KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-17275 Kohtuas

) § 371 lg 1 p-dele 9–11, lg 2 p-dele 1 ja 2 ning leidis, et avalduses esinevad puudused on nii ulatuslikud, et mõistlik ei ole anda täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. 2.2. Avalduses esitatud nõuded ei ole selged/arusaadavad, kuivõrd hageja ei ole selgelt esile toonud ega täpsustanud oma nõudeid (s.o hagiavaldusel puudub resolutsioon). Samuti on ebaselged hagiavalduse aluseks olevad asjaolud. Lisaks ei vasta hagiavaldus ka teistele kohustuslikele vorminõuetele (sh hind, menetlusosaliste andmed jms). Esitatud avaldus ei vasta sisu osas

§-s 363 sätestatud nõuetele ja see on selliste ulatuslike puudustega, mida ei ole võimalik kõrvaldada.

§ 340

¹ lg 1 eesmärk ei ole anda menetlusosalisele täiendavat aega menetlusdokumendi koostamiseks. Selleks, et praeguses avalduses saaksid puudused kõrvaldatud, eeldaks see uue avalduse koostamist, mistõttu ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega

§ 340¹ lg 1 mõttes.

2.3. Hageja ei ole tasunud hagiavalduselt ka riigilõivu. Kohtule ei ole teada, millised on hageja täpsed nõuded ning tsiviilasja hind ja sellelt makstava riigilõivu suurus. Lisaks ei ole hageja esitanud hagiavalduses kostja andmeid, mis võimaldaks isiku tuvastamist (

§ 338lg 1 p 1).

2.

1. Maakohus selgitas hagejale võimalust pöörduda õigusabi saamiseks õigusteadmistega esindaja või nõustaja poole, kes aitab koostada nõuetekohase avalduse. Samuti on avaldajal õigus taotleda riigi õigusabi. Hageja üldsõnalisest lausest, et ta on töötu ja tal pole raha advokaadi või juristi palkamiseks, ei tulene taotlust riigi õigusabi ja/või menetlusabi andmiseks. Vastavad taotlused tuleb esitada seaduses sätestatud nõudeid järgides ja eeldustel. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
2. Hageja esitas määruskaebuse. 3.
3. Hagejale jääb arusaamatuks, miks peab juriidilise hariduseta vang, kellel puudub kogemus hagiavalduste koostamises, oskama koostada kõikidele sisu- ja vorminõuetele vastavat dokumenti. Ainult vorminõuete pärast asja menetlusse võtmise piiramine on alusetu. 3.
4. Maakohtu määrus on põhjendamatu ja menetluslike vigadega ning hagi tuleks võtta menetlusse. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tema nõuded on ebaselged. Hageja on põhjalikult selgitanud, mida ta soovib nende nõuetega saavutada. Maakohus keeldus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest ning jättis ebaõigesti lahendamata hageja menetlusabi ja riigi õigusabi saamise taotlused. 3.
5. Hageja palub endale määrata riigi õigusabi korras esindaja, kes saaks hinnata asja perspektiivikust. Hageja palub end vabastada riigilõivu tasumisest. Hageja viitas tsiviilasjadele, kus hageja on tunnistatud maksejõuetuks.
6. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks. 2

§ 667

lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. 6. Siinsel juhul keeldus maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest põhjusel, et hagiavalduses esinevad ulatuslikud puudused, viidates

§ 371lg 1 p-dele 9–11 ning lg 2 p-dele 1 ja 2.

Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ekslikult, et hagiavalduses esinevad puudused on nii ulatuslikud, et mõistlik ei ole anda hagejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Samuti jättis maakohus vääralt lahendamata hageja menetlusabi ja riigi õigusabi saamise taotlused. 7. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt ei ole hagiavalduses esitatud asjaolud ja nõuded maakohtu hinnangul selged ning hagiavaldusel puudub resolutsioon. Samuti ei ole hageja esitanud hagiavalduses kostja kohta andmeid, mis võimaldaks isiku tuvastamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu esile toodud puudused sellised, mida ei oleks võimalik

§ 3401lg 1 alusel kõrvaldada.

Õiguskirjanduses on selgitatud, et

§ 340

1 lg 1 kohaldamisala pole piiratud vaid vormiliste puudustega ning hõlmab ka dokumendi sisulist selgust ja põhjendatust. Kui kohtule esitatakse menetlusdokument, mille esitamise eesmärk jääb kohtule ebaselgeks, on tegemist lõike 1 mõttes kõrvaldatava puudusega dokumendiga, mistõttu tuleks kohtul menetlusdokumendi esitajat puudusest informeerida ning anda tähtaeg selle kõrvaldamiseks. Sama kehtib ka juhul, kui hagi nõude alus või esitatud väidete sisu ja ulatus on ebaselge, samuti kui on vajalik nõude täpsustamine. Ka on põhjendatud anda hagejale hagi täpsustamiseks tähtaeg nõude lahendamiseks vajalike faktiväidete puudulikkuse korral. Hagiavaldus peab sisaldama asjaolude kirjeldust, mille tõendatuse korral oleks hageja nõue võimalik rahuldada (vt RKTKo 16.12.2013, 3-2-1-14113, p 18; RKTKm 07.10.2020, 2-19-16249, p 16). Juhul, kui hagiavalduses ei ole esile toodud kõiki olulisi faktilisi asjaolusid, saab selle puuduse määratud tähtaja jooksul kõrvaldada. Ka kostja isiku tuvastamiseks vajalike andmete puudumine on kõrvaldatav puudus ning kohus peab enne hagi menetlusse võtmata jätmist andma hagejale võimaluse puuduolevad andmed kohtule esitada (vt

II komm

§ 371

lg 2 p-d 1 ja 2 võimaldavad kohtul jätta avalduse menetlusse võtmata, kui nõue ei ole selge. Kõnealused sätted võimaldavad jätta menetlusse võtmata perspektiivitu hagi. Ka Riigikohus on selgitanud, et kohus ei tohi hagi menetlusse võtmisest

§ 371

lg 2 alusel keelduda põhjusel, et nõue on ebaselge (vt nt RKTKm 09.10.2013, 3-2-1-95-13, p 12). Kui hageja esitab ebaselge nõude, mis ei ole ilmselgelt õiguslikult perspektiivitu ning asja menetlemine on selle ebaselguse tõttu takistatud, peab kohus

§ 3401lg 1 alusel andma hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks.

Praegusel juhul ei asunud maakohus seisukohale, et hageja nõue oleks sisu poolest ilmselgelt perspektiivitu. 9. Maakohtul ei olnud alust keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest ka seetõttu, et hageja ei tasunud hagiavalduselt riigilõivu. Tegemist on kõrvaldatava puudusega

§ 3401 lg 1 mõttes.

Lisaks on hageja hagiavalduses esitanud menetlusabi taotluse, paludes end vabastada riigilõivu tasumisest. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei saanud enne menetlusabi saamise taotluse nõuetekohast lahendamist otsustada hagi menetlusse võtmisest keeldumist

§ 371lg 1 p 10 alusel.

Selleks, et jätta hagiavaldus menetlusse võtmata

§ 371

lg 1 p 10 alusel, tulnuks maakohtul hageja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks sisuliselt lahendada. Kui maakohus ei pea riigilõivu maksmisest vabastamist põhjendatuks, 3

§ 147

lg 1 kolmanda lause ja

§ 340¹ alusel tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks, s.o nõutava riigilõivu tasumiseks.

1. Kui hageja ei ole võimeline ennast ise esindama, saab ta võtta endale menetluseks esindaja või taotleda esindaja määramist riigi õigusabi korras. Kolleegium märgib, et siinsel juhul on hageja nii hagiavalduses kui ka hilisemates menetlusdokumentides taotlenud esindaja määramist riigi õigusabi korras. Selle taotluse on maakohus jätnud põhjendamatult lahendamata. Ringkonnakohus möönab, et asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja vastavaid taotlusi esitanud maakohtule näidisvormidel. Samas on hageja avalduste põhjal selge, et ta soovib esindaja määramist, ning ta on kohtule esitanud kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi (k-raha) väljavõtte (dtl-d 12 ja 13). Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 14 lgle 5 on kohtul õigus nõuda riigi õigusabi taotlejalt või teistelt isikutelt või asutustelt teavet taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta. Seega on ka kohtul endal võimalik teha hageja taotluse lahendamiseks vajalikke päringuid. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul võtta seisukoht hageja riigi õigusabi taotluse kohta.
2. Eelnevast tulenevalt ei olnud hagi menetlusse võtmisest keeldumine vaidlustatud määruses esitatud põhjendustel ja maakohtu viidatud õiguslikel alustel põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
3. Menetluskulude jaotuse määrab

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohus.

13.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg-st 5 ei tulene edasikaebeõigust ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus määruskaebuse rahuldab ja maakohtu määruse tühistab (vt ka

II komm