Obsah (7)

§ 121§ 43§ 62§ 80§ 110§ 111§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-244 Määruse kuupäev 6. veebruar 2025 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 29. novembril 2

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohtu hinnangul tuleb X hüvitamiskaebus tagastada

§ 121

lg 2 p 2 1 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Praegusel juhul on kaebaja esitanud kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot seoses kaebajale
2. novembril 2024 tööle asumise korralduse andmisega ning sellest tuleneva kaebaja inimväärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega.
3. Esmalt leiab kohus, et kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivatud. Kohtule edastatud Viru Vangla
4. jaanuari
5. a otsusest nr 6-16/25/148-2 ilmneb, et kaebaja ei asunud
6. novembril 2024 korralduse andmise järgselt tööle. Kuna kaebaja ei täitnud töökohustusi, siis ei saa kohtu hinnangul pelgalt vastava korralduse andmine ning sellega seoses tööst vabastuse saamiseks meediku poolt läbivaatuse teostamine endaga kaasa tuua olulist õiguste riivet.
7. Ka on kaebuse asjaoludest tulenevalt kaebuse rahuldamine mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ebatõenäoline. Nii Eesti kui ka rahvusvahelises kohtupraktikas tunnustatakse põhimõtet, et isiku väärkohtlemine kujutab endast väärikust alandavat kohtlemist, kui see ületab teatava raskusastme. See, et kaebajale anti ekslikult korraldus tööle asuda, kuigi kaebajal oli kehtiv töövabastus, võis põhjustada kaebajale küll teatavat ebamugavust, kuid ei kujuta asjaoludest lähtuvalt endast sedavõrd intensiivset riivet, et tegemist saaks olla väärikuse alandamisega või tervise kahjustamisega riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 tähenduses. Kuna kaebuse kohaselt võib mõista, et kaebaja enesetunne oli kehv juba enne tööle asumise korralduse andmist, võivad kaebajal tekkinud hingelised probleemid olla pigem tingitud kaebaja varasemast seisundist või raskustest harjuda vangla üldise režiimiga.
8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja hüvitamiskaebuse

§ 121

lg 2 p 2 1 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tagastamisest vabastamiseks ning taotluse täiendavate tõendite kogumiseks läbi vaatamata.
2. Kaebaja taotleb menetlusse tõlgi kaasamist. Kohus võtab antud taotluse lahendamiseks haldusasja materjalide juurde

§ 62lg 2 alusel väljavõtte kaebaja vabakasutuskontost ajavahemiku 30.

september 2024 kuni

1. jaanuar
2. a kohta. 12.

§ 80

lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ning kohtu asjaajamine eesti keeles.

§ 110

lg 1 p 1 järgi võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt mh menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. Isikule antakse menetlusabi menetlusdokumentide tõlkimiseks, kui tema majanduslik seisund ei luba tal menetluskulusid kanda. Tõlkeabi andmisel ei hinda kohus menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust (

§ 111lg-d 1 ja 4).

2

1. Kuigi kaebajal puuduvad rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks, siis tuleb menetlusabi andmise otsustamisel arvestada ka kaebaja keeleoskust ning menetlusabi saamise vajadust.
2. Kohus nendib, et kohtule teadaolevalt on kaebaja üldine eesti keele oskus pigem kasin ning kaebajale on halduskohtus varasemalt mõne teise haldusasja raames tõlkeabi antud, kuid käesolevas haldusasjas ei ole kohtu hinnangul kaebajale tõlkeabi andmine tema õiguste kaitseks vajalik. Kohtule ei ilmne, et kaebaja eesti keeles kohtumenetluses osalemine oleks takistatud ning et ta pole võimeline mõistma ega esitama kohtule eestikeelseid menetlusdokumente. Kaebaja on praeguses asjas esitanud kohtule eestikeelse kaebuse ja vastanud eestikeelsele kohtumäärusele samal päeval eesti keeles. Ka on kaebaja teistes haldusasjades suhelnud kohtuga eesti keeles, esitades eesti keeles kaebusi, erinevaid avaldusi, määruskaebusi jne (haldusasjad nr 3-23-164, 3-23-2859, 3-23-2641, 3-23-2587, 3-23-2585, 323-2433, 3-23-1860, 3-24-18, 3-24-3060, 3-24-3360, 3-25-22 jne). Seega ei ole kohtu hinnangul kaebajale tõlkeabi andmine praegu vajalik.
3. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse tõlkeabi saamiseks rahuldamata.
4. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3, § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) 3