool hagimenetluse alustamisel tasutud riigilõivust, s.o 107,50 eurot (215/2). Hageja palub tagastada pool riigilõivust, kuid faktiliselt palub tagastada vähem kui oleks õigus saada (70 eurot). Kohus leiab, et kui hageja taotleb väiksemat summat kui seaduse järgi oleks õigus saada, siis tagastatakse talle see summa, mida ta on taotlenud, aga mitte automaatselt pool riigilõivust. Seadus ei kohusta kohut tagastama rohkem, kui menetlusosaline on taotlenud. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus tagastab hagejale hagi esitamisel tasutud riigilõivust 70 eurot. Hagejale tagastatav summa tuleb kanda hageja poolt määratud arveldusarvele NAP-i (Nõuete Arvestamise Programm) vahendusel. Edasikaebamine Pooled avaldasid, et loobuvad edasikaebeõigusest. Vastavalt
lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Seega ei ole kompromissimäärus edasikaevatav. Allkirjastatud digitaalselt Aarne Lõhmus Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.