Obsah (10)

§ 424§ 184§ 74§ 65§ 68§ 75§ 78§ 16§ 57l§50

1-24-1012 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2024, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-1012 (22233000225) Kohtunik Innokenti Menšikov Koh

§ 424

lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav Nikolai Levtšenko, isikukood 38411260235; elukoht xxx; määratlemata kodakondsus; xxx; emakeel vene keel; töökoht xxx; varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati 11.10.2018 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5249

§ 184

lg 2 p 1 järgi 4 aastat ja 8 kuud vangistust,

§ 74

lg 1, 2 alusel koheselt ärakandmisele 8 kuud vangistust ning

§ 74

lg 1, 3 kohaselt ülejäänud osa karistusest, s.o 4 aastat vangistust, tingimisi katseajaga 5 aasta (11.10.2018–10.10.2023); kahtlustatavana kinni peetud 20.03.2022–21.03.2022 Kaitsja Aleksei Smelov (lepinguline) Kohtuistungil osalenud isikud süüdistatav kaitsja prokurör Nikolai Levtšenko Aleksei Smelov Ragnar Plistkin RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 233, 238 ja §-dest 306, 311, 313 ja 315, maakohus otsustas: Tunnistada Nikolai Levtšenko süüdi

§ 424lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks vangistus 9 (üheksa) kuud. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista Nikolai Levtšenkole karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud.

§ 74

lg 5 ja

§ 65

lg 2 alusel moodustada liirkaristus Harju Maakohtu 11.10.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5249 Nikolai Levtšenkole mõistetud karistuse 1 1-24-1012 ärakandmata osaga ehk vangistusega 4 aasta ja mõista liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 20.03.2022 kuni 21.03.2022, s.o 2 (kaks) päeva. Nikolai Levtšenko ärakandmata karistus on vangistus 4 (neli) aastat 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

§ 74

lg 5 ning

§ 74

lg-te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud karistus Nikolai Levtšenko suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, ning täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi, kohaldades tema suhtes tähtajaliselt elektroonilist valvet.

§ 74

lg 5, § 75 lg 2 p 9 ja § 75 1 lg 3 p 2 alusel on Nikolai Levtšenko kohustatud käitumiskontrolli ajal alluma 4 (neli) kuud elektroonilisele valvele. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Nikolai Levtšenko keha külge. Elektroonilist valvet kohaldada aadressile xxx. Võttes aluseks

§ 75

lg 1 on Nikolai Levtšenko kohustatud järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Nikolai Levtšenkot mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Nikolai Levtšenkot osalema katseajal sotsiaalprogrammis.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 10.04.2024.

§ 75sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.

Nikolai Levtšenko määrata Tallinna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. vangla Viru kriminaalhooldusosakonna

§ 424

lg 3 ja § 50 lg 1 p 1, lg 3 alusel kohaldada Nikolai Levtšenkole lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kohaldamise algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on süüdimõistetu kohustatud 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Asitõendid: - väljatrükk tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemusega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. 2 1-24-1012 Mõista Nikolai Levtšenkolt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha 1230 eurot; - kaitsjatasu kohtueelses menetluses 420,74 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Nikolai Levtšenkol menetluskulud kokku 1 650,74 eurot tasuda ositi alates kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank või kontole nr EE522200221013264447 Swedbank või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV Pank, maksekorraldusele märkida viitenumber xxx ning selgitus „Nikolai Levtšenko, 1-24-1012, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 30 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu, kes soovivad otsust apellatsiooni korras vaidlustada, on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis

1. mail
2. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
3. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtulahendi ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis
4. mail
5. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu
6. Nikolai Levtšenkot süüdistatakse selles, et ta juhtis 20.03.2022 kella 13.00 paiku Narvas Vaksali tn 9 juures mootorsõidukit Volvo XC60, riikliku reg-märgiga xx, alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et Nikolai Levtšenko ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 1,19 mg. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise käitumisega rikkus Nikolai Levtšenko liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. 3 1-24-1012 Seega Nikolai Levtšenko, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistung 2. Süüdistatav N.Levtšenko tunnistas end süüdi täies mahus, kahetses tehtut, enda ülekuulamist ei taotlenud. Prokuratuur on seisukohal, et asjas puudub igasugune vaidlus süüdistuse põhjendatuse ja kuriteo subsummerimise osas ja pakkus karistada N.Levtšenkot tingimisi vangistusega allutamisega käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele. Kaitsja on seisukohal, et puudub vaidlus selles, et N.Levtšenko pani süüdistuses kirjeldatud asjaoludel

§424

lg 1 ettenähtud kuriteo, aga teda tuleb karistada selle eest rahalise karistusega. Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas ning süüdistatav N.Levtšenkole tegevuse õiguslik hinnang

1. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.
2. Uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et N.Levtšenko süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ning on süüdistusaktis kvalifitseeritud õigesti.
3. Asjas puudub igasugune vaidlus süüdistuse põhjendatuse ja kuriteo subsummerimise osas. Seda kinnitas ka süüdistatav ise 21.03.2022 ülekuulamisel (lk 51-56). Peale selle, N.Levtšenko süü on tõendatud järgmiste tõenditega. 20.03.2022 tunnistaja A H ülekuulamisprotokolli kohaselt (lk 1-3), 20.03.2022.a. kella 13.00 paiku tema politseipatrulli koosseisus pidas kinni Nikolai Levtšenkot, kes juhtis sõiduautot Volvo joobeseisundis aadressil Vaksali 9, Narva. 20.03.2022 tunnistaja A V ülekuulamisprotokolli kohaselt (lk 4-9), ta nägi, et sõiduauto Volvo, mida juhtis nende naaber Nikolai, põrkas kokku kahe autoga hoovis aadressil xxx, seejärel politsei pidas Nikolaid kinni. Tunnistaja A V kinnitas A V ütlusi (lk 37-41). Väljatrükk tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemusega tõendab, et 20.03.2022.a. kell 13.28 Nikolai Levtšenko väljahingatavas õhus oli vähemalt 1.19 mg/l alkoholi. Asitõendi vaatlusprotokoll (lk 15-34), millega oli vaadeldud politseiametniku vormikaamera videosalvestis ning protokolli lisaks olevad fototabelid kinnitavad, et kinnipidamisel tunnistas N.Levtšenko, et enne autoga sõitmist tarvitas ta alkoholi.
4. Sellest tulenevalt, on tuvastatud, et Nikolai Levtšenko juhtis 20.03.2022 kella 13.00 paiku Narvas Vaksali tn 9 juures mootorsõidukit Volvo XC60, riikliku reg-märgiga xxx, alkoholi 4 1-24-1012 tarvitamisest tingitud joobeseisundis, st N.Levtšenko tegevuses ilmneb

§424ettenähtud kuriteo koosseisu objektiivne külg.

7. Subjektiivsest küljest eeldab

§424ettenähtud kuriteo koosseis tahtlust kõigi objektiivsete asjaolude suhtes.

Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on seisukohal, et mootorsõidukit alkoholijoobes juhtis N.Levtšenko otsese tahtlusega

§ 16

lg 3 mõistes, st süüdistatav oli teadlik, et on alkoholi tarvitanud, kuid sellele vaatamata tahtis autot juhtida ja tegi seda.

1. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtu seisukoht karistuse osas
2. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
3. Mootorsõidukit alkoholijoobes juhtis N.Levtšenko otsese tahtlusega.
4. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka süüdistatava süü astet kuriteo toimepanemisel. Kohus on seisukohal, et Nikolai Levtšenko süü aste on alla keskmise. Tema tegevuses puuduvad karistust raskendavad asjaolud ja ilmneb

tust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 3 mõistes ehk puhtsüdamlik kahetsus.

12. Arvestades süüdistatava puhul karistuse eesmärkide saavutamist ja süü astet, asub kohus seisukohale, et N.Levtšenko suhtes on põhjendatud ja otstarbekohane

§424lg 1 ettenähtud sanktsiooni alla keskmise määra karistuse mõistmine.

1. Süüdistatav N.Levtšenko on varem karistatud kohtu poolt šokivangistusega katseajaga 5 aastat. Vaatamata sellele pani N.Levtšenko uut tahtlikku kuritegu katseaja jooksul. Ülaltoodu alusel ei näe kohus võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest rahalise karistusega. Kohus on seisukohal, et karistus uue tahtlukult toimepandud kuriteo eest ei saa olla eelnevast karistusest leebem.
2. Üldjuhul, kui uus tahtlik kuritegu pannakse toime katseaja jooksul, siis pööratakse karistus reaalsele täitmisele. Samal ajal tuleb arvestada ka konkreetse asja eripära. N.Levtšenko töötab, tal on alaealiste lastega pere. Kuritegu on toimepandud rohkem kui kaks aastat tagasi, sel perioodil käitus süüdistatav seadusekuulekalt. Töökoha järgi iseloomustatakse N.Levtšenkot positiivselt (lk 67).
3. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et reaalse vangistuse kohaldamine sel juhul ei ole otstarbekohane ning N.Levtšenko on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest leebemate meetmetega, kohaldades

§ 74

lg 5 ning

§ 74lg-te 1 ja 3 sätteid.

Nikolai Levtšenko elukoht sobib elelektroonilise valve kohaldamiseks (lk 107-109).

1. Kaitsja on seisukohal, et uus katseaeg piirab N.Levtšenko liikumist vabaduses, sh riigist lahkumist ning lükkab tema võimalust alustada uut elu puhtalt lehelt. Kohus nõustub kaitsjaga selles osas, et käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele allutamine võib olla isikule ebamugav ja tema tegevust piirav mitmes aspektides, aga samal ajal, kui isik paneb toime süüteo, siis peab ta ka arvestama sellega, et sellele järgneb karistus, mis võib tema enda teo tõttu põhjustada talle liigseid väljaminekuid või ebamugavusi. Teisisõnu ei pea karistus olema süüdlasele mugav. 5 1-24-1012
2. Süüdistatav pani kuriteo toime alkoholi mõju all, mistõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumise parandamise huvides tuleb kohustada N.Levtšenkot mitte tarvitama alkoholi katseaja jooksul.
3. Samas on kohus seisukohal, et selleks, et aidata N.Levtšenkol paremini kohaneda ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmisega ja teda distsiplineerida, on vaja kohaldada tema suhtes ka

§50

lg 1 p 1 sätteid ning mõistab N.Levtšenkole lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise. Kuna taoline rikkumine on N.Levtšenkol esmakordne, siis lisakaristus määratakse minimaalsel määral. Menetluskulud

1. KrMS § 180 lg 1 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9) ja kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasu (KrMS § 175 lg 1 p 4). KrMS § 180 lg 3 ls 1 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid.
2. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alamäära. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määruse nr 113 „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 sätestab kuutasu alamääraks 820 eurot. St, et sundraha suurus on 1230 eurot. Kohtueelse menetluse kaitsjatasud (82,80 + 337,94) moodustavad kogusuuruse 420,74 eurot. Kohus loeb menetluskulu põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks nii menetlustoimingu, kui selleks kulunud aja osas.
3. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine süüdistataval ilmselt üle jõu. Seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb eelkõige silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seadusekuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb aga eeltoodud seisukohta eitada. Kohus on veendumusel, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet süüdistatava resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatavate kanda.
4. Väljamõistetavate menetluskulude suurust silmas pidades peab kohus kohaseks rakendada Nikolai Levtšenko suhtes KrMS § 180 lg-s 3 sätestatud võimalust menetluskulude ajatamiseks. Nikolai Levtšenkol on võimalus kujundada riigi nõude summas 1650,74 eurot täitmise osamaksete suurus ja tähtaeg tasumistähtaja raames, kuid kohustus kuulub täitmisele ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid 6 1-24-1012
5. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse asitõenditega toimimise viisi kohta. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendite suhtes ette, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Käesoleva kriminaalasja materjalide juures olev väljatrükk tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemusega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov Kohtunik Viru MK 10.04.2024 kohtuotsus on tühistatud osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 25.11.2024 otsusega. 7